← Eesti

3-23-388/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-388 Haldusasi CoinPanel OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.02.202

) § 25 lg 21 mõistes. RAB-le ei ole esitatud kirjalikku volitust (

§ 13lg 2).

MTR-keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse vahelehel „Üldandmed“ on olemas eraldi lahter volituste märkimiseks, mida kaebaja märkinud ei ole. C ei ole esitanud tegevusloa muutmise taotlust, vaid ta on selle juurde lisanud dokumente alles 23.08.

  1. Kaebaja pidi teadma, et tegevusloa muutmistaotlusega koos esitatavad dokumendid pidanuks olema korrektsed juba 15.06.
  2. RAB teavitas samadest puudustest juba 01.07.2022 puuduste teates, mille kaebaja on kätte saanud. RAB on olnud kaebaja suhtes vastutulelik ning andnud kolmel korral võimaluse kõrvaldada puudused ning esitada nõuetekohane äriplaan. Tegevusloa muutmistaotluse läbi vaatamata jätmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tulenenud kaebaja enda tegevusest ja hooletusest. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on vastuolus avaliku huviga. Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda sobivad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduses sätestatud kõrgendatud nõuetele ning kellega seotud isikud on sektoris tegutsemiseks nõutava tausta ja isikuomadustega. Kui vastustajal ei ole võimalik hinnata, kuidas on maandatud rahapesu riskid või kui RAB ei ole veendunud, et riskid on nõuetekohaselt maandatud, jääb ka kahtlus, et ettevõte võib suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja seda ka esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal. RAB pole saanud isegi menetlust alustada, sest puudusid kohustuslikud dokumendid (vt RahaPTS § 70 lg-d 3 ja 32).
  3. Tallinna Halduskohus võttis 03.03.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kuigi kaebaja on oma äriplaanis märkinud, et hetkel ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumine ettevõtte põhitegevuseks, on ta põhistanud, millised tagajärjed võivad kaasneda kaebaja ärialasele mainele ja tehtud tööle, sõltumata asjaolust, kas ja millises ulatuses on virtuaalvääringu teenust osutatud. Kaebaja sellekohased selgitused on usutavad. Ka juhul, kui kaebaja tegevus on siiani seisnenud üksnes külgneva teenuse osutamises, nähtub siiski, et see on tihedalt seotud virtuaalvääringu teenuse pakkumisega. Kaebuse eduväljavaated on pigem kesised. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 14.10.2022 puuduste kõrvaldamise teade edastati elektrooniliselt ning elektrooniline dokumendi saatmine oli lubatav ning see saadeti kaebaja juhatuse liikmetele äriregistris oleval e-posti aadressil; juhatuse liige Q on ka kontaktisikuks RahaPTS mõttes ja MTR-s on kaebaja kontaktandmete all märgitud just tema e-posti aadress; kaebajal ei ole äriregistrisse kantud kontaktisikut äriregistri seaduse (ÄRS) § 24 lg 1 tähenduses. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määruse nr 3-21-1870 ja 15.12.2021 määruse nr 3-21-2648 asjaolud erinesid praegustest, sest neis oli RAB toimetanud ettekirjutuse kätte küll äriregistris olevale juriidilise isiku e-posti aadressile, kuid mitte äriregistrisse kantud kontaktisiku e-posti aadressile. 4

(9)3-23-388 Praegusel juhul aga ei ole kaebaja määranud äriregistris kontaktisikut. Kaebaja volikiri C-le ei ole samastatav äriregistrisse kantud kontaktisikuga. Seejuures võib taotluse sisestaja olla ka äriühingu volitatud esindajaks

§ 25

lg 21 alusel, kuid siinsel juhul ei olnud kaebaja esitanud RAB-le C volikirja (

§ 13lg 2) ega olnud ka MTR-s muutnud kontaktandmete all äriühingu e-posti aadressi.

Pelgalt asjaolust, et taotluse esitaja andmeid MTR-s muudeti, ei pidanud vastustaja järeldama, et kaebaja on volitanud C enda nimel MTR-s toiminguid tegema ning ka kaebajat esindama. MTR-keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse vahelehel „Üldandmed“ on olemas eraldi lahter volituste märkimiseks, mida kaebaja märkinud ei ole. Tuleb nõustuda vastustajaga, et esineb ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks, kuivõrd vastustaja ei ole saanud sisuliselt kontrollida, kas kaebaja RahaPTS nõuetele vastab. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. CoinPanel OÜ palub 20.03.2023 määruskaebuses (täiendatud 06.04.2023) tühistada halduskohtu 03.03.2023 määruse resolutsiooni p 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada RAB-i 01.02.2023 otsuse nr 6-1/7-1 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd halduskohus jaatas esialgse õiguskaitse olemasolu, on vaidlus eelkõige kaebuse perspektiivikuse ja avaliku huvi olemasolu küsimuses. Halduskohus eksis kaebuse perspektiivikuse hindamisel. Kaebaja allkirjastas 18.08.2022 volikirja C nimele ja volikirja sõnastusest ei saa tekkida kahtlust volituse eesmärgis – määrata endale

§ 25lg 21 mõistes esindaja.

Kaebaja volikiri esitati MTR-i 23.08.2022 e-kirja teel koos järgmise tekstiga: „Esitan taotluse koos volikirjaga majandustegevuse registris CoinPanel OÜ administraatori lisamiseks“; e-kirja jalusesse oli märgitud: „C/…/ CoinPanel OÜ volitatud esindaja“. Nende asjaolude alusel määrati C-le ligipääs kaebaja MTR-i keskkonnale ja MTR-s muutus nähtavaks kirje C kui taotluse esitaja kohta koos tema kontaktandmetega. On ilmne, et C määrati MTR-s taotluse esitajaks koos tema kontaktandmetega tagasiulatuvalt. Seda enam, et C esitas kaebaja nimel 23.08.2022 puuduste kõrvaldamise, mille vastustaja vastu võttis ja mida ta menetles. On ilmne, et kui vastustaja oleks vaadanud kaebaja 14.06.2022 loa muutmise taotluse menetluse vahelehte, oleks ta pidanud järeldama, et kaebaja on määranud endale tegevusloa muutmise taotluse menetluses

§ 25lg 21 mõistes esindaja.

Kui vastustajal oleks tekkinud kahtlus, kes on C, oleks ta heast haldustavast ja uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud selle välja selgitama. Haldusmenetlustoimikus peab olema kirje C MTR-i õiguste lisamise kohta. Kaebaja ei pidanud eeldama, et vastustaja laseb tema jaoks suvalistel kolmandatel isikutel toimetada kaebaja MTR-s, teadmata, millisel alusel seda tehakse. Kaebaja eeldas põhjendatult, et MTR-i pidajale esitatud volikiri oli vastustajal olemas ning vastustaja oli tema esindusõigusest teadlik. Esindusõiguse aluseks ei ole MTR-i keskkonnas tegevusloa muutmise vahelehel „üldandmete“ alla volituste täiendav lisamine (mida peaks kontrollitult tegema hoopis MTR-i pidaja), vaid MTR-i pidajale esitatud volikiri. Esindaja olemasolu ei pruugi ka tuua endaga kaasa ettevõtte üldiste kontaktandmete või RahaPTS §-st 17 tuleneva kontaktisiku kontaktandmete muutumist. Kui isik vajutab MTR-keskkonnas nuppu „Esita taotlus“, tähendab see tahteavalduse esitamist ettevõtte nimel ja see eeldab esindusõigust. See peaks suunama vastustajat selle isiku esindusõigust kontrollima. Vastustajal oleks pidanud tekkima teadmine C esindusõiguse olemasolu või vähemalt selle võimalikkuse kohta hiljemalt 09.12.2022, kui ta esitas kaebaja eelhaldusaktile sisulised vastuväited, selgitused ja täitis vastustaja 14.10.2022 puuduste kõrvaldamise nõude. Vastustaja tunnistas pärast seda ikkagi kaebaja tegevusload kehtetuks põhjusel, et kaebaja ei täitnud 14.10.2022 puuduste kõrvaldamise nõuet tähtaegselt. Vaidlustatud otsuse põhjendustest ei nähtu kaalutlust selle kohta, et otsuse tegemise ajal oli vastustajal sisuline võimalus tegevusloa muutmise menetlusega jätkata. Seega ei pruugi kõige rängem haldusmenetluslik meede, s.o tegevusloa kehtetuks tunnistamine, olla põhjendatud. 5

(9)3-23-388 Kaebaja viidatud kohtupraktika on asjakohane, sest see näitab, et vastustaja saadab pidevalt teateid ebaõigetele aadressidele ja jätab esindusõiguse olemasolu kontrollimata. Vastustaja on saanud kaebaja RahaPTS nõuetele vastavust sisuliselt kontrollida. Kaebaja on esitanud vastustajale korduvalt dokumente, sh 09.12.2022 lõpliku puuduste kõrvaldamise dokumendi, ja vastustaja on kaebaja dokumendid puuduste kindlaks tegemiseks läbi töötanud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleks vastustajal ka edaspidi võimalik kontrollida kaebaja vastavust RahaPTS nõuetele, sest kõik sellega seonduvad tõendid on vastustajale esitatud. Vastustajal on võimalik tagada RahaPTS-st tulenevate eesmärkide täitmist sisulise järelevalve ja sisulise tegevusloa muutmise taotluse menetluse jätkamise kaudu. Ei saa nõustuda vastustajaga, et juba 01.07.2022 puuduste kõrvaldamise teatest pidi kaebajale olema teada, milliseid puuduseid tema taotlusele ette heidetakse. Ka ei ole enamik etteheidetavatest puudustest sellised, mida saaks ette heita vastustaja esitatud juhendite või kehtiva materiaalõiguse järgimata jätmise tõttu, vaid lähtuvad sellest, mida vastustaja sooviks ettevõtte sisekorralduslikes dokumentides näha. Seadusemuudatuse rakendamisel ei ole korduvate puuduste teadete esitamise vajadus erakordne. Vastustajale on esitanud 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse ca 100 virtuaalvääringu teenuse pakkujat ja ligi aasta aega hiljem on nendest muutmise taotlustest edukalt lõpuni menetletud üksnes
  1. Kuigi kaebaja ei ole nõus vastustaja sisuliste etteheidetega kaebaja sisedokumentatsioonile, on ta püüdnud neid kõrvaldada koostöö tegemise eesmärgil. Virtuaalvääringu teenuste osutamise fakt või mastaap ei ole määrava tähtsusega, sest kaebaja äriplaan ei olegi näinud ette kahel esimesele tegevusaastal virtuaalvääringu teenuste pakkumist põhitegevusena. Asjaolu, et kaebaja on virtuaalvääringu teenuseid pakkunud ja suudab seda teha, on vastustaja kontrollinud juba
  2. a-l. Virtuaalvääringu teenuste pakkumisega alustamata jätmine on RahaPTS § 75 lg 3 p 3 kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus, kuid vaidlustatud otsusest nähtuvalt pole kaebaja puhul sellele tuginetud. Avaliku huvi kaitse ei saa olla abstraktne. Väidetavat avalikku huvi saaks jaatada olukorras, kus kaebaja ei ole viinud ennast vastavusse 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i redaktsiooni nõuetega, kaebajal puuduks majandustegevus, ta ei teeks vastustajaga koostööd ning eksisteeriks reaalne vajadus vahetute riskide maandamiseks. Neid eelduseid ilmselgelt ei esine.
  3. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. RAB ei ole MTR-i pidaja, selleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, millele viitab ka MTR-i keskkonna kodulehe aadress https://mtr.ttja.ee. Kaebaja ei ole vastustajale volikirja esitanud. Kaebuse lisadest nähtub C saadetud 09.12.2022 e-kiri ja C kontakteeruski esmakordselt RAB-iga selle e-kirja teel. See ei ole aga samastatav volikirjaga. Samuti ei ole volikirja esitamine MTR-i pidajale samastatav volikirja esitamisega RAB-ile. MTRkeskkonnale ligipääsu saamine ja dokumentide lisamise õigus ei tähenda, et sellel isikul on volitus ettevõtte nimel menetlusdokumente vastu võtta ja ta on esindaja

§ 25lg 21 mõistes.

Taotluse esitaja ei ole ettevõtte esindaja või kontaktisik äriseadustiku mõistes. Kaebuse lisadest 15 ja 16, millega on esitatud kaebaja väidete kohaselt puuduste kõrvaldamiseks vajalikud dokumendid, ei nähtu volikirja esitamist, sh ei leidu volikirja ka RAB-ile edastatud dokumentide hulgas. Kuna RAB-ile ei ole volikirja esitatud, siis pidanuks kaebaja ise sisestama volituse kas MTR-i „üldandmete“ vahelehele või saatma tegevusloa muutmistaotluse menetlejale. Seega ei olnud RAB teadlik, et kaebaja on määranud tegevusloa menetluses esindaja, kellele tuleks saata menetlusdokumente. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas, et jälgida, kas kaebajal on haldusmenetluses esindaja või mitte, on asjakohatu. Sellist kohustust ei tulene vastustajale ühestki õigusaktist (vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6, § 2 lg 6,

§ 25

lg 1, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p-d 1–3), vaid kaebaja peab esindaja määramisel ise olema hoolas, et esindaja andmed ja volikiri jõuaks menetlejani. RAB edastas puuduste teated kaebaja äriregistrisse kantud ametlikule e-posti 6

(9)3-23-388 aadressile, kahe juhatuse liikme ja kontaktisiku e-posti aadressile. Lisaks saatis RAB nendele e-posti aadressidele 05.12.2022 tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmise ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsuse projekti. Kaebaja esitas 09.12.2022 oma vastuväited koos dokumentidega. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei saanud 14.10.2022 puuduste teadet kätte. Juriidilisel isikul lasub hoolsuskohustus tagada ka oma elektronposti korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost ka funktsioneeriks. RAB teavitas samadest puudustest (sh nõuetele mittevastav äriplaan) juba esimese, 01.07.2022 puuduste teatega. RAB on olnud kaebaja suhtes vastutulelik ning andnud kolmel korral võimaluse kõrvaldada puudused ning esitada nõuetekohane korrektne äriplaan, kuigi seaduse järgi tuli see kohustus täita juba hiljemalt 15.06.
  1. Vastustaja kinnitab, et on kaebaja 09.12.2022 esitatud dokumendid kätte saanud ja neid analüüsinud (vt 01.02.2023 otsuse p 5). RAB tutvus ettevõtte riskihinnangu ja riskiisuga ning leidis täiendavalt puuduseid ning kuna need on piisavad kinnitamaks, et ettevõtte esitatud dokumendid ei vastanud jätkuvalt RahaPTS nõuetele, ei andnud RAB hinnangut teistele kaebaja esitatud dokumentidele. Nt kaebaja riskihinnangus ja riskiisu dokumendis oli jätkuvalt osaliselt kirjeldatud äririske, mille kirjeldus kuulub pigem äriplaani juurde (nt krediidirisk, likviidsusrisk, inimeste ja kultuuriga seotud riskiisu). Samuti esines vastuolusid riskihinnangus või riskisus toodud asjaolude ja Exceli tabelis „20221207_CoinPanel_riskide_register“ toodud asjaolude vahel, neis kirjeldatud riskid ei kattu osaliselt. Samuti oli klientidega seotud riskiindikaatoreid loetletud riskihinnangus, aga need olid kajastamata riskide registris vahelehel „Kliendirisk“. RahaPTS § 13 lg-s 1 sätestatud toodete, teenuste või tehingutega seonduvad riskid olid kirjeldamata, nende asemel oli kirjeldatud operatsiooniriske (nt ettevõtte serveri rike, seiresüsteemide rike). Kuna puudused esinesid mitmes dokumendis ja need ei olnud haldusasutuse poolt ületatavad, ei olnud võimalik liikuda sisulise menetluse juurde – kontrollieseme asjaoludele vastavuse hindamisele. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt oodatakse kõrgendatud hoolsuskohustust. Kui juba protseduurireeglid ja riskiisu dokument on oluliste puudustega, ei ole alust eeldada, et muus osas on ettevõte võimeline täitma oma seaduses sätestatud kohustusi. Vastustaja jääb selle juurde, et kaebaja väited esialgse õiguskaitse vajaduse kohta on põhistamata ja tõendamata ning seega ebausutavad. Asjaolud osutavad sellele, et ta ei olegi tegevusloa majandustegevusega alustanud ja kaebajale on tegevusluba vajalik üksnes selleks, et tekitada kehtiva tegevusloa omamisega suuremat usaldust klientide seas. Selline olukord on aga tegevusloa eesmärgipäratu kasutamine, millele on viidanud ka seadusandja RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas kui ohule, et tegevusloa väärtus devalveerub. Kuna kaebaja külgnev teenus (tarkvara müük) ei vaja tegevusluba, on alusetu kaebaja väide, et ta kaotab esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kõik kliendid. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi. RAB-il ei ole olnud võimalik hinnata kaebaja vastavust RahaPTS-s sätestatud nõuetele, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltooduga seonduvaid kuritegusid. RahaPTS § 70 lgtes 3 ja 32 nimetatud andmete ja dokumentide roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on märkimisväärne ning kui need ei vasta nõuetele või puuduvad, on suur oht Eesti majanduskeskkonnale ja ettevõtte tulevaste klientide varale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud 7
(9)3-23-388 isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning avalik huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal ei saa välistada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebaja on usutavalt põhistanud (vt dtl 12–14), et talle väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel võivad kaasneda tema tegevusele kahjulikud tagajärjed sõltumata sellest, et kaebaja põhiline tegevus on siiani seisnenud külgneva teenuse osutamises.
  2. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kaebaja on esitanud argumendid, miks tema hinnangul oleks RAB pidanud C käsitama kaebaja volitatud esindajana ja seetõttu 14.10.2022 puuduste teate

§ 25lg 21 kohaselt kätte toimetama.

Samuti on kaebaja põhjendanud, et vaidlustatud otsus võib olla ebaproportsionaalne, arvestades otsusega temale kaasnevat tagajärge. Kaebaja väidete põhjendatusele tuleb anda hinnang asja sisulise läbivaatamise käigus. 19. Eelnev ei tähenda siiski, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu on ülekaalukas avalik huvi. 15.03.2022 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (507 SE) seletuskirja1 (lk 3) kohaselt oli seadusemuudatuste eesmärk tõhusalt maandada aastatel 2019–2021 tehtud rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitleva riikliku riskihinnangu käigus tuvastatud kõige suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid puuduseid. Riskihinnangu käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid; ilmnenud on, et kehtivad nõuded ei ole piisavad. Seletuskirja järgi on virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna; ebaausate võtete või koguni kriminaalse tegevuse seostamine riigi tegevusluba omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu. Muudatused on analoogsed finantssektori turuosalistele kehtestatud nõuetele (nt krediidiasutused, kindlustusandjad) ja nende tulemusel oleks järelevalveasutustel rohkem teavet tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise otsuste tegemisel. RahaPTS-i täiendati sätetega (§ 721–725), millega kehtestati suuremad nõuded virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtja aktsia- või osakapitalile, omavahenditele, asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele ja kontaktisikule ning sisekontrolli ja andmete säilitamise kohta, samuti majandusaasta aruande auditeerimise kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale. Seadusesse lisati § 72 lg 11, millega täiendati virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise aluseid. Nt on RAB-il õigus seda teha, kui ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve tegemist (§ 72 lg 11 p 1); ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga (§ 72 lg 11 p 2); kui ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad (§ 72 lg 11 p 4) või kui esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus (§ 72 lg 11 p 5). Lisaks täiendati seadusemuudatusega tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu, mis 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ffe848a6-7b78-43cf-b106-720915882205 8

(9)3-23-388 annavad järelevalveasutusele teavet ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse kohta (seletuskirja lk 16). Nii on RahaPTS-i lisatud § 70 lg-s 32 ja §-s 701 sätestatud üksikasjalikud nõuded virtuaalvääringu alase tegevusloa taotluses esitatavatele dokumentidele, sh äriplaanile, ning RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oli virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud oma dokumendid ka hiljemalt 15.06.2022 nendega kooskõlla viima. Nõutavad andmed ja dokumendid on eelduseks, et RAB saaks üldse hinnata virtuaalvääringu teenuse pakkuja vastavust eelnimetatud kõrgendatud nõuetele ja mh kontrollida, kas ettevõtja valduses olev klientide vara oleks kaitstud (vt seletuskirja lk 17–18).
  1. Nagu RAB on märkinud, ei ole ta saanud kaebaja vastavust seadusemuudatustega kehtestatud nõuetele sisuliselt kontrollida. Arvestades sätestatud nõuete ulatust ja sisu, ei saa ringkonnakohtu hinnangul nendele vastavust järeldada pelgalt asjaoludest, et kaebajale on varem tegevusload väljastatud ja ta on enda hinnangul nõutud dokumendid RAB-le esitanud. Kuna seadusemuudatuste eesmärk oligi vähendada riske, mis tulenevad seni kehtinud liiga leebetest virtuaalvääringu teenuse turule sisenemise nõuetest, võib eeldada, et kõik seni Eestis tegevusloa saanud teenusepakkujad uutele nõuetele ei vastaks. Seadusemuudatuste eesmärki ei taga ka üksnes RAB-i võimalus juba tegutsevate teenusepakkujate üle järelevalvet teha. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, kus kohalduvad erinõuded ning milles ei saa teenust pakkuda iga ettevõtja. Tegevusloa muutmise menetluse eesmärgiks on kontrollida ettevõtja vastavust juba ennetavalt. Esitatud dokumendid, sh äriplaan annab järelevalveasutusele teavet ka selle kohta, kuidas ettevõtja kavandab edaspidi tagada tegevusloa nõuetele vastavust (vt seletuskirja lk 17). Eelnevat arvestades ei ole kaebaja senisel kujul ettevõtluse jätkamise huvi avalikust huvist kaalukam. Kaebaja tegevuslubade kehtivuse taastamine kohtumenetluse ajaks võib suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning ohustada selle kaudu Eesti majanduskeskkonda ja avalikku huvi.
  2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 03.03.2023 määruse p 6 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.