Obsah (5)

§ 223§ 236§ 16§ 49§ 169

Väärteoasi 4-22-3897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruaril 2023 (Tallinna kohtumaja) Kohtukoosseis kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia Senkevi

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o.

320.00 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o. 420.00 eurot. Kaebuse esitanud isik Raimond Rääk, isikukood 37506064244, e-post: xxx Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Raimond Rääk ja tema esindaja I.R. kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja J. P.. RESOLUTSIOON Rahuldada Raimond Rääki kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,012165 karistuse määra ja karistuse kandmise viisi osas. Teha väärteoasjas uus otsus, määrata Raimond Rääk’ile

§ 223

lg 1 (varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine) teo toimepanemise eest rahatrahv 40 trahviühikut s.o. 160 eurot ja

§ 236lg 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) teo teoimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Kar

S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Raimond Rääki tasuma mõistetud rahatrahv kokku 360 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 36 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo rahatrahvi tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Raimod Rääk’ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 10.03.
2. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,012165 karistati Raimond Rääki liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahvid vastavalt

§ 223

lg 1 toimepanemise eest 80 trahviühikut s.o 320 eurot ja

§ 236lg 1 toimepanemise eest 105 trahviühikut s.o 420 eurot.

1. 07.11.2022 esitas R. Rääk kaebuse, leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokolli koostamisel kui väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust väärteomenetluse seaduse (VTMS) § 150 lg 2 mõttes. Kaebuse kohaselt on 21.09.2022.a. koostatud väärteoprotokollis kui ka 13.10.2022 väärteootsuses kajastatud väärteo lühikirjelduses järgmine lause: Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu pargitud sõidukit Volkswagen Toyota Corolla r/m xxx. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses olevast väärteo lühikirjeldusest jääb arusaamatuks, millise konkreetse sõiduki vastu menetlusalune isik väidetavalt tagurdas. Kaebaja hinnangul on Volkswagen ja Toyota erinevat marki sõidukid ning toodetud erinevate tootjate poolt väärteoprotokolli väärteokirjeldusest ei ole üheselt selge, millisele sõidukile kahju 2 tekitati. Kaebuses esitab kaebuse esitaja kaistja taotluse hüvitada riigieelarve vahenditest Raimond Räägule käesolevas väärteoasjas kantud menetluskulud.
2. 10.02.2023 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja hinnangul on väärteoprotokollis kajastatud andmed ebaõiged, sellist autot nagu VW Toyota autot ei ole üldse olemas. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb otsus täies ulatuses tühistada. See sündmus on tõesti olnud, kaebaja sai sellest politsei vahendusel teada. Seal sündmuskohal ei pannud kaebaja tähele, et oleks liiklusõnnetus toimunud. Kohtu küsimustele vastas kaebuse esitaja, et kaebaja sõitis sõidukiga Opel Insignia ja kahju sai Toyota Corolla kuid politsei on märkinud VW Toyota Corolla.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas 10.02.2023 kohtuistungil seisukoha, et etteheide väärteootsuses sisalduva vea kohta on põhjendatud. Väärteoprotokollis on süüteokirjeldus õigesti, ei ole teist autot märgitud. Kohtuväline menetleja palus kohtul avaldada väärteoprotokolli lisaleht mida kohus ka tegi ja uuris (vt käesoleva lahendi p 6). Kohtulikes vaidlustes leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamata, kaebaja isik pidi aru saama, et sõitis parklas teisele sõidukile otsa, pole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistused vastavuses süü suurusega ega koorma kaebajat ebamõistlikult. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus võimaldab tasuda rahatrahve osade kaupa. Kui kindlustusnõue tundub menetlusalusele isikule liiga suur, siis seda on võimalik vaidlustada kindlustusfondi juures olevas vaidluskomisjonis.
4. Peale lisalehe avaldamist esitas kaebaja kaitsja alternatiivse nõude kergendada karistust ja vähendada mõistetud rahatrahvi arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning võimaldada tasuda see ositi kui kohus leiab, et on võimalik teha süüdimõistev lahend. Eelkirjeldatu juurde jäi kaitsja ka kohtulikes vaidlustes. Kohtuotsuse põhjendused
5. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel uuris kohus väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid. 21.09.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1620028 väärteoasjas 2302,22,012165 ja selle juurde kuuluvast lisalehest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 22.08.2022 kell 18:56 juhtis Raimond Rääk mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer reg.märgiga xxx, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu pargitud sõidukit Toyota Corolla reg nr xxx. Oma tegudega põhjustas varalise kahju AS SEB Liising´le ja P OÜ´le (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 kirjeldatud väärteod.

Nii väärteoprotokolli kui ka lisalehega on menetlusele allutatud isik tutvunud, kinnitanud oma allkirja ja kuupäevaga (21.09.2022).

1. Kohtule on esitatud e-kiri milles kohtuvälisele menetlejale kirjutab sündmust pealt näinud tunnistaja 26.08.
2. E-kirjas kirjeldab tunnistaja detaile kuidas liiklusõnnetus juhtus. Tunnistajat menetlusosalised kohtus üle kuulata ei soovinud kuivõrd sündmuse kohta on olemas ka videosalvestus mis on kohtule esitatud. 3
3. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et on fikseeritud liiklusõnnetus 22.08.2022 kahe sõiduki Toyota Corolla reg nr xxx ja Opel Insignia reg nr xxx vahel. Õnnetus juhtus Sõpruse tee 15 asuva hoone juures olevas parklas, kus on mitu rida maha joonitud parkimiskohti ning Sõpruse tee 15 hoonest teisel parkimise real ja parkla keskel oleva jalakäijate liikumisalalt neljandal parikimise real asub sõiduauto Toyota Corolla reg nr xxx, sõiduki esiosa on Sõpruse tee 15 poole, tagaosa 30 cm kaugusel parkimiskoha joonest. Mõlemal sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Kokkupõrke tagajärjel on kahjustada saanud Toyota Corolla esimene vasakpoolne nurk. Sündmuskoha vaatluse juurde lisatud protokolli kinnitavad fotod ning skeem. On märge, et Opel Insignia lahkus sündmuskohalt.
4. Tunnistaja R. K. andis ütlusi mille kohaselt ta läks sõidukiga Toyota Corolla xxx Viimsi keskusesse, parkis sõiduki ning tagasi sõiduki juurde tulles oli juhipoolsesse esitiiba sisse sõidetud ja selle kohta oli keegi tunnistaja pannud kirja kojamehe vahele kuna avarii põhjustaja ise oli ära sõitnud. Tunnistaja sõnade kohaselt oli sisse sõitund sõidki numbrimärk xxx
5. Sõpruse tee 15, Haabneeme, Viimsi vald, Harjumaa turvakaamera salvestiselt nähtub, et 22.08.2022 ajaperioodil kell 18:54 kuni kell 19:29 nähtub vaade Viimsi Selveri parklale. Kell 18:56:31 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi Opel. Kell 18:56:46 Opel hakkab tagurdama kahe parkiva sõiduki vahele. Kell 18:56:57 on näha, et Opeli registreerimismärgiks on xxx. Kell 18:56:59 on näha, kuidas Opel tagurdab parempoolse küljega vastu Opelist paremale poole pargitud sõiduki vasakpoolset esinurka, mille tagajärjel pargitud sõiduk silmnähtavalt rapub. Kell 18:57:04 Opel sõidab parkimiskohast eemale. Kell 18:57:07 Opel tagurdab uuesti parkimiskoha poole ning pargib parkimiskohale. Kell 18:57:27 on näha, et Opelist paremal pool olev sõiduk on Toyota, mille registreerimismärgiks on xxx. Kell 18:57:40 väljub Opeli juhi kohapealt meesterahvas ning kõrvalistmelt laps. Kell 18:58:22 meesterahvas läheb koos lapsega kauplusesse. Kell 19:22:12 on näha, kuidas meesterahvas istub Opeli juhi kohale. Kell 19:22:25 Opel sõidab parkimiskohalt välja ning kell 19:22:27 väljub kaamera vaateväljast. Kell 19:28:11 on näha, kuidas Toyota juurde kõnnib naisterahvas, kes paneb Toyotale esiaknale kojamehe vahele paberi. Kell 19:29:14 videosalvestis lõppeb.
6. Sõiduki vaatlusprotokollis on vaadeldud ka kahjustada saanud sõidukit ning tuvastatud kahjustus Toyota Corolla reg nr: xxx esimesel vasakpoolsel nurgal, lisatud kahjustust kinnitav foto. On tuvastatud, et paberi Toyota esiaknale pani tunnistaja (vt käesoleva lahendi p 9).
7. Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõendid vastuoludeta, loogilised ning usaldusväärsed. Ei ole vaidlust asjaolus, et 22.08.2022 õhtupoolikul Raimond Rääk Viimsi Selveri parklasse oma sõidukiga sõitis ning seal parkis, et poodi minna. Kohtus uuritud tõenditega on ka tuvastatud, et Raimond Rääk juhtis mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer reg.märgiga xxx ning asjaolus, et kohtuväline menetleja otsust kirjutades on ekslikult märkinud kahjustada saanud sõidukiks Volkswagen Toyota Corolla r/m xxx olukorras kui õigeks kahjustada saanud sõidukiks on Toyota Corolla r/m xxx. Kohtumenetluses sai selgeks asjaolu, et tegemist oli eksliku lohakusveaga kohtuvälise menetleja otsuses mis ei muuda otsustuse sisu, tuvastatud fakte ega 4 asjaolusid. Väärteoprotokollis ja selle juurde kuuluval lisalehel on kahjustada saanud sõiduki nimetus korrektselt märgitud.
8. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et viibis 22.08.2022 Viimsi Selveri parklas kuid ta ei näinud kuidagi, et ta kellegile otsa tagurdas. Kaebaja selgitas, et tal olid lapsed autos, ta läks poodi ja ei saanud mitte midagi aru. Kaebaja isik ei saanud isegi peale politseile oma sõiduki näitamist aru, et tema sõiduki peal oleks olnud mingeid erilisi jälgi. Kaebaja sõnul ei teadnud ta, et ta kellelegi meelega otsa sõitis. Kaebaja kirjeldas end kui professionaalset juhti, olles eluaeg ainult autodega sõitnud ega osanud öelda, kuidas see sündmus juhtus. Kaebaja sõnul tegi politsei talle kaks trahvi ja peale seda kindlustus ka küsib 1700 eurot kuigi lihtsalt mingi asi juhtus kogemata ja tol hetkel kui see juhtus ei saanud kaebaja ka sellest aru. Kaebaja selgitas, et Toyota seisis pargituna. Kaebaja tagurdas pargitud autode vahele, vaadates oma kaameratest ja ta tõesti ei näinud, et ta kellelegi otsa sõitis selgitades, et ta sai sellest teada nii, et kõigepealt tulid kindlustusest asjad, mingid paberid ja siis kutsuti politseisse autot näitama. Kaebaja ei tea kuidas sellest teada saadi, kas keegi nägi või olid kaamerad. Kaebaja ütluste kohaselt on olemas mingi video, politseis näidati talle seda videot.
9. Kaebaja sõnul võisid autos viibivad lapsed tema tähelepanu häirida kuivõrd noorem laps on püsimatu. Kokku on kaebajal kolm last, kõige nooremaga on ta lapsehoolduspuhkusel, neto sissetulekuks on 110 eurot, naisel on miinimumpalk ning 3 lapse toetus on 800 eurot. Kaebaja sõnul elavad nad üürikorteris, igakuine üürisumma 800 eurot.
10. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused ennast õigustavad tõenäolise sooviga vabaneda vastutusest, mistõttu loeb kohus need ebausaldusväärseks. Kohus uurinud ja hinnanud väärteoasja materjale on seisukohal, et Raimond Rääk pidi aru saama, et sõitis parklas otsa teisele sõidukile ehk et toimus liiklusõnnetus. Seda kinnitab asjaolu, et videosalvestiselt on näha kuidas kahjustada saanud sõiduk Toyota Corolla silmnähtavalt rapub ning tavaliselt mõistliku kõrvaltvaataja pilgu läbi on selgelt aru saada, et toimus avarii kahe sõiduki vahel - parkiv sõiduk sõitis otsa teisele parklas parkinud sõidukile. Seega oli kokkupõrge mitte pelgas riivamine vaid ikkagi tugev kuivõrd vastasel juhul ei oleks taolist rappumist toimunud ning kohus on seisukohal, et kokkupõrget pidi tundma ka otsa sõitnud sõiduki juht Raimond Rääk. Kui võtta mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt on eluliselt mitteusutav et isik kel on ka töötavad parkimisandurid ei taju otsasõitu teisele sõidukile. Mõistagi ei olnud õnnetus põhjustatud meelega, Raimond Rääk ise ka möönab et ei saa väita et ta meelega otsa sõitis mingile sõidukile.
11. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 223

lg 1 17.

§ 223

lg 1 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib 5 takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Turvakaamera salvestiselt on selgelt näha kuidas Raimond Rääk parklas manööverdas ja parkis, selgelt tuvastatav on olukord kuidas Raimond Rääk parkides oma sõidukiga vastu teist parkinud sõidukit sõidab. Otsa sõidetud sõiduki Toyota Corolla füüsilised vigastused nähtuvad nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka selle juurde lisatud fotodest ning täpsemalt on kahjustatud AS SEB Liising´le ja P OÜ´le kuulunud sõiduki Toyota Corolla reg nr: xxx esimest vasakpoolset nurka. Seega loeb kohus igati tuvastatuks liiklusõnnetuse toimumise.

§ 49

lg 1 järgi ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Eelavatud tõenditega (vt käesoleva lahendi p 6-11) ei veendunud Raimond Rääk parkimiskohale tagurdades manöövri ohutuses sõites otsa teisele parklas parkinud sõidukile.

1. Mis puudutab kohtuvälise menetleja otsuses väärteokirjelduse osas märgitut, et Raimond Rääk tagurdas vastu pargitud sõidukit Volkswagen Toyota Corolla r/m xxx märgib kohus, et väärteoprotokollis ja selle juurde kuuluval lisalehel taolist sõiduki marki ei olnud. Antud juhul on kohus seisukohal, et tegemist on ilmse kirjaveaga ning menetlusalusele isikule on täielikult arusaadav, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, mistõttu puuduvad nimetatud veal menetluslikud tagajärjed.
2. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani Raimond Rääk väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud tagurdama hakkamisel manöövri ohutuses piisavalt. Raimond Rääk ei olnud piisavalt hoolas kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et parklas tagurdades võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega on

§ 223lg 1 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Raimond Rääk on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 236lg 1 20.

Selleks et hinnata kas isik on lahkunud õnnetusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb analüüsida sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgseid kohustusi. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused

§ 169

ning seda sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (

§ 169lg 6).

Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt 6 lahkunuks.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

1. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Politseile teatas liiklusõnnetusest tunnistaja R. K. kelle sõiduk oli kahjustada saanud. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud tekkinud liiklusõnnetus menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda. Kuivõrd on tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused parklas parkinud sõidukil Toyota Corolla siis on põhjendatud alus järeldada, et ka vigastusi pidi menetlusalune isik nägema. Kohtuistungil menetlusalune isik möönis, et tema sõidukil ei tekkinud sellest avariist erilisi jälgi, küll aga tuvastati otsa sõidetud sõidukil Toyota Corolla sündmuskoha vaatlusprotokolli, sõiduki vaatlusprotokolli ja tunnistaja ütluste järgi füüsilised kahjustused mis paratamatult on varaline kahju. Seega pidanuks menetlusalune isik välja selgitama kahju saaja mitte poodi minema ja hiljem ära sõitma. Menetlusalune isik ei astunud kahjustada saanud isiku väljaselgitamiseks ühtegi sammu. Suurt pingutust ei oleks nõudnud poe infoletis sündmuse fikseerimine ja sõiduki omanikuga ühendust võtmine läbi ostukeskuse või vastavalt liiklusseaduse nõuetele politseisse teatamine. Selle asemel võttis menetlusalune isik vastu otsuse, et sõidab sündmuskohalt ära jättes juhuse hooleks kas tema tegu avastatakse või mitte, samuti ei ole tagantjärele võimalik kontrollida, mis seisundis oli menetlusalune isik sõidukit juhtides. Eelnevast tulenevalt on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi kahjustada saanud sõiduki vigastuste mahtu arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 23. Karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole Raimond Rääk´il kehtivaid karistusi, seega on põhjendatud alus järeldamiseks, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud menetlusaluse isiku süü mõlema väärteo puhul väiksemaks keskmisest. Arvestades Raimond Rääki kohtuistungil selgitatud majanduslikku seisu märgib kohus, et kuivõrd kohtuvälisele menetlejale enne otsuse tegemist neid asjaolusid ei esitatud ei saanud kohtuväline menetleja nendega ka arvestada. Küll aga saab kohus isiku majanduslikku seisu arvestada ning korrigeerida karistust vastavalt üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele tuginedes. Karistusmäära üle otsustamisel võtab kohus lisaks eelnimetatud asjaoludele arvesse, et määratav rahatrahv avaldaks menetlusalusele isikule piisavat mõju, et ta suudaks hoiduda 7 edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest ning oleks hoolikam liiklusreeglite järgimisel. Võttes arvesse isiku vähest sissetulekut ja rahalisi kohustusi määrab kohus Raimond Rääk’ile

§ 223lg 1 teo toimepanemise eest rahatrahvi 40 trahviühikut s.o.

160 eurot ja

§ 236lg 1 teo teoimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o.

200 eurot.

1. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja sellele vastu ei vaielnud ning ka kohtu hinnangul on põhjendatud võimaldada Rimond Rääkil rahatrahvi tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Seega, eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et määratud rahatrahvid kogusummas 360 eurot kuulub tasumisele osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 36 eurot Rahandusministeeriumi arvele.
2. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
3. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8