1-18-10323/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10323 (kohtueelse menetluse nr 18261000942) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi M.A süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 319 lg 1 ja 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav M.A . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxx R. M. P. O. -s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
2. Tunnistada M.A süüdi KarS 319 lg 1 järgi valekaebuse esitamises ja KarS § 320 lg 1 järgi valeütluse andmises ning karistada teda 9 kuu pikkuse vangistusega.
3. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.A ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
4. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
5. veebruarist
7. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu 104,40 eurot (sh käibemaks). Jätta see riigi õigusabi tasu (104,40 eurot) ja sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 134,40 eurot (sh käibemaks), kokku 884,40 eurot välja M.A-lt. Menetluskulud tuleb M.A tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
8. veebruarist
9. 1 Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
10. peatüki
11. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.A kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse M.A teadvalt vale kaebuse esitamises kuriteo toimepanemise suhtes. Nimelt esitas tema
12. augustil 2018 kell 11.20 ajal Võru linnas Räpina mnt 20a Kagu politseijaoskonna Võru politseimajas, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, valveuurijale teadvalt valekaebuse selle kohta, et juulis 2018 lõi A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talle pudeliga näkku ja kriimustas teda ninast ning tekitas sellega talle füüsilist valu ja põhjustas tugeva verejooksu ninast. Seega esitas M.A kaebuse selle kohta, et konkreetne isik pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käigus aga tuvastati, et A. K. ei pannud M.A suhtes toime M.A viidatud kuritegu. Kuna A. K. ei pannud toime kehalist väärkohtlemist, esitas M.A teadvalt valekaebuse. Seega pani M.A toime teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise suhtes, s.o KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse M.A kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmises. Seda seetõttu, et tema andis
13. augustil 2018 kella 11.20 ajal Võru linnas Räpina mnt 20a Kagu politseijaoskonna Võru politseimajas, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, kriminaalasjas nr 18261000735 kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et juulis 2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõi A. K. talle pudeliga näkku ja kriimustas teda ninast ning tekitas sellega talle füüsilist valu ja põhjustas tugeva verejooksu ninast. Kuna A. K. ei pannud toime kehalist väärkohtlemist, andis M.A kannatanuna ülekuulamisel kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi. Seega pani M.A toime kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise kannatanuna, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.A, tema kaitsja vandeadvokaadi R ein Napa ja abiprokurör Meelis J uursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tuleb M.A tunnistada süüdi KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb M.A karistada KarS § 320 lg 1 järgi vangistusega üheksa kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.A ei pane ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.A KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
14. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RK KKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki, sest M.A käib ebaregulaarselt Soomes tööl, mistõttu ei ole tema rahaline olukord kuigi hea. Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Ka tuleb riigi kanda jätta kohtumenetluse käigus tekkinud riigi õigusabi tasu 104,40 eurot. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M.A tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3