Obsah (7)

§ 657§ 456§ 654§ 175§ 176§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12306 Kohtuasi Osaühingu

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10. Määruskaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes puudutatud isiku II menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p-d 1–3). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

1. Avaldaja leiab endiselt määruskaebuses, et puudutatud isik II ei tohtinud praeguses menetluses õigusabi kasutada ja puudutatud isiku II menetluskulud on asja menetlusstaadiumit ja keerukust arvestades liiga suured ning samuti tõendamata. 12.
2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes avaldaja üldsõnalisel väitel, et puudutatud isiku II kulud on liiga suured. Avaldaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset lepingulise esindaja toimingut, mis oli üleliigne või millele kulunud aeg oleks ülepaisutatud. Maakohus hindas kõiki puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid ja põhjendas, miks ja kui palju on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Maakohus ei ole avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõistnud viimase menetluskulude nimekirjas taotletud summat tervikuna, vaid on puudutatud isiku II menetluskulusid vähendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isikule II õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja 3 2-20-12306 hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. 12.

1. Põhjendamatu on avaldaja väide, et puudutatud isik II oleks pidanud end kohtus ise esindama. Harju Maakohus küsis 27.08.2020 mh puudutatud isikult II seisukohta avaldaja avalduse ja avalduse menetlusse võtmise osas. Nimetatu osas seisukoha esitamine eeldab ka õiguslike väidete esitamist. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetlustes oma õiguste kaitseks professionaalse õigusabi kasutamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla talle etteheidetav. Nõukogu liikme poolt kohtuvaidluses õigusabi kasutamist ei ole seadusega piiratud. 12.
2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isik II oleks pidanud menetluskulude kandmist tõendama.

§ 176

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei nõudnud puudutatud isikult II menetluskulusid tõendavaid dokumente. Riigikohus on võtnud seisukoha, et kui menetlusosalise lepinguline esindaja on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11).

Maakohus on vaidlustatud määruses lisaks ka põhjendanud, miks ei ole alust kahelda puudutatud isiku II menetluskulude tekkimises ja ei ole põhjust nõuda selle kohta tõendeid. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. Puudutatud isiku II nimel on menetluskulude nimekirjas kajasatud dokumendid esitanud tema vandeadvokaadist lepinguline esindaja ning puudutatud isiku II enda esitatud seisukohtade osas ei ole menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotletud. Avaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepinguline esindaja on puudutatud isikule II õigusabi osutanud. 13.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4