Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 10§ 28§ 108§ 86§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2023. a kell 15.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-2881 (liidetud tsivii

§ 6lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. HEKLER Industrial HR OÜ menetluskulud jätta AKSO-HAUS OÜ (likvideerimisel) kanda.
2. Rahuldada HEKLER Industrial HR OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3. Määrata kindlaks HEKLER Industrial HR OÜ menetluskulud summas 660 eurot (sh riigilõiv 420 eurot). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja pankrotiavaldus
4. Harju Maakohtule on esitatud Hekler Industrial HR OÜ avaldus AKSO-HAUS OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud tööjõu rendileping, mille alusel töötasid avaldaja töötajad võlgniku juhtimise ja kontrolli all. Võlgnik on jätnud alates 15.11.2022 tasumata arve nr 2864, maksetähtajaga 14.11.2022, summas 6 329,60 eurot, tasudes sellest peale pankrotihoiatuse kättesaamist 5 000 eurot ning täies ulatuses arve nr 2979, maksetähtajaga 14.12.2022, 2 summas 11 894,40 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnik võlgnevuses 15 224 eurot, millele lisanduvad viivised. Alates augustist 2022 oli võlgnik pidevates makseraskustes, olles võimetu kohaselt ja tähtaegselt tasuma võlausaldaja tööjõurendilepingu arveid. Võlgniku juhatuse liikmed jätsid avaldajale 2022 aasta novembris ja detsembris mulje üksnes ajutisest makseraskusest ja tegid ettepanekuid lepingu täitmise jätkamiseks, sh esitasid maksegraafiku, mida ei kavatsetudki täitma asuda. 27.12.2022 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja on sellele reageerinud maksegraafiku pakkumisega. Kuigi võlgniku juhatuse liige on allkirjastanud maksegraafiku, ei ole võlgnik maksegraafiku kohustust täitnud. Avaldaja palub kohtul määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku avaldus
5. Avalduse kohaselt kanti 16.04.2004 a Akso-Haus OÜ äriregistrisse ning võlgnik tegeles moodulmajade ehitamisega tehases. Võlgnik oli aastaid edukas majatootja ja mitu aastat oli käibe poolest Eesti puitmajade tootja top 5 seas. Kuigi 2021 aastal õnnestus võlgnikul käivet tõsta 4,2 miljoni peale, siis 2022 aastal Venemaa agressioon Ukraina vastu ja sellest tulenevate ehitusmaterjalide hinnatõus ja materjalide tarneraskused tekitasid olukorra, kus võlgnik ei tulnud enam toime.
6. Ehitusmaterjalide hinnatõus ja materjalide tarneraskused muutsid automaatselt kõik selleks ajaks olevad projektid kahjumlikuks. Peamine klient oli X Oy (Soome äriühing) ja X AB (Rootsi äriühing). Nende ettevõtetel on põhimõte, et kui lepingus on hind paigas, siis ülemaailmsete ehitusmaterjalide hinnatõus ja tarneraskused ei anna põhjust hinna või tarne tähtaegade muutmiseks.
7. 2022 aasta käibe poolest oli võlgnikul parem ja aastane käive oli 9,5 miljonit kuid kahjuks meeletu ehitushindade ja tööjõu hinnaralli tekitas siiski suure kahjumi. 2022 aasta kahjum on 2,3 miljonit. Võlgniku omanik oli laenanud raha mitmel korral. Kokku 2022 aastal 1 144 990 eurot. Lisaks 2022 aasta lõpus õnnestus saavutada mitme võlausaldajaga kokkulepe võla ajatamiseks. Mitmed olid nõus loobuma osaliselt oma nõudest (mitmed lausa 30%) ja ülejäänud osa ajatama 36 kuuks.
8. 2023 aasta jaanuaris oli võlgnik allkirjastanud X Oy’ga, kellega on koostööd tehtud juba üle 7 aasta, lepingu lasteaia 23 mooduli ehituseks. Lepingu hind oli 1 295 600 eurot. Lepingu järgi pidi võlgnik väljastama X Oy’le täitmisgarantii summale 686 668 eurot ja saama ettemaksu summas 647 800 eurot. Sel hetkel oli võlgnikul Luminor pangas kehtiv garantiileping ja vaba garantiilimiiti oli summas 982 824 eurot. Võlgnik esitas Luminor pangale 02.02.
9. a avalduse garantii saamiseks X Oy’le. Suureks üllatuseks 06.02.
10. a teatas Luminor pank: „Kahjuks pean teada andma, et oleme garantiilimiidi hetkel peatanud vastavalt pangagarantiide limiidilepingu punktile 4.3 ning uusi garantiisid ei väljasta“. Vaatamata sellele, et Luminor pangale edastatakse kvartaalsed andmed võlgniku kohta ja seega pank teadis võlgniku majanduslikust olukorrast, ei olnud pank varasemalt lepingut peatanud.
11. Seoses sellega, et Luminor pank ei väljastanud garantiid ei saanud võlgnik esitada seda X Oyle ja X Oy ilma garantiita ei tee ettemaksu. Võlgniku majanduslik olukord aga ei võimalda ehitada mooduleid ilma kliendilt saadud ettemaksuta. X Oy’ga akteeritakse töid etapiliselt ja etapiliselt makstakse. Seega kui X Oy oleks teinud ettemaksu, siis oleks võlgnik suutnud selle lepingu ka ära täita ja paljudele võlausaldajatele osa võlgnevusest ka tasuda. Kui 06.02.
12. a teatas Luminor pank, et garantiid ei anna, siis hakkas võlgnik koheselt pidama läbirääkimisi X Oy’ga. Üks lahendus oli, et X Oy ise tarnib kõik materjalid ja võlgnik pakub vaid ehitusteenust. Teine pakkumine oli, et võlgnik tegeleb ehitusmaterjalide tellimisega ise aga kõik arved tehakse otse X Oy’le ja X Oy maksab otse tarnijale. Kahjuks aga läbirääkimised ei olnud edukad ja lõpuks X Oy otsustas, et ta ei ole 3 nõus ühegi variandiga ning annab antud töö hoopis teisele partnerile. Pärast seda uudist saigi selgeks, et võlgnikul ei ole võimalik majandustegevust jätkata. Kohtumääruse põhjendused
13. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AKSOHAUS OÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Toomas Saarma. 8.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 9. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et avaldaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping, mille alusel töötasid avaldaja töötajad võlgniku juhtimise ja kontrolli all. Võlgnik on jätnud alates 15.11.2022 tasumata arve nr 2864, maksetähtajaga 14.11.2022, summas 6 329,60 eurot, tasudes sellest peale pankrotihoiatuse kättesaamist 5 000 eurot ning täies ulatuses arve nr 2979, maksetähtajaga 14.12.2022, summas 11 894,40 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnik võlgnevuses 15 224 eurot, millele lisanduvad viivised. 10.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 27.12.2022. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik tasus võlgnevuse osaliselt summas 5 000 eurot. 11.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi bilansilises väärtuses 3 588 031,37 eurot. Võlgniku vara bilansiliseks väärtuseks on 461 848,17 eurot. Võlgnik on
2. a kahjumis -457 933,24 euroga. Majandustegevus on lõppenud, töötajad on koondatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 13.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku majandustegevus lõppes

1. a veebruaris, mil võlgniku ainuosanik otsustas alustada likvideerimismenetlust. Ajutises pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla raske juhtimisviga. Pankrotimenetluses võivad ilmneda asjaolud, mis võivad tingida arvamuse muutmise. 4
2. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotimenetluse käigus on võimalik koguda täiendavaid andmeid hindamaks ettevõttes tehtud tehingute ja toimingute seotust ettevõtte majandustegevusega. 15.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab

§ 86lg 1 ja § 19 lg 3 alusel J.

R., M. S.a ja A. O.it vande andmiseks. Ajutise halduri tasu 16.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 17. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 22 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 3 190 eurot (lisandub käibemaks 638 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150lg 2 alusel väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Võlausaldaja lepingulise esindaja kulud moodustavad 240 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust 2 tundi. Kohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud ja vastavuses lepingulise esindaja poolt osutatud teenusega.
2. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt kindlaks võlausaldaja õigusabikulud summas 240 eurot (käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5 6