← Eesti

2-21-17507/29

Obsah (6)§ 436§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 21. oktoobril 2022.a, Tallinnas Hagihind 2-2

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 5.
  2. Hageja on kostja liige 5.
  3. 04.09.2021 toimus kostja üldkoosolek (t lk 6-8) 5.
  4. Hageja 04.09.2021 toimunud kostja üldkoosolekul ei osalenud.
  5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on kutsunud 04.09.2021 üldkoosoleku kokku seadust ja põhikirja järgides.
  6. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ning lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. 7.
  7. 7.
  8. Igal mittetulundusühingu liikmel on eelduslikult huvi selle vastu, et ühingu organid ei teeks õigusvastaseid otsuseid (vt Riigikohtu 18.05.2016 otsus asjas 3-2-1-28-16 p 11). Kohus selgitab, et liikmestaatuse lõppemine ei välista selle huvi olemasolu liikmeks oleku ajal tehtud otsuste suhtes. Kostja põhikirja punkti 4.2.1 kohaselt kutsutakse klubi üldkoosolek kokku klubi juhatuse poolt vähemalt üks kord aasta jooksul kusjuures aruandluskoosolek toimub 3 7.
  9. 7.
  10. 7.
  11. 7.
  12. üks kord kahe aasta jooksul. Põhikirja punkti 4.5.4 kohaselt juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust või põhikirja, siis üldkoosolekul ei ole õigust teha otsuseid, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik klubi liikmed (t lk 12). Vaidluse korral on mittetulundusühingul tõendamiskoormis selles osas, et üldkoosolek on kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid järgides. Kostja on avaldanud, et on tekkinud hea tava, et teated üldkoosoleku kokkukutsumisest edastavad liikmetele klubi mereeriala sektsioonide juhatajad, kes on samal ajal ka juhatuse liikmed ja kes võtavad vastu otsused üldkoosoleku kokkukutsumisest MTÜS § 20 lg 1 ja Klubi põhikirja p. 4.2.
  13. kohaselt. Nendele liikmetest, kellel on e-posti aadress, juhatus saatis teated laiali e-posti kaudu, teistele teatati kas telefonitsi või isiklikult kokkusaamisel (t lk 39p). Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et 04.09.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise teade on edastatud hagejale või seda on proovitud teha. Asjas ei ole esitatud isegi 04.09.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet või kutset, seega pole tõendatud, et selle koosoleku kutse üldse eksisteeriski või millise sisuga see oli. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et klubis on hea tava kutsuda liikmeid üldkoosolekule mereeriala sektsioonide juhatajate poolt telefoni teel või isiklikult kohtudes. MTÜS § 20 lg 6 alusel tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on näiteks telefoni teel üldkoosoleku kokkukutsumisel tagatud nimetatud nõuete täimine. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, mil viisil konkreetselt hageja koosolekule kutsus ja millise sisuga teade (suuliselt või kirjalikult) hagejale edastati.
  14. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 8.
  15. 8.
  16. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks 04.09.2021 üldkoosoleku kutse koostanud, millise sisuga (nt päevakord, toimumise aeg ja koht) see oli ning kuidas see saadeti hagejale. Kostja on sellega oluliselt rikkunud MTÜS § 20 lg-s 5 ja lg-s 6 sätestatud korda koosoleku kokkukutsumisel. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud 04.09.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on kõik 04.09.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused (t lk 6-8) tühised.
  17. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb MERELAEVANDUSE VETERANIDE KLUBI 04.09.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
  18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 12.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 4 13.

§ 162lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot ja esindajakulu summas 600 eurot (t lk 80). Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud, leides, et need on liiga üldsõnalised ning osaliselt, istungile ettevalmistamise aja osas, ülepaisutatud (t lk 85p). 14.
  2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 300 eurot. 14.

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14) ja ei ületa õigusteenuse keskmist turuhinda. 14.
  2. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 6 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele osaliselt 5,5 tunni osas. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et arvestades asja mahtu ja keerukust on 1,5 tundi 06.10.2022 istungi jaoks ettevalmistamiseks veidi ülepaisutatud ajakulu. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud oleks kuni ühetunnine ettevalmistus. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 550 eurot (100 eurot x 5,5 tundi).
  3. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 850 eurot, millest riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 550 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.