lg 2 ja
järgi ning
lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.04.2017.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust.
Kinnipeetava karistusaja lõpp on 21.07.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Kristjan Riisa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kristjan Riisa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Kristjan Riisa puhul välja tuua ITK täitmise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kristjan Riisa viibib vangistuses kolmandat korda. Kristjan Riisal on käesoleval ajal karistuse kandmise ajal toimepandud rikkumiste eest kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tal on tasumata suured võlanõuded ning vabaduses puudub tal kindel töökoht. K.Riisale on omane alkoholijoobes vägivaldne ja impulsiivne käitumine, mis teeb tema käitumise ettearvamatuks. K.Riisa vabastati eelmiselt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuid käitumiskontrolli ajal pani ta toime uued kuriteod ja karistus pöörati täitmisele. Kristjan Riisa avaldas kohtuistungil, et ta läheb vabanedes kohe A-kliinikusse, kus teeb alkoholivastase süsti. Elama läheb ta Pärnu keskusse, seal aidatakse sõltuvusega tegelda ja võlgadega samuti. Samaaria keskuses saab ta ka töötada. Suhted pereliikmetega on olnud üllatavalt head isegi vanglas oleku ajal. Laste emaga ja lastega suhtleb ka siin vanglas. Vabanedes kindlasti tahab osaleda laste kasvatamisel. Eelmisel korral anti võimalus vabaneda enne tähtaega, alguses oli hästi, aga lõpuks kiskus kiiva. Sel korral on teistmoodi, kuna on elektroonilise valvega vabanemine. Kaitsja toetab Kristjan Riisa vabastamist. Kinnipeetav on läbinud vanglas individuaalse täitmiskava. Riisa on oma probleemidest ja sõltuvusest endale aru andnud ning on läbinud programme. Alkoholiprobleem on tema elus olnud põhiline riskitegur, Riisa on astunud konkreetseid samme, et vabanedes teeb alkoholivastase süsti, asub elama keskusse, kus ei saa alkoholi tarvitada. Riisa saaks vabanedes ravi oma sõltuvusele. Kinnipeetaval on vanglas määratud kaks karistust. Teine karistus on vaidlustatud. Kumbki juhtum ei ole olnud raske. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Riisat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, neist neli on kustunud. Vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud kehaliste väärkohtlemiste ja varguste eest. Samuti on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, röövimise, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ning solvamise, omavolilise sissetungi ja kelmuse eest. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena mootorsõidukite joobes juhtimiste, juhilubadeta sõitmiste, kehalise väärkohtlemise, varguse ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemaga võrreldes on suurenenud vägivaldsuse raskusaste. Kuritegusid on toime pannud nii ette planeeritult kui ka impulsiivselt. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, hoolimatus. Positiivsete asjaoludena saab Kristjan Riisa puhul välja tuua individuaalse täitmiskava täitmise, osalemise sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste arendamise treening“, vangla majandustöödel töötamise ja lähedaste toetuse. Kuigi süüdimõistetu osas saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid, ei saa tähelepanuta jätta tema kriminaalset käitumismustrit ja probleeme alkoholi tarvitamisega. Lisaks on kinnipeetaval ka tasumata suured võlanõuded ning vabaduses puudub tal kindel töökoht. K. Riisat on karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, samuti vägivaldsete kuritegude toimepanekute eest, kui ta oli alkoholijoobes, s.h kehalised väärkohtlemised tollase elukaaslase suhtes. K. Riisa sõnul tarvitas ta alkoholi peamiselt seltskonnas, kuid esines ka olukordi, kus tarvitas üksinda pingete maandamiseks. Leiab ise, et alkoholi tarvitamisest loobumine on hädavajalik ning soovib vanglast vabanedes minna kohe Tartu AA kliinikusse. Varasem rehabilitatsioon ei ole tulemuslik olnud. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise seos alkoholi tarvitamiga kohtu hinnangul kõrge. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et Kristjan Riisa vabastati eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaega, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning vangistus pöörati täitmisele. Ka vangistuses on Kristjan Riisal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tõsi, tegemist on küll kergemat laadi rikkumistega, mille eest karistusena on piirdutud noomitustega, kuid isik, kes soovib enne tähtaega vabaneda karistusest, mis talle on mõistetud katseajal toime pandud kuriteo eest, peaks enesele esmalt teadvustama, kui oluline on 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.