Obsah (4)
§ 199§ 74§ 75§ 76Kriminaalasi nr 1-21-3776 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.05.2023. a) Kriminaalasja number 1-21-377
§ 199
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.
Koheselt kuulus ära kandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud 8 kuud vangistust ei 1
(3)pööratud täitmisele tingimusel, et Sergei Pjusijainen ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Sergei Pjusijainenile määrati
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel lisakohustusteks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a. arsti ettekirjutusel; otsida endale töökoht hiljemalt 08.10.2021; osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.01.2023 määrusega pöörati
§ 74
lg 4 alusel täitmisele Sergei Pjusijainenile Harju Maakohtu 15.06.2021 otsusega nr 1-21-3776 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust. Karistusaeg algas 29.12.2022 ja lõppeb 29.08.2023. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Sergei Pjusijainenile tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Pjusijaineni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergei Pjusijainen avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda enne tähtaega. Valgas, kuhu elama läheb, elab ta vend ja tema naine ja lapsed. Ametlikult tal sissekirjutust seal ei ole. Ta käib vennaga koos Tallinnas tööl ja nädalavahetustel käivad Valgas. Ta oli varem ka vabastatud enne tähtaega tingimisi ja karistus pöörati uuesti täitmisele. See oli 4 aastat tagasi, ta rikkus ennetähtaegse vabastamise reegleid. Narkootikumid on talle suur probleem, kuid rohkem kui aasta on juba puhas. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Pjusijainen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda ligi kolm kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Pjusijainen kannab vanglas karistust kuuendat korda, kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Kuritegude vägivaldsuse ja seksuaalse kontakti raskusaste on vähenenud. 1997 karistatud grupis toime pandud seksuaalkuriteo ja kuritegeliku huligaansuse eest (seksuaalkuriteo toimepanemise ajal oli isik 15-aastane). Lisaks on 2010 saanud liitkaristuse röövi ja varguse toime panemise eest. Ülejäänud kuriteod praeguse kuriteoga samaliigilised vargused. Kõik kuriteod on etteplaneeritud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, hoolimatu elustiil. 2
(3)Sergei Pjusijaineni osas saab positiivsena välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise, kuid samas on ta ka vangistuses viibinud suhteliselt lühikest aega. Paraku ei ole kinnipeetav motiveeritud töötama, ta on ka vanglas keeldunud töötamast. Tal on kogunenud suured võlad ning on väljakujunenud kulutamisharjumused ja seda järgiv elustiil. S.Pjusijaineni puhul ei saa tähelepanuta jätta tema probleemi narkootikumide tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt alustas kinnipeetav narkootikumide tarvitamist 17-aastaselt ning alates 20.eluaastast oli regulaarne tarvitaja. On tarvitanud fentanüüli, heroiini, ecstasyt, amfetamiini ja metadooni. Enne vangistust tarvitas viimati narkootikume 29.12.2022. Pani regulaarselt toime vargusi, et rahastada oma narkootikumide sõltuvust. Varasemalt on samuti varguste ning röövidega finantseerinud oma sõltuvust. On pöördunud iseseisvalt Viljandi Haigla sõltuvushaigete Sillamäe osakonda teenusele. Läbinud varasemalt 2011 sotsiaalprogrammi Usk ja teadmine, 2021 läbis 12 Sammu ning Eluviisitreeningu. Vaatamata sellele on jätkanud narkootikumide tarvitamist ning tarvitas ka käitumiskontrolli ajal narkootikume, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Ise soovib sõnades loobuda narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid püsivaid muutusi selles osas ei ole teinud. Vangla hinnangul on seoses narkootikumide tarvitamisega suur oht uue kuriteo sooritamiseks. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. S.Pjusijainen on väga pika kriminaalse minevikuga ning tema poolt toime pandud õigusrikkumised on väga erinevad, ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Varasemad kuriteod on paljuski seotud narkootikumide tarvitamisega, on korduvalt eiranud kriminaalhoolduse nõudeid. Olles korduvalt karistatud, ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kuigi kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Ka sotsiaalprogrammi läbimine ei anna garantiid sõltuvusest täielikult loobumiseks. Kohtu hinnangul siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt mõnuainetest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. S.Pjusijainen küll soovib saada võimalust elada vabaduses rahulikku elu, kuid arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, on kohtul alust arvata, et senine vangistus ei ole eesmärki täitnud. Eelnevat arvesse võttes saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Asjaolusid arvamaks, et käesolev vangistus on kinnipeetavat kuidagi eriliselt motiveerinud või distsiplineerinud, kohtule teada ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Pjusijaineni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)