Obsah (6)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 98

2-22-15939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15939 Tsiviilasi M.-A. N. ha

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 101

näeb ette alaealisele lapsele makstava elatise miinimumsumma arvutamise alused.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 näeb erisusena ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Eeltoodud sätteid arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes omandab põhiharidust, õigustatud nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Hagejale kui täisealisele õppivale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§-s 101 sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Samuti ei kohaldu asjas

§ 102

lg 2 ja

§ 102

lg 1 järgi võib kostja vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui 3 ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.

1. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt: eluaseme üür 215 eurot, kommunaalkulud 65 eurot, kulud toidule 240 eurot, lemmikloomade peale 30 eurot, Go3 arve 31,49 eurot, telefoni arve 29,58 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 15 eurot ja riietele-jalanõudele 70 eurot. Kommunaalkuludele lisandub küttepuude kulu, mis on ca 200 eurot aastas. Seega kokku igakuised vajalikud kulud ca 750 eurot. Kohus hindab, et hageja kulud väljatoodud ulatuses saab lugeda mõistlikuks ja vajalikuks. Hageja on selgitanud, et tal puudub oma eluase ja ta peab seda üürima. Praegu jagab ta üüripinda oma tuttavaga ja maksab poole üürist ning kommunaalkuludest, samuti peab ta ise ostma küttepuud. Kohtu hinnangul saab hageja välja toodud kulud, arvestades tema õigustatud vajadusi, lugeda põhjendatuks. Hageja on muu hulgas põhjendanud, et tal on gluteeni- ja laktoositalumatus, mistõttu on tema kulud toidu peale tavapärasest kallimad. Kohus leiab, et välja toodud kuludest ei saa pidada vältimatuks kulusid Go3 rakenduse kasutamisele, aga muud kulud saab märgitud ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja esitatud tõenditest (tl 12 ja 15) nähtub, et tal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud keskmine puue kehtivusega alates 15.05.
2. a kuni 14.05.
3. a ja Eesti Töötukassa otsusega tuvastatud sama perioodi jooksul töövõimetus. Hageja teatel ta töötab osalise tööajaga ja tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu XXX eurot, töövõimetoetus ca 279 eurot ja puudetoetus 34,01 eurot, kokku ühe kuu sissetulek ca 653 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja sissetulek katab napilt ära tema igakuised vältimatud püsikulud. Hageja on selgitanud, et praegu elab ta üüripinnal tuttava juures ja otsib endale uut eluaset, mistõttu tulevikus võivad tema eluasemekulud kallineda. Hageja sünni tõendist (tl 14) nähtub, et hagejal on lisaks kostjale olemas ka teine vanem, isa Ü. A.. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohus on teinud 14.12.
4. a tsiviilasjas nr 2-22-15717 tagaseljaotsuse, millega on mõistnud Ü. A. lt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 19.10.
5. a kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni s.o 15.05.
6. a. Kohtuotsus on jõustunud 07.02.
7. a. Käesolevas asjas peetud kohtuistungil seletas hageja, et tema isa Ü. A. otsust täitma ei ole asunud ja talle elatist ei maksa. Kohus leiab, et kuigi hageja täisealise õppiva lapsena on õigustatud nõudma ka kostjalt ülalpidamist, siis hageja elatise nõue ei ole põhjendatud, sest kostja on põhistanud, et ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline elatist maksma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistri andmed (tl 83) kinnitavad kostja väidet, et tal on kaheksa alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal seadusest tulenevalt on. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasvatab lapsi üksinda. Kostja on selgitanud, et laste isalt on välja mõistetud elatis, kuid ta kohtuotsust ei täida, mistõttu antakse lastele riigipoolset elatisabi. Kostja on esitanud tõendina Eesti Töötukassa otsuse (tl 20), mis tõendab, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime kehtivusega alates 02.11.
8. a kuni 01.11.
9. a. Kostja on esitanud ka enda pangakonto väljavõtte (tl 23-31), mis kinnitab kostja väidet selle kohta, et tema sissetulekuks on ainult riigi poolt makstavad toetused kokku ca 3200 eurot kuus, sh töötutoetus, kostjale endale ja lastele makstavad puudetoetused, peretoetus ja elatisabi. Lisaks kinnitab pangakonto väljavõte kostja väiteid selle kohta, et tal on laenu- ja krediidikohustused, sh eluasemelaen, mille igakuine makse on ca 429 eurot ja maakodu järelmaks 171 eurot kuus. 4 Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostjale kuulub kaks kinnisasja: ½ kaasomandi osa kinnistust, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, ja kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Kostja on selgitanud, et XXX linnas asuvat kinnisasja kasutab ta enda ja oma kaheksa alaealise lapse elukohana ning XXX maakonnas asuval kinnistul on nende maakodu. Kinnistusregistri andmetest nähtub, et mõlemad kostjale kuuluvad kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega. Kohus tegi Transpordiameti liiklusregistri andmete alusel kindlaks, et kostja nimele on registreeritud sõiduauto, mahtuniversaal Ford. Kostja on selgitanud, et tegemist on 9-kohalise bussiga, mida kostja kasutab igapäevaselt oma kaheksa lapse sõidutamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud andmetest saab teha järelduse, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulekuks on riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused ja kostjal on ka tuvastatud töövõimetus, mis piirab tema võimet lisasissetulekut teenida. Kostja sissetulekud on sellised, millele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 131 lg-le 1 ei saa sissenõuet pöörata ning mis kuluvad kostja enda ja tema kaheksa alaealise lapse vältimatute püsikulude katmiseks. Kostjale kuulub küll kaks kinnisasja, kuid kohus leiab, et kostja on põhjendanud, et nende võõrandamine hagejale elatise maksmise eesmärgil ei ole võimalik. Ühte kinnisasja kasutab kostja enda ja oma alaealiste laste eluasemena. Teist kinnisasja kasutatakse maakoduna ja seega ei ole see perele vältimatult vajalik, aga kinnistule on seatud eluasemelaenu tagamiseks hüpoteek, mistõttu on selle realiseerimine raskendatud. Kostjale kuulub ka veel üks sõiduauto, kuid kohus leiab, et ka selle võõrandamine hagejale elatise maksmise eesmärgil ei oleks põhjendatud, sest kostja kasutab seda igapäevaselt enda ja oma alaealiste laste eluvajadusteks. Mingit muud väärtuslikku vara ei ole kostjal teada. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et esineb

§ 102lg 1 järgi alus kostja vabastamiseks hageja kui täisealise lapse ülalpidamisest.

Arvestades kostja kohustusi ja varalist seisundit, sh seda, et kostja ülalpidamisel on kaheksa alaealist last, saab teha järelduse, et ta ei ole võimeline hagejale elatist maksma, ilma, et saaks kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine ja ka tema alaealiste laste ülalpidamine. Hageja on küll õigustatud kostjalt kui oma vanemalt ülalpidamist saama, kuid tulenevalt

§ 98lg-st 1 tuleb ülalpidamiskohustuse määramisel eelistada alaealisi lapsi.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui täisealise lapse hagi kostja vastu elatise nõudes ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna hageja kasuks on tema teiselt vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ja vanem otsust ei täida, siis on hagejal võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi. Vastavalt perehüvitiste seaduse § 48 lg-le 1 on lisaks alaealisele lapsele õigustatud saama elatisabi ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perehüvitiste seaduse § 50 lg 1 kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks täitedokument (kohtuotsus), millega elatis on välja mõistetud ja täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas määrati hagejale 27.02.
3. a määrusega 5 riigi õigusabi tema esindamiseks kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega hageja riigi õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda. Kostjal ei ole teada menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6