KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 99): kommunaalkulud 160 eurot, kulud mobiiltelefonile ja internetile 13 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 12 eurot, majapidamisvahendite (allergiavaba pesupulber jms) kulu 20 eurot, taskuraha 35 eurot, kulud koolitarvetele 5 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 55 eurot, koolivorm 5 eurot, tervishoiukulud (vitamiinid, ravimid haigestumise korral, allergiarohud) 21 eurot, hügieenitarvete (naturaalsed ja allergiavabad šampoon, palsam, seep, deodorant jms) kulud 16 eurot, kulud meelelahutusele, sõprade sünnipäevadele, kinole, teatrile ja sünnipäevakingitustele 35 eurot, kulud huviringidele 118,50 eurot, muud kulud (klassiraha) 15 eurot ning reisikulu 41,67 eurot. Maakohus leidis, et hageja on aktiivne, võimekas ning edukas laps, kes tegeleb süvendatult muusika ja tantsimisega, mistõttu on sellest saanud tema elulaad. Arvestades hageja tavapärast elulaadi, vanust ja huvisid, on põhjendatud ka reisikulud. Maakohus hindas kostja igakuiseid kulutusi ja leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1516,50 eurot. Maakohtu hinnangul on mootorratta laenu tagasimakse (170 eurot kuus) näol tegemist mittevajaliku kulutusega. Mootorratas ei ole vältimatult vajalik, tegemist on luksusesemega, mille omamise huvi ei kaalu üles hageja huvi saada elulaadile vastavat ülalpidamist. Kulutusi kütusele pidas maakohus põhjendatuks 200 euro ulatuses (400 euro asemel). Lisaks märkis maakohus, et kostja varalise seisundi hindamisel ei võeta arvesse hagejale makstavat elatist 210 eurot kuus, kuna praegusel juhul ongi vaidluse all, kas kostja suudab hagejale nõutavas summas elatist tasuda. Arvestades, et kostja igakuine netosissetulek on 2339,24 eurot, jääb pärast põhjendatud ja vajalike kulude kandmist üle vähemalt 822,75 eurot, mille arvelt soetada endale riideid ja toitu ning maksta hagejale elatist. Nimetatud ülejääk suureneb veelgi, kui kostja võõrandab mootorratta ja auto, mis annab talle rahalisi vahendeid eelduslikult ca 10 000 euro ulatuses ning säästab igakuiselt kütuse ja kindlustamisega seotud kulude arvelt. Seega on kostja majanduslik seisund hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hagi rahuldamine kahjustaks teise alaealise lapse õigusi. Ka ei ole kostja selgitanud, kuidas mõjutab hageja ema majanduslik olukord kostja elatise tasumise kohustust. Maakohus märkis, et igakuisest elatisest tuleb maha arvata pool riiklikust lapsetoetusest (

§ 101lg 5), mille määr oli kuni 31.

detsembrini 2022 60 eurot ja on alates

1. jaanuarist 2023 80 eurot. Kohus selgitas, et otsuse sundtäitmisele pööramisel tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, palub kostja tühistada resolutsiooni p 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus eksis, kui leidis, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldused elatise muutmiseks on täidetud. Maakohtul tulnuks võrrelda hageja
3. a ja
4. a kulusid. Vaatamata kulutuste koosseisu muutusele, on kogukulu suuruse muutus väheoluline. Seega ei ole elukallidus ega kulude koosseisu muutus hageja ülalpidamiskuludele tegelikult mõju avaldanud. Elatise muutmise aluseks ei ole ülalpidamiskulude koosseisu muutumine, kui makstavast elatisest kulude kandmiseks piisab. Arusaamatu on maakohtu viide seadusjärgse elatise muutusele, sest hageja nõutav elatis ületab tunduvalt

§ 101alusel arvutatavat elatist.

Maakohtul tulnuks kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama tõendid oma sissetuleku ja 4 varalise seisundi kohta. Kuna praegusel juhul puudusid vastavad andmed, siis ei saanud maakohus anda hinnangut hageja tavalisele elulaadile. Seejuures on maakohus pidanud põhjendatuks hageja kulutusi, mille kohta ei ole tõendeid esitatud. Kostja leiab jätkuvalt, et välisreiside kulud ei ole hageja tavapärase elulaadi osaks. Maakohtu viide hageja võimekusele on üllatav, sest vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ka on maakohus ebaõigesti hinnanud kostja kulusid. Maakohtul tulnuks arvestada kostja kulude hulka ka hagejale igakuiselt makstavat elatist, sest see mõjutab kostja majanduslikku seisu, sh võimet anda ülalpidamist oma teisele alaealisele lapsele ja rahuldada enda vajadusi. Ka on arusaamatu, millele tuginedes maakohus leidis, et kostja saaks sõiduki ja mootorratta võõrandamisel lisaraha ca 10 000 eurot. Kostja hinnangul rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui jättis kostjale selgitamata, et ta peaks oma väiteid kostja teise alaealise lapse huvide kahjustumise ja hageja seadusliku esindaja majandusliku seisundi osas täpsustama või esitama täiendavaid tõendeid. Hagi osalise rahuldamise korral tulnuks maakohtul menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163 lg 1 regulatsioonist, mitte aga TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Isegi juhul, kui ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata, tuleb analüüsida menetluskulude jaotusele kohaldatud normi põhjendatust. Kui ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätta poolte endi kanda. Alternatiivselt, kooskõlas TsMS § 164 lg-s 1² sätestatuga, hageja seadusliku esindaja kanda, kui elatise suurendamise hagi on esitatud põhjendamatult. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates
3. septembrist 2022 kuni
4. detsembrini 2022 igakuise elatise 328,58 eurot ületavas osas ning alates
5. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 318,58 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab tühistatud osas hagi rahuldamata ning mõistab elatise kuni
6. maini 2023 välja kindla summana. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja elatisenõude kostja vastu rahuldamata, s.o alates
8. septembrist 2022 kuni
9. detsembrini 2022 igakuise elatise 345 eurot ületavas osas ning alates
10. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 335 eurot ületavas osas.
11. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas elatise suuruse muutmise hagi esitamise eeldused on täidetud, samuti lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ja vanemate võimaluste üle.
12. Maakohus leidis, et elatise suuruse muutmise hagi esitamise eeldused on TsMS § 459 lg 1 kohaselt täidetud. Hageja tugines hagi esitades sellele, et tema kulud on elukalliduse tõttu suurenenud. Kolleegiumi hinnangul annab see asjaolu eelduse elatise suuruse muutmise hagi esitamiseks. Siinjuures on maakohus põhjendatult märkinud, et kuna praeguses olukorras ei olnud kompromissimääruses tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuli tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma 5 (RKTKo 28.10.2015 3-2-1-124-15, p 11). Seega on maakohus õigesti hagi menetlusse võtnud ja seda sisuliselt lahendanud.
13. Hageja soovib saada elatist, mis ületab

§ 101alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse.

Maakohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt (2 x 375) 750 eurot (I kd, tl-d 25–26). Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus luges lapse vajadused miinimumelatisest suuremaks, kuigi osa kuludest polnud tõendatud. Kolleegium nõustub kostjaga ning kõrvaldab maakohtu rikkumise. Maakohus leidis majapidamisvahendite, koolitarvete, koolivormi, meelelahutuse ja muud kulud (klassiraha) tõendatuks, kuigi märkis, et tõendeid selliste kulude kohta esitatud ei ole. Seega ei ole hageja eelnimetatud kululiikide osas oma väiteid tõendanud ning maakohus, rikkudes TsMS § 230 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1, luges hageja väited kulu ja selle suuruse kohta tõendatuks. Ringkonnakohus muudab kõnealuste kululiikide osas maakohtu otsust ning tulenevalt TsMS § 231 lg 2 järgi loeb tõendatuks, et hageja igakuised kulud majapidamisvahenditele on 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, koolivormile 5 eurot, meelelahutusele 20 eurot ja klassirahale 5 eurot (vt kostja

1. mai
2. a menetlusdokumendi p 2). Seega on hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused põhjendatud ja tõendatud (752,17 - 10 - 15 - 10) 717,17 euro ulatuses.
3. Muude kulude osas leiab kolleegium, et maakohus ei ole kulude suuruse ja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Sealhulgas peab kolleegium põhjendatuks, et lapse igakuised kulud huvialaringidele on 118,50 eurot ja reisile 41,67 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 11.
4. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et huvialaringid ja reisimine tuleneb lapse tavalisest elulaadist ning seetõttu peab elatis olema lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus on huvialaringide ja reisi kulude osas põhjendatult leidnud, et hageja on aktiivne laps, kes tegeleb süvendatult muusika ja tantsimisega, millest on saanud tema elulaad, ning lapse vanust ja huvisid arvestades on see lapse arengu ja tuleviku seisukohalt oluline. Sellise järelduse saab teha hageja elulaadi kirjeldusest, mida tõendavad erinevate tegevuste kohta esitatud kuludokumendid ja tunnistused (I kd, tl-d 39–42, 55, 170–175). Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga ja neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. 11.
5. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei kohustanud hageja ema esitama andmeid ja tõendeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, mis võis mõjutada asja lõpplahendust. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Hageja ema on esile toonud, et tema sissetulek alates
6. veebruarist 2022 on 1800 eurot. Lisaks sellele on hageja ema avaldanud, et talle maksti
7. märtsist 2019 kuni
8. veebruarini 2020 töötuskindlustushüvitist (I kd, tl-d 82 ja pöördel). Praeguses olukorras ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu diskretsiooni sekkuda ning leiab, et maakohtu menetluses on elatise suuruse arvutamiseks vajalikud asjaolud välja selgitatud. Kolleegium ei pea vajalikuks koguda TsMS § 230 lg-te 3 ja 4 järgi uusi tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil, sest see ei mõjuta asja lahendust. Esmalt märgib kolleegium, et ta palus kostjal selgitada, kuidas omab lapse ema varaline seisund praeguse elatise suurendamise vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja leidis oma seisukohas jätkuvalt, et elatise suurendamisel omab vanema varaline seisund tähtsust ning tema hinnangul on see vajalik selleks, et anda hinnang lapse elulaadile. Asjas on kindlaks tehtud, et lapse ema igakuine sissetulek on 1800 eurot kuus ning kostja on 6 esitanud lapse ema varalise seisundi kohta kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on lapse emal korteriomand Tallinnas ja kinnisasi Jõgeva maakonnas (kinnistusraamatu väljavõte; I kd, tl 141). Esitatud elatise suurendamise hagis ei soovita kõrvale kalduda võrdsest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega paluta suuremas ulatuses elatise väljamõistmist kummagi vanema varalisest seisust lähtuvalt. Kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Maakohus seda sätet tuvastatud asjaoludele ei kohaldanud ning tulenevalt apellatsioonimenetluse piiridest, ei ole see võimalik ka ringkonnakohtus. Samas, mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt

§ 102lg 2 kohaldamise kohta RKTKo 22.06.2022 2-19-19160/42, p-d 15.2 ja 15.3).

Kolleegiumi hinnangul võimaldavad esile toodud asjaolud ja tõendid tuvastada mõlema vanema majanduslikku olukorda. Kuna vanematel on võrdväärne sissetulek ja varaline seisund, siis peavad nad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. 11.

1. Maakohus on kostja esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnates leidnud, et kostja varaline seisund võimaldab maakohtu poolt põhjendatud ja tõendatud kulusid pooles ulatuses kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga. Küll aga ei pea kolleegium põhjendatuks maakohtu ettepanekut, et kostja peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandama sõiduauto. Kuigi vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel, siis arvestades kostja elustandardit, on sõiduauto omamine tavapärane. Selle põhjenduse jätab kolleegium maakohtu otsusest välja. Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Kolleegium leiab, et maakohtu tuvastatud asjaoludel on põhjendatud järeldada, et kostja sissetulek ja varaline seisund (elustandard) on selline, mis võimaldab kostjal tasuda lapse huvialaringide ja kord aastas reisi eest. See ei kahjusta ei kostja toimetulekut ega tema teise lapse ülalpidamist. 11.
2. Kostja heidab maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist seoses teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamisega. Kolleegium märgib, et kuigi maakohus ei ole kostjale selgitanud, et üksnes väide teisele lapsele elatise maksmisest ei ole selle arvestamiseks piisav, siis on selle asjaolu tõendamise vajadusele viidanud hageja (vt hageja
3. jaanuari
4. a menetlusdokumendi p 12). Seega ei ole tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna kostjal oli võimalus oma väiteid või tõendeid maakohtu menetluses esitada. Lisaks sellele oli kostjal pärast vaidlustatud otsuse põhjendustega tutvumist võimalik esitada apellatsioonkaebuses väiteid või tõendeid, põhistades nende apellatsioonimenetluses esitamise TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuginedes. Kostja seda ei teinud.
5. Ringkonnakohus tuvastas, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused on põhjendatud ja tõendatud summas 717,17 eurot.

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult arvestanud lapsetoetusega, sest selle eesmärgiks on tagada lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine. Seega tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni

1. detsembrini 2022 välja mõista hageja kasuks igakuine elatis (717,17 ÷ 2 - 30) 328,58 eurot ja alates
2. jaanuarist 2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis (717,17 ÷ 2 - 40) 318,58 eurot.
3. Elatise suurust saab TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Maakohus on mõistnud alates hagi esitamisest välja igakuise elatise. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb elatis välja mõista kindla summana (vt eespool viidatud 2-19-19160/42, p 17.3). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. Mõlemad pooled väidavad, et alates hagi esitamisest kuni praeguse ajani on kostja tasunud 7 hagejale elatist (8 kuud x 210 eurot) 1680 eurot (s.o elatis oktoobri 2022 kuni mai 2023 eest). Kuna selles summas elatise maksmine ei ole vaidlusalune, siis ei võta ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi asja materjalide juurde hageja esitatud pangakonto väljavõtet ega kostja esitatud maksekorraldusi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendava elatisena
4. septembri 2022 kuni
5. detsembri 2022 eest (4 x (118,58 ÷ 30) + (3 x 118,58)) 371,55 eurot ning
6. jaanuarist 2023 kuni mai 2023 eest (5 x 108,58) 542,90 eurot, s.o kokku 914,45 eurot. Alates
7. juunist 2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 318,58 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (
8. novembril 2030).
9. Maakohus on määranud TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks otsuse täitmise korra. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Seega on juuni 2023 eest elatise 318,58 euro maksmise tähtaeg

1. mail
2. Menetluskulude jaotus
3. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, ei ole vajalik menetluskulude jaotuse muutmine. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lapse ülalpidamisasjas ei kohaldu hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotus. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et esinevad alused TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks.
4. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt eespool viidatud 2-19-19160/42, p 21).
5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 8