RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-13897 Otsuse kuupäev Tartu, 21. juuni 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paa

) § 5 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, et kõik dokumendid, mida kostja saatis enda isiklikule e-posti aadressile, olid käsitatavad ärisaladusena

§ 5lg 2 järgi.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas kellelegi tema ärisaladuse, ega põhistanud, kuidas ja millist ärisaladuse kasutamist piiranud kohustust rikkus kostja

§ 5lg 3 järgi.

Poolte sõlmitud tööleping ja hageja töökorraldus ei reguleeri selgelt, millised dokumendid on hageja ärisaladus.

§ 5

mõttega ei ole kooskõlas, et ärisaladusega on hõlmatud mistahes dokumendid, millega töötaja töölepingulisi kohustusi täites kokku puutub. Kostjaga sõlmitud tööleping ega hageja kehtestatud töökorralduse reeglid ei keela edastada hageja dokumente kostja isiklikule e-posti aadressile. Kostjal oli keelatud kasutada hageja ärisaladusi oma isiklikul eesmärgil, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi seda. Hageja ei ole tõendanud, et kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid on käsitatavad ärisaladusena. Eluliselt ei ole usutav, et lõppenud projektide ning avalike riigihangete klientide või töötajate töökohustuste kirjeldused koos õigusaktide loeteluga on kaubandusliku väärtusega teave, mis ei ole avalikult kättesaadav. Kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid olid seotud tema ametijuhendis kirjeldatud tööülesannete täitmisega. Usutavad on kostja väited, et saadetud dokumente oli tal vaja uuele töötajale töökohustuste sisu ja hageja tööprotsesside selgitamiseks. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangute ajal töötas kostja palju kodus ning eluliselt on usutav, et sel ajal võis tal olla perekondlike kohustuste tõttu vajadus töötada öösiti või hilisõhtul. Seetõttu ei saa ainuüksi e-kirjade saatmise ajast järeldada, et kostja ei kasutanud neid tööülesannete täitmiseks. Hageja ei ole ühegi vaidlusaluse dokumendi kohta selgelt välja toonud ega tõendanud, miks ei olnud dokumenti vaja kostja töökohustuste täitmiseks, mh uue töötaja juhendamiseks. Kuna pooled olid töösuhtes, ei saa kostja rikkumise tuvastamisel lähtuda üksnes hageja seletustest, vaid hageja peab tõendama kostja rikkumise ja süü. Ärisaladuse kasutamise lõpetamise ja ärisaladuse kustutamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja ei kasuta hageja ärisaladuseks peetavaid andmeid ning on endale saadetud dokumendid kustutanud juba enne kohtumenetluse algust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja edastas tema ärisaladuse oma uuele tööandjale, kes on hageja konkurent. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendis sisaldunud teave võimaldas tema konkurendil teha riigihankes edukaks osutunud pakkumise. Tõenditest nähtub, et kuigi see äriühing on varem teinud hagejast suuremaid pakkumisi, on ta lisaks hageja väidetud hankele võitnud ka teisi hankeid. 3

(10)2-20-13897 Isegi kui hageja oleks tõendanud kostja rikkumise, on tema leppetrahvinõue alusetu, sest ta on töölepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 4 leppetrahvi nõudmisest loobunud. Hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et ta loobus kostjaga sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkuleppega varasematest lepingulistest nõuetest (võlaõigusseadus (VÕS) § 578 lg-d 1 ja 2). Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille üle pooled tema arvates töölepingu lõpetamise kokkulepet sõlmides läbi rääkisid ja mille kohta kokkuleppe sõlmisid. Lisaks kostja rikkumisele ei ole hageja tõendanud, et kohtueelne õigusabi oli seotud vaidlusaluste nõuetega. Isegi kui hageja põhinõuded oleks põhjendatud, on viivisenõude arvutus vale, sest leppetrahvilt saaks hageja nõuda viivist alates leppetrahvi nõudmisest, mitte sellele eelneva aja eest. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus tõlgendas

-i valesti, mille tulemusena on kohus jätnud sisuliselt hindamata ja tuvastamata kostja rikkumise.

§ 5

lg 1 p 1 näeb ärisaladuse ebaseadusliku saamisena ette ka seadusliku juurdepääsu teel saadud teabe omavolilise kopeerimise või valdamise. Kostja töö e-posti aadressilt isiklikule e-posti aadressile edastatud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust ning hageja on tõendanud ärisaladuse olemasolu, kostja ligipääsu sellele ja selle enda e-postile saatmise ning saatmise vajaduse puudumise. Samuti on hageja piisavalt selgitanud, mida ta peab kostja rikkumiseks. Ainuüksi kirjade edastamine oma isiklikule e-posti aadressile on ebaseaduslik saamine

§ 5lg 1 p 1 mõttes.

Kostjale oli selge, millist hageja teavet tuleb hoida saladuses. Hageja ei ole leppetrahvinõudest loobunud.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohus jättis
detsembri
a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ning mõistis temalt välja kostja menetluskulu 3100 eurot 50 senti. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust. Töölepingu p 11.1 järgi oli kostja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses ning ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama isiklikul ega muul otstarbel talle töö tegemisel teatavaks saanud hageja tootmis- ja ärisaladusi, samuti hageja ettevõttes kasutamiseks mõeldud teavet ning sellist teavet, mida hageja kohustus hoidma saladuses. Töösuhte ajal töödokumentide edastamine enda isiklikule e-posti aadressile ei tähenda, et kostja rikkus töölepingu p-s 11.1 märgitud saladuse hoidmise kohustust. Töölepingu rikkumiseks oleks hageja pidanud esitama ja tõendama asjaolud, mis on töölepingu p 11.1 järgi käsitatavad tootmis- või ärisaladuse saladuses hoidmise kohustuse rikkumisena ja dokumentide avaldamisena või näitavad, et kostja kasutas dokumente isiklikul või muul otstarbel, kui oma tööülesannete täitmiseks. Ainuüksi see, et kostja saatis dokumendid enda isiklikule e-postile, ei anna alust järeldada, et kostja kasutas dokumente isiklikul või muul otstarbel. Maakohus kohaldas õigesti

§ 5lg 1 p 1 ja lg 3 p 3.

Ainuüksi tööandja ärisaladust sisaldavate dokumentide saatmine töötaja isiklikule e-posti aadressile töölepingu kehtivuse ajal ei ole ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine või avaldamine

§ 5mõttes. 4

(10)2-20-13897

§ 5

lg 1 p 1 käsitleb olukordi, kus isik teeb ärisaladuse saamiseks ühepoolseid samme, nt vargus või häkkimine. Kostja valdas hageja töödokumente töölepingu alusel ja tal oli hageja luba dokumentidele juurdepääsuks.

§ 5

lg 1 p 1 kohaldamisel ei ole määrav, kas kostja vajas või kasutas dokumente oma tööülesannete täitmiseks ning mis kuupäeval ja kellaajal ta need enda isiklikule e-posti aadressile saatis. On oluline, kas kostjal oli õiguslik alus dokumente vallata. Kui hageja oli andnud kostjale juurdepääsu dokumentidele ja poolte vahel oli kehtiv tööleping, ei vallanud kostja dokumente omavoliliselt. Hageja ei ole väitnud, et ta andis kostjale korraldusi, milliseid dokumente kostja võib kasutada ja milliseid mitte, või et kostja saatis enda isiklikule e-postile dokumente, mida hageja ei olnud kostjale kättesaadavaks teinud. Kostjale taastati juurdepääsud töö jätkamiseks ja tööks vajalikud dokumendid olid kostjale kättesaadavad kuni töösuhte lõpuni. Seega võis kostja lähtuda eeldusest, et dokumente, millele hageja andis kostjale ligipääsu, võis kostja töölepingu alusel kasutada. Järelikult ei saanud kostja ületada talle antud ärisaladuse kasutamise õigust. Dokumentide isiklikule e-postile saatmine ei tähenda dokumentide kopeerimist, dokumentide isiklikul otstarbel kasutamist ega seda, et kostja kasutas dokumente oma uue tööandja jaoks, sõltumata sellest, mitu korda ja millal kostja saatis dokumendid enda e-posti aadressile. Samuti ei tähenda dokumentide isiklikule e-postile saatmine, et saadetud dokumente isiklikust e-postist vastu võttes sai kostja need õigusvastaselt

§ 5lg 1 p 1 tähenduses.

Kui kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust, valdas kostja hageja ärisaladust töölepingu alusel hageja nõusolekul. Kui hageja oleks piiranud kostjal tööalaseid dokumente kasutada nt keelates nende saatmise isiklikule e-posti aadressile, võinuks kohalduda

§ 5lg 3 p 3.

See säte ei kohaldu, sest tööleping ega muud dokumendid ei keelanud saata kostjal hageja dokumente oma isiklikule e-posti aadressile. Kostja ei saanud hageja dokumente ebaseaduslikult

§ 5

lg 1 tähenduses (

§ 5lg 3 p 1).

Kuna ärisaladuse avaldamisena ei ole käsitatav ärisaladust sisaldava dokumendi edastamine enda isiklikule e-posti aadressile, sest dokumendid ei läinud seeläbi kostja valdusest välja (

§ 5lg 3 p 2), ei ole kostja hageja dokumentide sisu ka avaldanud.

Kuna hageja ei piiranud vaidlusaluste dokumentide kasutamist ja oli teinud need kostjale kättesaadavaks, ei rikkunud kostja ka ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust (

§ 5lg 3 p 3).

Põhjendatud ei ole hageja väide, et tal ei ole võimalik tõendada hageja ärisaladuse edasisaatmist ja kasutamist kostja enda või kolmanda isiku huvides. Lugemaks kostjat oma kohustusi rikkunuks, peab rikkumine olema sisustatud konkreetsete faktiliste asjaoludega ja need asjaolud peavad olema tõendatud. Kostja rikkumist ei saa eeldada ainuüksi hagejal tekkinud kahtlusest ja sellest, et hageja dokumente enda isiklikule e-posti aadressile saates käitus kostja hageja jaoks ebasobivalt. Kuivõrd dokumentide enda isiklikule e-posti aadressile saatmine ei ole käsitatav kostja rikkumisena, ei pidanud maakohus hindama, kas vaidlusalused dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust, kas tööleping ja töökorralduse reeglid olid piisavalt selged ning kas hageja loobus töölepingu lõpetamise kokkuleppes leppetrahvinõudest. Need põhjendused tuleb jätta kohtuotsusest välja. Maakohus ei eksinud menetluskulude väljamõistmisel. Lisaks peab hageja hüvitama kostjale apellatsiooniastme vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu 3100 eurot 50 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohtud leidsid valesti ja hageja põhjendusi arvestamata, et ainuüksi see, et kostja saatis hageja dokumendid enda isiklikule e-posti aadressile, ei anna alust järeldada, et ta kasutas dokumente 5

(10)2-20-13897 isiklikul või muul otstarbel. Hageja on piisavalt põhistanud, et ainuüksi hageja ärisaladust sisaldavate dokumentide enda isiklikule e-posti aadressile edastamine on hageja ärisaladuse kasutamine isiklikul või muul otstarbel ning oli töölepingu ja töökorralduse reeglite järgi keelatud. Enamik dokumentidest, mille kostja edastas enda isiklikule e-posti aadressile, ei olnud kostja tööülesannete täitmiseks vajalikud ega kostja tööga seotud. Kuna kostja tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid olid kättesaadavad hageja infosüsteemis, ei pidanud kostja saatma neid töö tegemiseks ega uue töötaja juhendamiseks enda isiklikule e-posti aadressile. Ringkonnakohus eksis

§ 5

lg 1 p 1 tõlgendamisel ja kohaldamata jätmisel, kui leidis, et kostja ei vallanud hageja dokumente omavoliliselt ning nende isiklikule e-postile saatmine ei tähenda dokumentide kopeerimist, isiklikul otstarbel kasutamist ega seda, et kostja kasutas dokumente oma uue tööandja jaoks.

§ 5lg 1 p 1 aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8.

juuni 2016. a direktiivi (EL) 2016/943 (direktiiv 2016/943 ) art 4 lg 2 p a järgi käsitatakse ärisaladuse omandamist ebaseaduslikuna mh juhul, kui see on saadud seadusliku juurdepääsu abil, kuid omavolilise kopeerimisega. Kostja valdas ja kopeeris hageja ärisaladust sisaldavaid dokumente omavoliliselt

§ 5lg 1 p 1 mõttes, sest saatis need enda isiklikule e-posti aadressile.

Dokumendi saatmisega tekkis sellest elektrooniline koopia. Samuti leidis ringkonnakohus valesti, et

§ 5

lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei piiranud töödokumentide kasutamist ja oli teinud need kostjale kättesaadavaks ning kostja ei rikkunud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust. Kostja töölepingu p 11, hageja töökorralduse reeglite p 10 ning TLS § 22 lg 1 ja VÕS § 625 lg 1 järgi oli kostjal kohustus hoida hageja ärisaladust. Kõigist menetluses esitatud asjaoludest ja tõenditest kogumis nähtub, et kostja rikkus hageja ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust

§ 5

lg 3 p 3 järgi, kuna saatis hageja ärisaladust sisaldavad dokumendid oma isiklikule e-posti aadressile. Ringkonnakohus kohaldas menetluskulude väljamõistmisel valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-d 9 ja 10, kui ei tuvastanud kostja esindajakulude tasumise kohustust ning mõistis menetluskulud hagejalt välja koos käibemaksuga.

Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagejalt välja mõistmata kostja apellatsioonimenetluse kulud 3100 eurot 50 senti ületavas osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja kostja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 7351 eurot 50 senti. Ringkonnakohus leidis valesti, et kostja lepingulise esindaja kuluna ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatav advokaadibüroo juristi tööga seotud kulu. Vähendades kostjale hüvitatavaid menetluskulusid võrreldes tegelike kuludega enam kui poole võrra, ületas ringkonnakohus diskretsiooniõigust. Kostja esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise kulud on vajalikud ja põhjendatud, kuna hageja esitas palju väiteid ja muutis neid.
Hageja vaidleb kostja vastukassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi 6

(10)2-20-13897 saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse täielikult ja kostja vastukassatsioonkaebus osaliselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu järgi oli kostja kohustatud hoidma hageja ärisaladusi ning maksma selle kohustuse rikkumise korral hagejale leppetrahvi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et enne töölepingu lõppemist saatis kostja oma töö e-posti aadressilt enda isiklikule e-posti aadressile hageja dokumendid, millele hageja oli andnud talle juurdepääsu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus hageja dokumente enda isiklikule e-posti aadressile saates kohustust hoida hageja ärisaladusi ja mitte kasutada neid oma isiklikul või muul eesmärgil. Kohtud leidsid, et hageja ei ole kostja rikkumist tõendanud. Kohtute seisukoha järgi ei tähenda hageja dokumentide kostja isiklikule e-postile saatmine hageja saladuste ebaseaduslikku saamist, avaldamist ja kasutamist. Maakohus leidis lisaks, et hageja ei ole tõendanud, et kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi, tööleping ja töökorralduse reeglid ei määranud selgelt, millised dokumendid on salajased, ning hageja loobus töölepingu lõpetamise kokkuleppes leppetrahvinõudest. Ringkonnakohus jättis need põhjendused kohtuotsusest välja. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud oma järeldust, et kostja ei rikkunud saladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustust.
VÕS § 625 lg 1 järgi peab käsundisaaja hoidma käsundi täitmise ajal saladuses talle käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Töötaja saladuse hoidmise kohustust reguleeriva TLS § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja VÕS §-s 625 sätestatu kohaselt ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. TLS § 6 lg 3 järgi kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab ta teatama töötajale saladusena määratud teabe sisu. Kolleegium on varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et ärisaladuse mõiste määratlemisel saab lähtuda konkurentsiseaduse ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) sätetest, samuti sarnase õigussüsteemi ja seaduste rakendamise praktikaga teiste riikide kohtupraktikast. Seejuures on Saksa kohtupraktika eeskujul leitud, et ärisaladus on asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe peab olema dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav (vt RKTKo 09.12.2008, 3-2-1-103-08, p 20). Alates
detsembrist 2018 on ärisaladuse mõiste sätestatud

§ 5

lg-s 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

§ 5

lg 2 p-des 1–3 sätestatud tingimustest tuleb lähtuda mh töötaja saladuse hoidmise kohustuse ja selle rikkumise kindlakstegemisel (vt ka RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 36). Seega võib tööandja kehtestada oma õigustatud huvides saladuse hoidmise kohustuse ettevõtlusega seotud teabele, mis on salajane või raskesti kättesaadav, millel on kaubanduslik väärtus ning mille salajas hoidmiseks kasutatakse vajalikke meetmeid. Tööandja õigustatud huvides saladuses hoitav teave tuleb TLS § 6 lg 3 järgi teatada töötajale selgelt, st talle peab olema äratuntav ja üheselt mõistetav, milline teave on tööandja saladus. Kui tööandja ei ole TLS § 6 lg 3 järgi saladusena määratud teavet töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse TLS § 6 lg 9 kohaselt, et töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust. TLS § 6 lg-s 9 sätestatud eelduse 7

(10)2-20-13897 ümberlükkamiseks on tööandjal võimalik tõendada, et töötaja teadis saladusena määratud teabe sisu või pidi seda teadma töötaja lojaalsuskohustust ja hoolsuse määra arvestades (TLS § 15 lg 1 ja § 16, vt ka otsuse p 14.2.2). Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi, mida kostja pidi hoidma saladuses, mh kas hageja oli määranud saladuses hoitava teabe kooskõlas TLS § 6 lg-s 3 sätestatuga või see oli kostjale äratuntav TLS § 15 lg-s 1 ja §-s 16 sätestatut arvestades (TLS § 6 lg 9). 14. Hageja arvates kasutas kostja tema ärisaladusi ebaseaduslikult, kuna kopeeris ja valdas neid omavoliliselt ning rikkus saladuse kasutamise piirangut. 14.1.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt on ärisaladuse kasutamine või avaldamine selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta ebaseaduslik, kui seda teeb isik, kes on ärisaladuse saanud ebaseaduslikult

§ 5

lg 1 tähenduses.

§ 5

lg 1 p 1 järgi on ärisaladuse saamine selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta ebaseaduslik, kui selleks on kasutatud loata juurdepääsu mh elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või nende omavolilist valdamist või kopeerimist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tähenda dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine nende kopeerimist. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Elektroonilisel andmekandjal asuva faili jagamisel võib sellest tekkida koopia. Näiteks kui dokument saadetakse e-postiga, tekib sellest koopia nii saatja postkasti saadetud kirjade kausta kui ka saaja postkasti. Koopia tekib ka dokumendi allalaadimise või salvestamisega. 14.1.1. Saladuse ebaseadusliku saamisena

§ 5

lg 1 p 1 tähenduses on käsitatav tööandja loata saadud saladust sisaldavate dokumentide või failide kopeerimine, mitte tööandja antud või tagatud juurdepääsuga saadud dokumentide või failide kopeerimine. Seadusandja tahet reguleerida selles sättes juhtumeid, kus isik on saanud ärisaladuse teada ebaseaduslikult, saab järeldada

eelnõu seletuskirjas avaldatust (678 SE, Riigikogu XIII koosseis). Selle kohaselt käsitleb § 5 lg 1 p 1 olukordi, kus isik teeb ärisaladuse saamiseks ühepoolseid samme, nt vargus või häkkimine (seletuskiri, lk 4), ning § 5 lg 3 ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist ja avaldamist nii isikute poolt, kes on selle saanud ebaseaduslikult (§ 5 lg 3 p 1), kui ka isikute poolt, kes on ärisaladuse saanud küll seaduspäraselt, nt töötaja töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel, kuid rikuvad selle saladuses hoidmise kohustust (§ 5 lg 3 p 2) või kasutuspiirangut (§ 5 lg 3 p 3) (seletuskiri, lk 5). Eeltoodust vastupidise tõlgenduse korral peaks töötaja, vaatamata sellele, et ta on saanud saladust sisaldava dokumendi või faili tööandja loal, alati taotlema tema nõusolekut seda tööülesannete täitmiseks kopeerida. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline tõlgendus töösuhte olemust arvestades mõistlik (VÕS § 1 lg 1 ja § 7). Seega ei kohaldu

§ 5

lg 1 p 1 olukorras, kus töötaja kopeerib tööandja ärisaladust sisaldavaid dokumente või faile, millele tööandja on andnud temale juurdepääsu. Järelikult ei ole sellisel juhul tegemist ka ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamisega

§ 5lg 3 p 1 tähenduses.

Eelnev ei välista

§ 5

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 kohaldamist olukorras, kus tööandja saladusi kopeerib töötaja, kellele tööandja ei olnud saladusi kättesaadavaks teinud. 14.1.2. Kohtud tuvastasid, et hageja oli andnud kostjale juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et kohtud eksisid selle asjaolu tuvastamisel või tõendite 8

(10)2-20-13897 hindamisel. Kolleegium leiab kohtute tuvastatust lähtudes (TsMS § 688 lg-d 3–5), et kohtud kohaldasid

§ 5lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 õigesti.

14.2. Ärisaladuse seaduspäraselt saanud töötaja väidetavat rikkumist saab hinnata

§ 5lg 3 p-de 2 ja 3 järgi (vt ka otsuse p 14.1.1).

14.2.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuna dokumendi saatmisel enda isiklikule e-posti aadressile ei lähe see saatja valdusest välja, ei ole tegemist ärisaladuse avaldamisega

§ 5lg 3 p 2 tähenduses.

Hageja ei ole väitnud, et kostja avaldas tema ärisaladusi kolmandale isikule. 14.2.2. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja ei piiranud vaidlusaluste dokumentide kasutamist ja oli teinud need kostjale kättesaadavaks, ei rikkunud kostja ka ärisaladuse kasutamise piirangut

§ 5lg 3 p 3 järgi.

Hageja väitel saatis kostja enda isiklikule e-posti aadressile hulgaliselt mh hageja ärisaladusi sisaldavaid dokumente, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega, rikkudes sellega ärisaladuse kasutamise piirangut. Ringkonnakohus on jätnud selle hageja väite ja selle kohta esitatud tõendid käsitlemata. Kolleegium leiab, et tööülesannete täitmiseks tarbetute tööandja dokumentide oma e-posti aadressile saatmine on käsitatav nende isiklikul otstarbel kasutamisena. Kohtud on jätnud kostja võimaliku rikkumise hindamisel tähelepanuta ka hageja väite, et kostja rikkus hageja dokumente enda isiklikule e-posti aadressile saates lojaalsuskohustust. Kolleegium leiab, et tööandja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustuse rikkumine on käsitatav ka TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumisena, mille kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi (vt ka RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12). TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohus on eeltoodud sätetele viidates leidnud, et töölepingu alusel peab töötajale olema selge, milline teave tuleb salajas hoida ning mida tuleb selleks teha, kuid on ekslikult leidnud, et hageja ei ole kostja rikkumist täpsustanud. Hageja on kogu menetluse kestel selgitanud, miks ta loeb kostja rikkumiseks hageja saladusi sisaldavate dokumentide oma e-posti aadressile saatmist. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja hoolsuse määra kohta TLS §-s 16 sätestatu kohaselt. Eelkõige ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta, kas kostja pidi oma väljaõpet ja tööks nõutavaid ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi arvestades teadma, et hageja saladusi sisaldavaid faile ei ole lubatud saata enda isiklikule e-posti aadressile. 15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kooskõlas eeltooduga võtta põhjendatud seisukoht kostja väidetava rikkumise kohta. Selleks tuleb mh teha kindlaks, kas hageja dokumendid, mille kostja saatis oma isiklikule e-posti aadressile, sisaldasid hageja ärisaladusi ja kas kostja teadis või pidi teadma, et ta ei või saladusi sisaldavaid dokumente oma isiklikule e-posti aadressile saata. Kuna kostja vastuväite kohaselt saatis ta vaidlusalused dokumendid oma isiklikule e-posti aadressile tööülesannete täitmiseks, sh uue töötaja juhendamise eesmärgil, võib rikkumise tuvastamiseks olla mh oluline, kas need olid vajalikud kostja tööülesannete täitmiseks ning millal ja milliseid dokumente kostja endale vahetult enne töölepingu lõppemist saatis. Kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et 9

(10)2-20-13897 kostja rikkus saladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustust, tuleb kontrollida ka muid leppetrahvinõude rahuldamise eeldusi.

Kuna ringkonnakohtu otsus asja lahenduse osas tühistatakse, tuleb otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kuivõrd asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada. Seetõttu tuleb lisaks hageja kassatsioonkaebusele rahuldada osaliselt ka kostja vastukassatsioonkaebus. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte menetluskulude kohta esitatud väiteid.
Kostja, vaidlustades vastukassatsioonkaebuses üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise, on tasunud kaebuselt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 järgi tasutakse kassatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro. Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 70 eurot. Kuna menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8) ning vastukassatsioonkaebusele kohalduvad kassatsioonkaebuse sätted (TsMS § 673 lg 2), on kostja kaebuselt tasutava riigilõivu suurus 70 eurot. Enam tasutud riigilõivu tagasi saamiseks tuleb kostjal TsMS § 150 lg 4 järgi esitada avaldus. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-20-13897/61