Obsah (11)

§ 415§ 416§ 632§ 187§ 326§ 407§ 444§ 438§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-122155 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-122155

§ 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule.

Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (

§ 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (

§ 632lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) hagi A. L. u (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 516,27 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105,03 eurot, viivise alates

1. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 516,27 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt hageja nõude aluseks on järgmised kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud lepingud: - liitumisleping nr XXX,
2. jaanuar 2018, liitumisleping nr XXX,
3. august 2018, liitumisleping nr XXX,
4. september 2018, liitumisleping nr XXX,
5. detsember 2018, osamaksetega vara müügileping nr XXX,
6. august 2018, osamaksetega vara müügileping nr XXX,
7. september 2018, 2 - osamaksetega vara müügileping nr XXX,
8. detsember 2018, kindlustusleping nr XXX,
9. september
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 326alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 31.

detsembril 2022 kättetoimetatuks postkasti panekuga tema elukoha aadressil Jõe tn 1-18, 50104 Tartu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2023) ega ka hiljem kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavaldusest nähtub, et põhivõlgnevus sisaldab muuhulgas käsitlustasusid summas 158,67 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osamaksetega vara müügilepingute sõlmimise tingimuseks, et liitumisleping, mille lisaks osamaksetega vara müügileping on, peab olema kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest. Juhuks kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, oli lepingutes ette nähtud Elisa Eesti AS-i õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest veel tasumata kõigi osamaksete tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega

§ 438lg 1 järgi (Riigikohtu 30.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Liitumislepingu nr XXX lisas XXX ja liitumislepingu nr XXX lisas XXX on käsitlustasu 86 eurot, mis koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja kliendihinna vahest, ning liitumislepingu nr XXX lisas XXX on käsitlustasu 96, mis väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. VÕS § 39 lg 2 teise lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi osas, milles see koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot. Käsitlustasu nimetatud osas ei ole seotud osamaksetega vara müügilepingu sõlmimisel kostjale antud soodustuse suurusega ega arvesta seda, kui palju varem leping kostja rikkumise tõttu lõpetati. Lisaks käsitlustasule, mille eesmärk on hagiavalduse kohaselt lepingu lõpetamisega seotud kulude katmine, nõuab hageja kostjalt eraldi võla sissenõudmiskulude hüvitamist. 3 Käsitlustasu summas 158,67 eurot on kujunenud järgmiselt: liitumislepingu nr XXX lisa XXX alusel summas 86 eurot (lepingu töötlemise tasu 50 eurot + seadme tavahinna ja kliendihinna vahe), liitumislepingu nr XXX lisa XXX alusel 28,67 eurot (hageja arvestab käsitlustasu proportsionaalselt, mis on kostja jaoks soodsam kui lepingus ettenähtud arvestus; lepingu järgi oli käsitlustasu 86 eurot: lepingu töötlemise tasu 50 eurot + seadme tavahinna ja kliendihinna vahe) ja liitumislepingu nr XXX lisa XXX alusel 44 eurot (hageja arvestab käsitlustasu proportsionaalselt). Seega on hageja käsitlustasude nõuded põhjendatud 108,67 euro ulatuses. Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr 2027024117 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 94,94 eurot [(516,27 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 929 päeva]. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 94,94 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 466,27 eurot (516,27 eurot - käsitlustasu 50 eurot), sissenõudmiskulud 20 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 94,94 eurot ning viivis põhinõudelt alates
2. oktoobrist 2022 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, jääb hagi rahuldamata.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 375 euro ulatuses – riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt

§-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamisega arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 180 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule 1,5 töötunni eest (

§ 175lg 1).

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 337,50 eurot. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr viitenumbriga XXX. XXX Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 4