← Eesti

2-21-19146/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19146 Kohtua

§ 101lg 1 sätestatud määras, alates 17.05.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

3) Hageja III kasuks: - elatise võla 695 eurot ajavahemiku 17.07.2021–06.12.2021 eest; - igakuise elatise 150 eurot kuus ajavahemiku 07.12.2021–16.05.2022 eest; - igakuise elatise 250 eurot,

§ 101

lg 1 sätestatud määras, alates 17.05.2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni. 2 2-21-19146 Kostja vastuväited

  1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et tal on kohustus hagejatele ülalpidamist anda, kuid kostja majanduslik seisund ei võimalda tal hagejatele soovitud määras elatist maksta. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, kellele kostja maksab igakuist elatist 150 eurot. Kostja töötab X OÜ-s töölisena ja tema igakuine töötasu on 500–550 eurot. Kostja suhtes toimunud pankrotimenetlus on lõpetatud 19.11.2018 määrusega, millega kohus kinnitas pankrotimenetluse lõpparuande. Kostjal on pooleli kohustustest vabastamise menetlus. Kostja on nõus maksma kõigile hagejatele kokku elatist 250 eurot kuus ehk igale hagejale 62,50 eurot kuus. Tagasiulatuv elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejad ei ole enne hagiga kohtu poole pöördumist kordagi kostjalt elatise maksmist nõudnud. Kostja osales abielu kestel hagejate emale lahusvaraks oleva vara soetamisel, millega viimane on saanud piisavalt varalisi, sh rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole poolte lahutusest kuni hagi esitamiseni oma ülalpidamiskohustust rikkunud, sest abielu kestel hagejate emale jäetud vara arvel on ta oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Hagejad on viibinud hagi esitamisele eelnenud aastal kostja juures keskmiselt rohkem kui seitse päeva kuus, mistõttu tuleb tagasiulatuva elatise suurust proportsionaalselt vähendada vastavalt PKS § 101 lg-le
  2. Maakohtu otsus ja põhjendused
  3. Harju Maakohus jättis
  4. juuni
  5. a otsusega järgmiste nõuete osas hagi läbi vaatamata: 1) osas, millega hageja I palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 17.07.2021– 06.12.2021 eest suuremas ulatuses kui 695 eurot; 2) osas, millega hageja I palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 07.12.2021– 16.05.2022 eest suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus; 3) osas, millega hageja I palus mõista kostjalt välja elatise alates 17.05.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus; 4) osas, millega hageja II palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 17.07.2021– 06.12.2021 eest suuremas ulatuses kui 926 eurot; 5) osas, millega hageja II palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 07.12.2021– 16.05.2022 eest suuremas ulatuses kui 200 eurot kuus; 6) osas millega hageja III palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 17.07.2021– 06.12.2021 eest suuremas ulatuses kui 695 eurot; 7) osas, millega hageja III palus mõista kostjalt välja elatise ajavahemiku 07.12.2021– 16.05.2022 eest suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus; 8) osas, millega hageja III palus mõista kostjalt välja elatise alates 17.05.2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise välja järgmiselt: 1) hageja I kasuks elatisevõla 695 eurot ajavahemiku 17.07.2021–06.12.2021 eest; 2) hageja I kasuks elatise võla 793,55 eurot ajavahemiku 07.12.2021-16.05.2022 eest; 3) hageja I kasuks igakuise elatise 199,5 eurot kuus,

§ 101

lgte 3–5 ja 7 alusel arvestatud summa, alates 17.05.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni s. o kuni 23.11.2038; 4) hageja II kasuks elatise võla 926 eurot ajavahemiku 17.07.2021-06.12.2021 eest; 3 2-21-19146 5) hageja II kasuks elatise võla 1058,06 eurot ajavahemiku 07.12.2021-16.05.2022 eest; 6) hageja II kasuks igakuise elatise 304 eurot kuus,

§ 101

lg-te 3–5 ja 7 alusel arvestatud summa, alates 17.05.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni s. o kuni 25.12.2036; 7) hageja III kasuks elatise võla 695 eurot ajavahemiku 17.07.2021–06.12.2021 eest; 8) hageja III kasuks elatise võla 793,55 ajavahemiku 07.12.2021-16.05.2022 eest; 9) hageja III kasuks igakuise elatise 250 eurot kuus,

§ 101

lgte 3–5 ja 7 alusel arvestatud summa, alates 17.05.2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni s. o kuni 17.09.2035; Maakohus määras, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 4.

  1. Maakohus tuvastas järgmist: - Arvetega nr 4036 ja 4034 on tõendatud, et hagejad II ja III käivad OÜ G lasteaias ning lasteaiaarve
  2. a jaanuaris oli hageja II eest 124 eurot ja hageja III eest 411 eurot; - XXX arvetega on tõendatud, et hageja III käib balletiringis, huviringi tasu ühes kuus on 24 eurot; - 13.04.2022 e-kirjaga on tõendatud, et hageja III käib ujumistrennis, mille kuumakse on 100 eurot; - Laste huvihariduse kulu kajastab maksekorraldus nr 828457627; - Hagejate ema kontoväljavõtetest ajavahemikul 17.07.2021–09.04.2022 nähtuvad ostud sisustus- ja tekstiilipoest „Hemtex“ kokku 95,86 eurot ja mänguasjapoest „Karupoeg Puhh“ kokku 83,44 eurot. - Kaubamaja AS Lastemaailma e-tšekkidelt nähtuvad mänguasjade ja raamatute ostud kokku 183,61 eurot; - Hagejate ema kontoväljavõtetest nähtuvad ostud erinevatest apteekidest kokku 205,58 eurot, massaaži tasu 96 eurot ja Circle K Eesti bensiinijaamas tasutud arved 251,13 eurot. - Grandmodum OÜ kviitungitega on tõendatud laste juuksurikulud kokku 30 eurot. - Laste vaba aja veetmise kulud nähtuvad Trampolino kviitungilt. - Kaubamaja AS e-tšekkidelt nähtuvad riiete ja jalatsite kulud kokku 386,50 eurot. 4.
  3. Hageja I on 1-aastane, hageja II on 3-aastane ja hageja III on 4-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu eluasemele 26 eurot lapse kohta (12-aastaste ja 3–6aastaste laste vanusegrupis). Hagi kohaselt on hagejate eluasemekulude suuruseks 150 eurot kuus. Hagejate ema selgitas, et hagejate eluasemeks oleva korteri kulud on 600 eurot kuus ning see kulu jaguneb nelja inimese vahel. Kohtule esitatud Korteriühistu YYY arvetest ajavahemiku 01.12.2021–31.12.2021 kohta nähtub, et eluasemega seotud kommunaalkulud on 567,74 eurot, ajavahemikul 01.01.2022–31.01.2022 424,68 eurot ja ajavahemikul 01.02.2022–28.02.2022 383,31 eurot. Maakohtu hinnangul on korteriühistu arvetega tõendatud, et hagejate eluruumi kommunaalkulud on keskmisest kõrgemad. Samas ei kinnita viidatud arved hagejate ema väidet, et korteriga seotud kulud on 600 eurot kuus. Ükski 4 2-21-19146 maakohtule esitatud arvetest ei küündi 600 euroni. Arved on esitatud talvekuude eest, mil kommunaalkulud on küttekulude tõttu tavapärasest suuremad. Seega pole usutav, et kevade, suve ja sügiskuude kommunaalkulud võivad olla sama suured või suuremad. Maakohtule esitatud arvete põhjal võib eeldada, et hagejate eluruumiga seonduvate kommunaalkulude suurus on keskmiselt 500 eurot kuus, mis teeb iga hageja eluasemekulude suuruseks 125 eurot kuus (500/4). 4.
  4. Eespool viidatud uuringu kohaselt on keskmine toidukulu 1–2 aastaste laste vanusegrupis 71 eurot lapse kohta ja 3–6 aastaste laste vanusegrupis 46 eurot lapse kohta. Hagejate toidukulu on 240 eurot kuus iga lapse kohta. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust teha keskmisest oluliselt suuremaid kulutusi toidule. Arvestades, et hinnad on uuringu läbiviimise ajaga võrreldes tõusnud, pidas maakohus hageja I põhjendatud toidukulude suuruseks 90 eurot ja hagejate II ning III põhjendatud toidukulude suuruseks 65 eurot kuus. 4.
  5. Uuringu kohaselt on keskmine kodune majapidamiskulu 1–2 aastaste laste vanusegrupis 13 eurot ning 3–6 aastaste laste vanusegrupis 10 eurot kuus. Hagejate kodune majapidamiskulu on 71,67 eurot kuus. Hagejad pole välja toonud asjaolusid, mille tõttu võiks neid kulusid hinnata keskmisest kõrgemaks. Arvestades, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, pidas maakohus hageja I põhjendatud koduse majapidamiskulu suuruseks 20 eurot ja hagejate II ning III koduse majapidamiskulude põhjendatud suuruseks 15 eurot. 4.
  6. Uuringu kohaselt on keskmine tervishoiukulu 1–2 aastaste ja 3–6 aastaste laste vanusegrupis 6 eurot lapse kohta. Hageja I tervishoiukulud on 85 eurot, hageja II tervishoiukulud 220 eurot ja hageja III tervishoiukulud 20 eurot kuus. Hagejate ema põhjendas hagejate I ja II suuremaid tervishoiukulusid sellega, et hageja I vajab massaaži ning hagejal II on diagnoositud dupuyutreni konktuur, mille tõttu hageja II vajab igakuiselt ultraheli, nõelravi ja massaaži. Asjaolu, et hagejal II on parema labakäe vigastus, on tõendatud SA Tallinna Lastehaigla tõendiga ja M haigekaardiga. Arvestades, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, pidas maakohus hageja I põhjendatud tervishoiukulu suuruseks 75 eurot (kodune apteek 10 eurot + massaaž 65 eurot), hageja II põhjendatud tervishoiukulu suuruseks 210 eurot (kodune apteek 10 eurot + ravi seoses diagnoositud haigusega 200 eurot) ning hageja III tervishoiukulude põhjendatud suuruseks 10 eurot. 4.
  7. Uuringu kohaselt on keskmine hügieenitarvete kulu 1–2 aastaste laste vanusegrupis 6 eurot kuus ning 3–6 aastaste laste vanusegrupis 8 eurot kuus. Hagejate hügieenikulu on 30 eurot lapse kohta. Hagejad pole välja toonud asjaolusid, mille tõttu võiks vastavaid kulusid hinnata keskmisest kõrgemaks. Arvestades, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, pidas maakohus hageja I põhjendatud hügieenitarvete kuluks 10 eurot ning hagejate II ja III põhjendatud hügieenitarvete kuluks 15 eurot kuus. 4.
  8. Maakohtu leidis, et tervikuna ei saa põhjendatuks pidada hagejate muid vältimatuid püsikulusid 29 eurot kuus (lastetoa mööbel, jalgrattad jms 20 eurot, laste sünnipäevad 5 eurot, juuksur 4 eurot). Arvestades, et hagejate II ja III vanusevahe on ca 1 aasta ning hagejate I ja II vanusevahe on ca 2 aastat, siis on noorematel lastel võimalik kasutada vanematele lastele soetatud mööblit, jalgrattaid jms eakohaseid esemeid ning puudub vajadus vastavate esemete pidevaks ostmiseks. Põhjendatuks võib pidada muid vältimatuid püsikulusid 9 euro ulatuses (sünnipäevad 5 eurot + juuksur 4 eurot). 4.
  9. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole sporditarvete kulu 5 eurot iga hageja kohta. Hagejate ema ei ole välja toonud, et hagejad tegeleksid selliste spordialadega, mis tooks kaasa spordivarustuse pideva uuendamise vajaduse. Hagejate esitatud igakuiste kulude tabelis on eraldi kajastatud raamatute ja mänguasjade kulu 10 eurot iga hageja kohta. Väiksemate 5 2-21-19146 sporditarvete (näiteks pallid, hüppenöör, ujumisrõngas jms) kulud on hagejatel võimalik katta mänguasjade kulu arvelt. 4.
  10. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja II ravikulude vajadus USA-s on tõendamata. Hagejate ema selgituste kohaselt vajab hageja II oma diagnoosi tõttu ravi USA-s, sest Eestis ei osutata vastava tasemega ravi. Oma väidete kinnitamiseks esitas hagejate ema maakohtule M haigekaardi ja patsiendi arveraamatu väljavõtted. Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et hageja II ema pöördus hageja II diagnoosiga seoses (dupuyutreni konktuur) M ravikeskusesse ning raviks soovitati füüsilise teraapia meetodeid, sh jää/kuumus, elektriline stimuleerimine põletiku kahandamiseks, manuaalteraapia ja massaaž armkoe liigendamiseks kas venituspõhisel mittejõulisel manipuleerimisel või ülikiirel liigesemanipuleerimisel nagu on näidustatud, võib kasutada kinesiolindiga sidumist kahjustatud koe õige paranemise soodustamiseks. Samast dokumendist nähtuvalt kestab ravi USA-s 3–4 nädalat, peale mida pöördub hageja II koos emaga tagasi Eestisse. Dokumendist ei nähtu, et hagejal II oleks vajadus ravi USA-s pikema perioodi jooksul jätkata. Hagejate ema esitas maakohtule ka SA Tallinna Lastehaigla tõendi, millest nähtuvalt anti hagejale II seoses tema terviseprobleemiga saatekiri ENMG uuringule, kutsuti dr. S konsultatsioonile ning selgitati hageja II isale konsultatsioonile mineku vajadust. Maakohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et Eestis ei osutata hageja II haiguse raviks vajalikku manuaalteraapiat või et teda ei suunata spetsialiseeritud raviteenuse osutaja poole. Hagejate ema on laste kulude tabelis hageja II igakuise kuluna dupuyutreni konktuuriga seoses välja toonud 200 euro ulatuses hoolitsusi Eestis ning selgitanud, et nimetatud kulu koosneb ultraheli, nõelravi ja massaaži kulust. Maakohus leidis, et kuna hagejate ema on hageja II igakuise kuluna kajastanud hageja ravikulusid Eestis, siis on põhjendamatu väita, et Eestis puuduvad hageja II haiguse ravimise võimalused. Seega on hageja II ravikulud USA-s 440,33 eurot kuus põhjendamatud ning tõend lennupiletite maksumuse kohta ei ole asjakohane. 4.
  11. Hagejate transpordikulu, riiete ja jalatsite kulu ning vaba aja veetmise kulu suurust pidas maakohus põhjendatuteks, kuna need jäävad viidatud uuringus väljatoodud suurusjärku või on väiksemad kui uuringus kajastatud summad. Hageja I huvihariduse kulu (20 eurot) pidas maakohus samuti põhjendatuks. Hagejate ema selgitas, et hageja I käib muusikaringis. Põhjendatud on ka hagejate mänguasjade ja raamatute kulu (kokku 10 eurot kuus), hageja III huviharidusekulu 124 eurot (balletitrenn ja ujumine) ning hagejate lapsehoiukulud. Arvestades, et hagejad on väikelapsed (4-aastane, 3-aastane ja 1-aastane) ning hagejate ema kasvatab neid üksi, tuleb igakuiselt kindlasti ette olukordi, kus hagejate emal on asjatoimetusi, mida hagejatega koos teha ei saa. Kuid arvestades hagejate vanust, ei saa neid üksi koju või pikemaks ajaks järelevalveta jätta. Seega on lapsehoiukulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud hagejate II ja III lasteaiakulud, mis on tõendatud kohtule esitatud arvetega. 4.
  12. Maakohus pidas hageja I põhjendatud kuludeks järgmisi kulusid: 125 eurot eluasemekulu, 90 eurot toidukulu, 50 eurot transpordikulu, 20 eurot majapidamiskulu, 75 eurot tervishoiukulu, 10 eurot hügieenikulu, 20 eurot huvihariduse kulu, 20 eurot riided ja jalanõud, 10 eurot raamatud ja mänguasjad, 10 eurot vaba aja veetmise kulu, 133,33 eurot lapsehoiukulu, 9 eurot muud vältimatud püsikulud (laste sünnipäevad ja juuksur). Kokku on hageja I põhjendatud kulud 572,33 eurot. 4.
  13. Maakohus pidas hageja II põhjendatud kuludeks järgmisi kulusid: 125 eurot eluasemekulu, 65 eurot toidukulu, 50 eurot transpordikulu, 20 eurot majapidamiskulu, 210 eurot tervishoiukulu, 10 eurot hügieenikulu, 119 eurot lasteaed, 20 eurot huvihariduse kulu, 20 eurot riided ja jalanõud, 10 eurot raamatud ja mänguasjad, 10 eurot vaba aja veetmise kulu, 6 2-21-19146 133,33 eurot lapsehoiukulu, 9 eurot muud vältimatud püsikulud (laste sünnipäevad ja juuksur). Kokku on hageja II põhjendatud kulud 781,33 eurot. 4.
  14. Maakohus pidas hageja III põhjendatud kuludeks järgmisi kulusid: 125 eurot eluasemekulu, 65 eurot toidukulu, 50 eurot transpordikulu, 20 eurot majapidamiskulu, huviharidus 124 eurot, 10 eurot tervishoiukulu, 10 eurot hügieenikulu, 369 eurot lasteaed, 20 eurot huvihariduse kulu, 20 eurot riided ja jalanõud, 10 eurot raamatud ja mänguasjad, 10 eurot vaba aja veetmise kulu, 133,33 eurot lapsehoiukulu, 9 eurot muud vältimatud püsikulud (laste sünnipäevad ja juuksur). Kokku on hageja II põhjendatud kulud 955,33 eurot. 4.
  15. Vaidlus puudub, et hagejate emale laekub lastetoetus 520 eurot kuus. Arvestades hageja I vajadustest 572,33 eurot maha hageja I osa lastetoetusest 173,33 eurot (520/3), oleks kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus 199,50 eurot (399/2). Arvestades hageja II vajadustest 781,33 eurot maha hageja II osa lastetoetusest 173,33 eurot, oleks kostjale langeva ülalpidamise kohustuse ulatus 304 eurot (608/2). Arvestades hageja III vajadustest 955,33 eurot maha hageja III osa lastetoetusest 173,33 eurot, oleks kostjale langeva ülalpidamise kohustuse ulatus 391 eurot (782/2). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et alates 17.07.2021 elavad hagejad koos emaga ning kostja ei ole elatist maksnud. 4.
  16. PKS § 101 lg 1 sätestatud määr oli 2021.a. iga lapse kohta 292 eurot kuus, ajavahemikul 01.01.2022-31.03.2022 hageja I kohta 121,92 eurot, hageja II kohta 138,92 eurot, hageja III kohta 163,44 eurot ning alates 01.04.2022 hageja I kohta 132,29 eurot, hageja II kohta 149,29 eurot ja hageja III kohta 175,64 eurot (arvestuse alus PKS § 101 lg 3, 4, 5 ja 7). 4.
  17. Sünnitunnistusega on tõendatud, et lisaks hagejatele on kostjal veel üks alaealine laps. Kostja kontoväljavõttega on tõendatud, et kostja maksab selle lapse ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus. Kostja töötab X OÜ-s ja tema igakuine töötasu on 500–550 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Maakohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaks tal täiendava sissetuleku hankimist. Kostja on tööealine ja töövõimeline. Kostja esitas maakohtule diplomi, mille kohaselt on kostja lõpetanud Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli neljanda taseme kutseõppe sõiduautotehniku eriala. Kostjal on ka kõrgharidus, st kostjal on kõik eeldused piisava sissetuleku teenimiseks, et anda kõigile oma lastele ülalpidamist vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja tõi esile, et tema suhtes toimus pankrotimenetlus ja praegu on käimas kohustustest vabastamise menetlus. Maakohtu hinnangul ei mõjuta ulatuslike täiendavate kohustuste olemasolu laste ülalpidamiseks piisava sissetuleku teenimise kohustust. Mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra esineb üksnes hageja I puhul, kuna maakohus tuvastas, et hageja I vajadused on väiksemad kui kahekordne PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. 4.
  18. Kostja tõi esile, et tal on ulatuslikud kohustused (kohustustest vabastamise menetlus). Kostja väitel elab ta koos oma emaga, laenumakseid tasub ema. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejate emale neli kinnistut, millest Tallinnas asuv korteriomand on kasutusel elukohana. Hagejate selgituse kohaselt püüab hagejate ema Ida-Virumaal asuvaid ärimaa otstarbega kinnistuid müüa, kuid see ei ole õnnestunud, kinnistud on müügil hinnaga 2900 eurot, 6900 eurot ja 4999 eurot. Hagejate emale makstakse vanemahüvitist 3057 eurot kuus, millest ema on hagejaid menetluse kestel üksi üleval pidanud. Vanemahüvitise maksmine lõpetati 16.05.
  19. Hagejate ema oli Y OÜ juhatuse liige. Kuid tal ei ole võimalust nimetatud ettevõttesse tööle tagasi minna, seega hagejate ema hetkel ei tööta. Y OÜ on kostja ema F 7 2-21-19146 kontrolli all olev äriühing. Hagejate väitel ei ole kostja tegelik elustandard kooskõlas tema väidetava halva majandusliku seisundiga. Kostja sõidab hinnalise sõiduautoga Lexus ning käib reisimas (FB väljavõtted reiside kohta), Kostja esitas reisikaaslase selgituse, et reisid olid kostjale kingituseks. Lexuse omanik on Y OÜ. Registrist nähtuvalt on sõiduauto Lexuse kasutajatena registreeritud kostja, hagejate ema ning kostja ema. Ajavahemikul 27.03.2019– 22.04.2021 oli hagejate ema Y OÜ ainuosanik, alates 04.05.2021 on ainuosanikuks kostja ema. Esitatust nähtuvalt on kostja ja tema lähikondsete majanduslik seisund ja sissetulekud olnud tugevalt seotud Y OÜ-ga. Nõustuda võib kostja väljatooduga, et tema palk ei ületa tööliste keskmist palgataset, kuid maakohtu hinnangul on ebatavaline, et 500-eurose netosissetulekuga töölise töökohustuste täitmiseks kasutatakse sõiduautot, mis maksab 53 141,67 eurot (ilma käibemaksuta, liisinguleping). Praeguses menetluses esindab kostjat vandeadvokaat ning sellega seoses on kostja menetluskulud (esitatud menetluskulude nimekiri)5732 eurot. Asjaolusid kogumis hinnates ei ole maakohtu arvates usutav, et kostja on sisuliselt varatu ning tema ainsaks sissetulekuks on Y OÜ-lt pangakontole laekuv palk. Samuti ei ole usutav, et hagejate ema majanduslik võimekus laste ülalpidamiskulude kandmisel ületaks kostja oma. Lapsevanematel tuleb anda hagejatele ülalpidamist ka kahekordset PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ületavas osas võrdsetes osades, st kostjal on kohustus anda hagejale I ülalpidamist 199,50 eurot, hagejale II 304 eurot ja hagejale III 391 eurot kuus. 4.
  20. Maakohus leidis, et hagejate tagasiulatuva elatise nõuded on samuti põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võiksid anda kostjale alust arvata, et hagejad elatise maksmise nõudeid ei esita. Kostja ei ole väitnud, et on andnud ülalpidamist ajavahemikul 17.07.2021–06.12.
  21. Seega rahuldas maakohus hagejate tagasiulatuva elatise nõuded viidatud ajavahemiku eest ning mõistis kostjalt hagejate I-III kasuks välja vastavalt 695, 926 ja 695 eurot. 4.
  22. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada: 1) hageja I osas järgmiselt: - osas, millega maakohus mõistis hageja I kasuks välja igakuise elatise suuremas ulatuses kui 125 eurot kuus; - tagasiulatuva elatise nõude 695 eurot rahuldamise osas, paludes jätta selle nõude osas hagi rahuldamata; - elatise võla 793,55 eurot ajavahemiku 07.12.2021–16.05.2022 eest rahuldamise osas, paludes teha uue otsuse, millega rahuldada sama nõue 665,07 euro ulatuses. 2) hageja II osas järgmiselt: - osas, millega maakohus mõistis hageja II kasuks välja igakuise elatise suuremas ulatuses kui 125 eurot kuus; - tagasiulatuva elatise 926 eurot rahuldamise osas, paludes jätta selle nõude osas hagi rahuldamata; - elatise võla 1058,06 eurot ajavahemiku 07.12.2021–16.05.2022 eest rahuldamise osas, paludes teha uue otsuse, millega rahuldada sama nõue 665,07 euro ulatuses. 3) hageja III osas järgmiselt: 8 2-21-19146 - osas, millega maakohus mõistis hageja III kasuks välja igakuise elatise suuremas ulatuses kui 125 eurot kuus; - tagasiulatuva elatise nõude 695 eurot rahuldamise osas, paludes jätta selle nõude osas hagi rahuldamata; - elatise võla 793,55 eurot ajavahemiku 07.12.2021–16.05.2022 eest rahuldamise osas, paludes teha uue otsuse, millega rahuldada sama nõue 665,07 euro ulatuses. 5.
  24. Kostja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 5.
  25. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on tegelikult sellises ulatuses kulutusi teinud, nagu nad väidavad. Kulude suuruse tuvastamiseks on vaja tõendada ja kohtule ette näidata vähemalt poole aasta jagu kulude tasumist kinnitavaid tšekke. Kulutuste tegemine ühes kuus ei tähenda, et need kulutused on ka järgmises kuus. 5.
  26. Põhjendamatu on kulutuste tegemine laste transpordiks 50 eurot lapse kohta kuus. Laste ema oleks pidanud selgitama, kui sageli ta autot kasutab, mitu kilomeetrit sõidab ja miks ta ei saa ühistransporti kasutada. Laste ema kasutab autot Lexus RX450H. Selle sõiduki omanik on B OÜ, mitte laste ema. Seega ei saa auto liisingumakseid ema kuluna arvestada ja see ei oleks heauskne. 5.
  27. Põhjendamatu on kulutuste tegemine lapsehoidjale. Laste ema on lapsehoolduspuhkusel. Kui emal on vaja mõne lapsega mõnda aega kodus istuda või lapsi kuhugi viia, siis võib ta selle sooviga pöörduda laste isa või kummagi vanaema poole. Laste ema ei ole vastu tulnud kostja soovile võimaldada lastega koos rohkem aega veeta. Naine, keda laste ema lapsehoidjaks nimetab, on laste ema sõber. 5.
  28. Põhjendatud ei ole massaaži kulud, see on ajutine kulu ja raha raiskamine. Huvihariduse kulud on põhjendamatud, sest laste ema ei ole kostjaga sel teemal konsulteerinud. 5.
  30. a avaldatud RAKE uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille koostajad on seisukohal, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär oli liialt suur ja ei arvesta lapse tegelikke vajadusi. Uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis alla 200 euro. Kostja arvutuskäigu kohaselt peab apellant alates 01.01.2022.a tasuma hagejatele elatist 132,29 eurot (hageja I), 149,29 eurot (hageja II) ja 175,64 (kostjale III) eurot kuus. 5.
  31. Esimese astme kohus jättis arvesse võtmata, et kostja varaline olukord ei võimalda tal maksta laste elatist kohtu väljamõistetud summas ja asjaolu, et kostja maksab ka oma esimesest abielust lapsele elatist, mis on 150 eurot kuus. 5.
  32. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on enne hagi esitamist järjepidevalt kostjalt elatist nõudnud. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Vastustajate seisukoht
  33. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte enda kanda. 9 2-21-19146
  35. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
  36. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  37. Kolleegiumi hinnangul on alusetu apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus luges laste igakuised kulud tõendatuks liiga kergekäeliselt. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi laste ema küll tõendama laste igakuiseid kulusid, kuid see ei tähenda, et iga kululiigi kohta tuleb tõendada tegelikud kulutused mitme kuu vältel. Üldjuhul piisab laste kulutuste tõendamiseks sellest, et last kasvatav vanem toob esile täpse igakuiste kulude jaotuse. Kui kostja teeb usutavaks, et mõnda kulu tegelikult ei ole, näiteks, et huvihariduse kulu ei ole, rakendub TsMS § 230 lg 1 kohane tõendamiskoormuse reegel suurema tõendamisstandardiga ning kulude olemasolu tuleb eraldi tõendada.
  38. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laste vajadused transpordiks on 50 eurot kuus lapse kohta. Kolme väikelapse üksi kasvatamisel on mõistlik, et kui varaline seisund vähegi võimaldab, kasutab lapsevanem autot. Seda enam, et praegusel juhul vajab üks laps meditsiinilist erikohtlemist ja sellega kaasnevad täiendavad sõidud. Kolleegium ei eelda, et lapsevanem saab autot kasutada tasuta või et autoga ei kaasne lisaks kütusele muid kulusid. Auto omamise, ülalpidamise ja kasutamise kulud 50 eurot kuus lapse kohta on mõistlikud ja põhjendatud.
  39. Kolleegium nõustub maakohtu kaalutlustega lapsehoidja kulude põhjendatuse kohta. Maakohus võttis õigesti arvesse, et hagejad on väikelapsed ja nende vanusevahe on väike, ning seetõttu langeb emale laste kasvatamisel suur koormus. 12.
  40. Isegi kui vastaks tõele laste isa väide, et ema ei ole vastu tulnud isa palvetele lastega rohkem aega veeta, ei saa sellest järeldada, et lapsehoidja kasutamine on põhjendamatu. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et laste ema ja isa suhtluses ei ole välja kujunenud sellist elukorraldust, kus laste isa osaleb laste kasvatamises regulaarselt ja sellises ulatuses, et see vähendaks märgatavalt emale langevat koormust. Kostja ei ole esile toonud, et ta on teinud veenvaid ja piisavaid pingutusi, et selline olukord saabuks. Asjaolust, et lapsehoidja võib olla laste ema sõber, ei saa eeldada, et teenuse osutamine on näilik.
  41. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et
  42. a RAKE uuringu alusel on mõistlik elatise suurus lapsele vahemikus 132,29–175,64 eurot. Kui seadusandja oleks soovinud sätestada miinimumelatise väiksemas ulatuses kui alates 01.01.2022 kehtiv PKS § 101 lg 1, oleks ta saanud seda teha. Kostja viidatud Riigikohtu seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad ning puudutavad miinimumelatise vana regulatsiooni, mis kehtis enne
  43. aastat. 13.
  44. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt on mõistlik elatise suurus lapsele vahemikus 132,29–175,64 eurot. Maakohus määras elatise suuruse kindlaks PKS § 101 lg 1 järgi (vt elatiskalkulaator.ee). Kostja esitatud tulemuse võiks saada siis, kui lapsed viibiksid igakuiselt isa juures enam kui 7 ööpäeva. 13.
  45. Ringkonnakohtu istungil väitis kostja, et tema ja laste suhtlemise küsimuses toimub lepitusmenetlus, kus kostja taotleb, et ta saaks olla lastega koos 10 ööpäeva kuus. Kolleegium on seisukohal, et seda asjaolu praeguses menetluses arvestada ei saa. PKS 101 lg 6 järgi väheneb ülalpidamiskohustus, kui laps on teise vanema juures rohkem kui 7 ööpäeva kuus. Praeguse ajani on kostja veetnud lastega igakuiselt vähem aega ning ei ole teada, kas kostja ja laste ema sõlmivad kokkuleppe koosoldud aja suurendamiseks. 10 2-21-19146
  46. Maakohus hindas kostja varalist seisundit, tema võimet tasuda elatist ning seda, et kostjal on veel üks laps, kellele ta maksab elatist 150 eurot kuus, piisava põhjalikkusega. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et kostjal oleks hoolsalt käitudes võimalik teenida suuremat sissetulekut (otsuse p 24) ning ka seda, et kostja tegelik varaline olukord on parem kui ta väidab.
  47. Põhjendatud ei ole laste isa seisukoht, et kulud lastele on vähenenud. Laste ema tõi esile, et hageja III hakkas alates 01.08.2022 käima lasteaias, mistõttu igakuulised kulud on suurenenud 124,10 euro võrra kuus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  48. Kolleegium jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.