← Eesti

2-22-10989/28

Obsah (5)§ 164§ 632§ 230§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2023, Jõhvi kell 16.00 Kohtuasja number Kohtuasi 2-22-10989 L. V. hagi N. V. vastu üh

§ 164lg.1 alusel nende endi kanda. 6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. 1

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtusse saabus 28.07.2022 L. V. hagi N. V. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt lahutasid pooled oma abielu kohtus 15.11.1999 (ts. asi 2-798/1999, mis jõustus 26.11.
  2. Abielu kestel soetatud ühisvara pooled ei jaganud. Hagejale omandas 16.11.1999 korteri asukohaga: xxx, mis kanti kinnistusraamatusse 06.02.
  3. Korter kuulub ühisomandisse, sest omandati enne abielu lahutamist. Kohtuväliselt ühisvara jagada ei ole õnnestunud. Hageja hindab korteri turuväärtuseks 50 000 eurot, seega on kostjale kuuluva osa väärtus 25 000 eurot. Kostja soovib oma elukohta muuta. Hageja palus: Jagada pooltele ühisvara kuuluv korteriomand asukohaga : xxx (registriosa number XXX võrdsete osadena poolte vahel. Jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 25 000 eurot.
  4. Kostja esitas oma vastuse 23.01.2023 toimunud kohtuistungil. Kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja kinnitas, et soovib korterit ainuomandisse. Kostja vaidlustas korteri hinna ja leidis, et korteri turuväärtuseks on 22 000 eurot ning kostja on nõus hagejale tasuma sellest ½ ehk 11 000 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil, et 1999 toimus pooltel kohtus lahutusprotsess. Peale istungit küsis hageja kohtuniku käest, kas ta võib endale uue korteri osta ja seda ei loeta enam ühisvaraks? Kohtunik kinnitas, et võib osta. Hageja ostiski endale uue korteri. Hiljem selgus, et hageja oleks pidanud korteri ostma peale kohtuotsuse kättesaamist. Eelnevalt jäi kostjale poolte 3-toaline korter asukohaga: Veski tänaval Jõhvis. Kostja vahetas lukud välja ja hageja ei pääsenud enam oma korterisse. Nimetatud korter jäi kostjale. Kuna kostja selle korteri eest ei majanduskulude eest ei tasunud, tuli tal korter võlgade katteks maha müüa. Pärast kostja ema surma jäi kostjale korter asukohaga: Hariduse tänaval Jõhvis. Kostja müüs korteri maha ja jäi ilma elamispinnata. Kostja teadis, et korter asukohaga: xxx kuulub hagejale ning kinnitas seda, et ei esita nõudeid selle korteri osas.
  5. Kohus selgitas hagejale võimalust muuta hagi eset, kohustas pooli esitama tõendid oma väidete tõendamiseks sh korteri hinna osas ja suunas pooled kompromissile, kuid hageja hagi eset ei muutnud, pooled täiendavaid tõendeid ja tõendeid korteri turuväärtuse kohta kohtule ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  7. Hagi ese: ühisvara jagamine.
  8. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud pooled on nimetatud korteriomandi ühisoamnikud. Kuigi hageja viitas sellele, et ostis korteri ajal, mil kooselu oli lõppenud ja hagi abielu lahutamiseks juba kohtus menetleti, siis vaatamata kohtu selgitustele, hageja hagi eset muuta ei soovinud. 2

(3)
  1. PkS § 37 lg.1 kohaselt Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.
  2. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 13). Kohus selgitas pooltele oma väidete ja vastuväidete tõendamisekohustust (

§ 230

). 9.

§ 230

lg.1 kohaselt Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. 10.

§ 230lg.3 kohaselt võib kohus abieluasjas tõendeid koguda omal algatusel.

Kuna pooled ühisvaraks oleva korteriomandi kohta tõendeid ei esitanud, vaatas kohus 2728.04.2023 kinnisvaraportaalist KV.EE Kinnisvaraportaalist samas piirkonnas asuvate 2toaliste korterite hindu. Nimetatud piirkonnas piirnevad või ristuvad Jaama tänavaga järgmised tänavad: Niidu, Nooruse, Marja, Aasa. Jaama tn 9 korteri hind oli 30 000 eurot, Jaama tänav 29a korteri hind on 29999 eurot, Jaama tn 24 korteri hind on 16 900, kuid tegemist on elamiskõlbmatu renoveerimist vajava korteriga, Jaama tn 29 korteri hind on 15 000 eurot, kuid tegemist on elamiskõlbmatu renoveerimist vajava korteriga. Eelpool nimetatud Jaama tänavaga piirnevate või ristuvate tänavate juures asuvate 2-toaliste korterite müügikuulutused puudusid. Seega saab kohus arvestada üksnes Jaama tn 9 (30 000 eurot) ja Jaama tn 29a (29999 eurot) korterite hinda. Korterite keskmiseks hinnaks on 29 999, 50 eurot. Maakohus on seisukohal, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale omandikaotuse eest ½ ühisvaraks olnud korteriomandi väärtusest summas 14 999,75 eurot. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174

lg 2).

§ 164

lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus jätab poolte menetluskulud

§ 164lg.1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.