Obsah (5)

§ 124§ 46§ 152§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-2917 Haldusasi X kaebus Siseministeeriumi 25.05

§ 124lg 4).

Taolisel juhul oleks otstarbekas esitada ka vastav tõend või selgitada täiendavalt 23.02.2022 vastuse punktiga 2.

1. seonduvat.
2. Siseministeerium teatas 09.02.2023 vastuses, et vaidlusaluse dokumendi kättetoimetamise aeg jääb
3. aasta juuni algusesse. Sellest ajast on möödunud 1 aasta ja 8 kuud. Arvestades möödunud aja pikkust ei ole Jõhvi Vallavalitsusel enam võimalik täiendavaid tõendeid dokumendi kättetoimetamise kohta esitada, kuid Siseministeeriumi hinnangul on tõendeid kogumis hinnates kaebetähtaeg siiski ületatud. Menetluse kronoloogiat jälgides on näha, et X esitas Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse
4. märtsil
5. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust
6. aprillil
7. Siseministeeriumi
8. aprilli
9. aasta kirjas nr 10-6/1628-2 selgitati avalduse esitajale järgnevat: „/…/ Uue perekonnanime X andmine ei ole võimalik, kuna see ei vasta eesti keelekasutusele ning usu tõttu erandi tegemine ei ole võimalik. Teil on võimalik valida muu perekonnanimi. Kui jääte oma avalduse juurde, on Teil võimalus esitada enne keelduva haldusakti andmist oma arvamus ja vastuväited isikunimekomisjoni seisukohtadele. Teil on ka võimalus loobuda 2 uue perekonnanime taotlemisest, sellisel juhul lõpetatakse menetlus avaldusest loobumise tõttu../…/. Kui taotlete sama menetluse raames muud nime, siis riigilõivu lisaks tasuma ei pea./…/“. Avaldaja vastas
10. mail 2021, jäädes vastuses enda soovi ja selle põhjenduste juurde. Avaldaja vastus oli koostatud lepingulise esindaja poolt. Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli kavandatavast otsusest teadlik juba
11. aasta aprillikuus. Kavandatava haldusakti puhul ei ole tegemist küll lõpliku haldusaktiga, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja kasutas õigusteadmistega esindaja abi ärakuulamismenetluses, on mõistlik eeldada, et tal olid ka teadmised selle kohta, et taotluse esitamise korral on ka menetlusosalisel hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Kaebaja lepinguline esindaja pöördus Siseministeeriumi poole alles
12. novembril
13. Isiku ärakuulamise kiri saadeti juba aprillikuus ja sellele eeldati vastust
14. maiks, seega ei saa pidada menetlusosalise pool aastat kestvat passiivsust menetluse lõpptulemi väljaselgitamiseks põhjendatuks. Mõistlikuks ei saa pidada menetlusosalise mitmeid kuid kestvat passiivsust ja ootel olekut haldusorgani tegevusest, kui ta on taotluse haldusmenetluse algatamiseks ise esitanud ja saanud vahepealses menetluses ka haldusorgani poolt kavandatava otsuse juba kätte. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kaebaja taotleb Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 1-24/103 tühistamist ja 01.03.2021 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega menetlusse võetud.
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

Antud juhul on vastustaja taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. 12. Kaebetähtaegasid reguleerib

§ 46

, kusjuures tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi

§ 46

lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.

1. Siseministeerium leiab kaebuse kohta esitatud 23.02.2022 vastuse punktis 2.2, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Vastustaja selgitusute kohaselt teavitas Jõhvi Vallavalitsus Siseministeeriumile teadaolevalt kaebajat uue perekonnanime andmisest keeldumise otsusest hiljemalt
2. aasta juunikuu esimestel päevadel. Jõhvi Vallavalitsuse ametnik on Siseministeeriumile selgitanud, et ta helistas kaebajale - tal on toimikusse märgitud, et kaebajale on helistatud. Väljaprinditud uue perekonnanime andmisest keeldumise otsust enam perekonnaseisuametnikul toimiku vahel ei ole, järelikult on see üle antud. Täiendavas 09.02.2023 vastuses on Siseministeerium toonud välja, et menetluse kronoloogiat jälgides on näha, et Jelena Davõdova esitas Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse 01.03.
3. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 08.04.
4. Siseministeeriumi 26.04.2021 kirjas nr 10-6/1628-2 selgitati, et uue perekonnanime andmine ei ole võimalik ning J. Davõdoval on enne keelduva haldusakti andmist võimalik oma arvamus ja vastuväiteid esitada. J. Davõdova lepinguline esindaja vastas 10.05.2021 (Vt vaidlustatud haldusakti p 5), jäädes enda soovi ja selle põhjenduste juurde. 3 Seega oli kaebaja kavandatavast otsusest teadlik juba
5. aasta aprillikuus. Kaebaja ei ole selles osas ka vastupidist väitnud.
6. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isik peab ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui taotleja ei saa menetlust lõpetavat haldusakti või eksisteerib ebaselgus menetluse jätkumise suhtes, siis võiks keskmise hoolsuskohustuse nõude põhjal eeldada, et mõistliku aja jooksul küsitakse ise oma õiguseid mõjutav otsustus haldusorganilt välja. Arvestades seejuures asjaoluga, et kaebaja kasutas õigusteadmistega esindaja abi ärakuulamismenetluses, on mõistlik eeldada, et tal olid ka teadmised selle kohta, et taotluse esitamise korral on menetlusosalisel hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Antud juhul seda küsimust ei tõusetu. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, kusjuures ka õiguslikult kogenematul isikul ei oleks alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Vt ka Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 17). Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal haldusmenetluses lepinguline esindaja, keda ei saa pidada kogenematuks.
7. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust vastustaja taotlusega mitte nõustuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud ja selle ennistamiseks ei ole alust. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga. 16.

§ 152

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuuluks, mis tähendab seda, et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada. 17. Arvestades asjaolu, et menetlus lõpetatakse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot lähtuvalt

§ 104lg 5 punktist 4 kaebajale tagastada.

Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel. 18. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4), välja arvatud eelnevalt nimetatud riigilõivu osas.

Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tekkida ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud, kusjuures kohtupraktika käigus on asutud valdavalt seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4