← Eesti

2-22-12817/44

Obsah (8)§ 361§ 429§ 206§ 150§ 173§ 168§ 162§ 175

2-22-12817 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12817 Tsiviilasi P-R.R ja J.R avaldus K.P,

) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 15.

§ 361

lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd käesolevas asjas on menetluse peatamise alused ära langenud, tuleb kohtu hinnangul menetlus asjas uuendada ja menetlust jätkata. 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 17. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldajate loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Avaldusest loobumine on poole õigus (

§ 206

). Seega seoses avaldajate loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus on avaldajatele selgitanud 8.03.2023 e-kirjas avalduse loobumise õiguslikke tagajärgi. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 18. Avaldajate taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastab kohus avaldajatele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 25 eurot. 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta

§ 168

lg-te 2 ja 4 alusel avaldajate kanda ning ei esinenud

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta poolte menetluskulud puudutatud isikute kanda. Samuti ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte enda kanda.

3 2-22-12817

  1. Kohus ei pea põhjendatuks avaldajate taotlust jätta 50% kohtukuludest Saaremaa Vallavalitsuse kanda. Avaldajad esitasid kohtusse avalduse 31.08.
  2. Vallavalitsuse selgitusest nähtub, et vallavalitsusele esitati esmane ehitusprojekt menetlusse läbi ehitisregistri 11.08.
  3. 17.08.2022 on vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist ehitisregistris ehitusprojekti menetluses kirjutanud märkuse, et asendiplaanile märgitud puurkaevu asukoht on naaberkinnistu reoveekäitlemise süsteemidele lubatust lähemal. 30.08.2022 saadeti ehitusprojekt märkuste parandamiseks projekteerijale tagasi. Ei avaldajad ega ka projekteerija ei ole vallavalitsuse vastavatelt ametnikelt küsinud, et kas kuidagi on võimalik asi lahendada ilma kohtusse pöördumiseta. Veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist kooskõlastas projekti 04.01.2023, kui vaidlusalune kuja oli projektile joonistatud nii, nagu kokkusaamisel kokku lepiti. Kohus nõustub Saaremaa Vallavalitsusega selles, et antud juhul ei ole vallavalitsuse spetsialistid käitunud ebapädevalt, vaid soovisid antud olukorras leida parimat lahendust, kuidas vältida kohtuasja jätkumist ja lahendada asi kiirelt ja osapooli rahuldavalt. Vallavalitsuse spetsialistid leidsid lahenduse, mille oleks võinud kogenud projekteerija iseseisvalt lahendada, joonistades vaidlusaluse kuja „ovaalsena“. Eelkõige vastustab projekti korrektse vormistuse eest projekteerija.
  4. Menetluskulude hüvitamist soovib puudutatud isik I K.P, kelle menetluskuludeks on õigusabikulud summas 375 eurot (käibemaksuta). Esitatud volikirjast ja maksedokumendist nähtub, et K.P-le on osutanud õigusabi 5 töötunni eest jurist Liia Sirk (endine Gussev) Lecton.Com OÜ-st 5,8 töötunni eest, tunnihindega 75 eurot. Tehtud õigusabi toiminguteks on: asjaolude uuring asjas 2 tundi ning vastuskirja koostamine kohtule ja kohtule edastamine 3 tundi. 22.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Arvestades puudutatud isiku I avaldusele esitatud vastuse sisu, mahtu ning selles tõstatatud küsimusi, ei ole kohtu hinnangul puudutatud isik I lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu olnud kogu ulatuses põhjendatud. Puudutatud isik I kulu nimekirja ja esitatud arve järgi kulus tema lepingulisel esindajal asjaolude uuringule 2 tundi ning vastuskirja koostamisele ja edastamisele kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis sarnase vastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kuluda 2 tundi. Kokku on puudutatud isiku esindaja ajakulu seega 4 tundi ning esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 300 eurot (4x75). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.