← Eesti

3-21-2161/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-2161 Haldusasi Vaidlustat

) § 71 lg 6, § 187 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Advokatuuri aukohus tunnistas 08.07.2021 otsusega vandeadvokaat X süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisnes Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 14 lg-te 2 ja 4 ja § 24 lg-te 1 ja 2 rikkumises. Advokatuur määras karistuseks advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 1 alusel noomituse. Ühtlasi kohustas advokatuur X tasuma aukohtu menetluskulud 584 eurot.
  2. X esitas 22.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks. 3-21-2161
  3. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2022 otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsus tehti kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks
  4. novembril
  5. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  6. X esitas 21.12.2022 apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebajale tehti 20.12.2022 operatsioon, mille aeg oli määratud ootamatult telefoni teel, kuna teine patsient jäi haigeks. Kaebaja viibis 19.12.2022 haiglas visiitidel ja läbis uuringud. Kaebaja lootis esitada apellatsioonkaebuse tähtaja viimasel päeval, kuid tervislikel põhjustel ei olnud see võimalik.
  7. Vastustaja palub vastuses jätta taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebajal ei esine mõjuvat põhjust apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Plaanilise operatsiooni tulevikus toimumise vajadus oli kaebajale varem teada. Kaebaja oli teadlik ohust, et tal võib olla raskendatud apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine kaebuse esitamise viimasel päeval. Apellatsioonkaebuse koostamise planeerimine tähtaja viimasele päevale viitab ebamõistlikule ajaplaneerimisele, mitte aga ootamatult ilmnenud asjaolule. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lihtsustatud versiooni haiglas ja töövõimetuslehel viibimise ajal. Kaebajal oli samasugune apellatsioonkaebus võimalik koostada kaks päeva varem. Kaebajal võis apellatsioonkaebuse esitamine tähtaja viimasel päeval olla küll raskendatud, kuid mitte võimatu. Puuduvad andmed, et apellatsioonkaebuse esitamine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja pidi apellatsioonkaebuse esitama hiljemalt 19.12.2022 (

§ 181lg 1), kuid esitas selle 21.12.2022.

Apellatsioonkaebus on esitatud seega pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 7.

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Tulenevalt

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades. 8. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja mõjuval põhjusel, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel (

§ 71lg 1).

Tulenevalt

§ 71

lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (Riigikohtu 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 28.02.2018 määrus asjas nr 2-15-2894, p 10). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva 2

(4)3-21-2161 põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 10.05.2004 määrus asjas nr 3-3-1-23-04, p 10). Mõjuva põhjuse korral peab tegemist olema ootamatu ja erakorralise takistusega (Riigikohtu 11.12.2013 määrus asjas nr 3-7-1-3-500-13, p 7), millest tulenevalt ei pruugi iga haigus alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui ravil viibimine on protsessiosalisele varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks (vt Riigikohtu 25.11.2008 määrus asjas nr 3-3-1-76-08, p 11). Tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused peab ära näitama protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamise asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 16.02.2005 määrus asjas nr 3-3-1-75-04, p 14).
  1. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist, põhjendades seda sellega, et kaebajal avanes võimalus minna oodatud operatsioonile 20.12.2022 ning ta pidi 19.12.2022 olema operatsioonieelsetel arstivisiitidel ja andma analüüse. Kaebaja lisab, et ta lootis apellatsioonkaebuse esitada tähtaja viimasel päeval, s.o 19.12.
  3. Vaidluse all on küsimus, kas kaebajal oli takistatud 19.12.2022 apellatsioonkaebuse esitamine.
  4. Kuna kaebaja on märkinud, et ta soovis apellatsioonkaebuse esitada tähtaja viimasel päeval, siis võimaldab see järeldada, et ta ei kavandanud selle koostamiseks ja esitamiseks mahukaid õiguslikke põhjendusi esitada.
  5. Kaebaja üksnes väitis, et ta pidi 19.12.2022 olema operatsioonieelsel visiidil ja andma analüüse. Ringkonnakohus selgitas 06.01.2023 määruses tähtaja ennistamise aluseid ja andis võimaluse esitada enda väite kinnitamiseks tõendid (nt epikriis või tööministri 26.01.2016 määruses nr 5 ,,Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ nimetud dokument). Kaebaja esitas kohtule Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtted, milles on märgitud, et kaebaja oli töölt vabastatud 19.12.2022–23.12.2022 ning 24.12.2022–16.01.2023 (dtl 288–289). Nimetatud tõend ei võimalda järeldada, et kaebajal oli apellatsioonkaebuse esitamine takistatud 19.12.
  6. Sellest ei selgu, mis kell kaebaja operatsioonieelsele visiidile pidi minema ja kui kaua see kestis ning mis olid selle võimalikud tagajärjed kaebaja võimele koostada apellatsioonkaebus ja see kohtule esitada. Üksnes kaebaja väide, et ta pidi olema operatsioonieelsel visiidil ja andma analüüse, täpsustamata konkreetseid asjaolusid, ei võimalda lugeda kaebaja esitatud põhjust mõjuvana. Samuti jättis kaebaja täpsustamata, millal talle teatati operatsiooni varasemaks tõstmise võimalusest. Kuna kaebajal on õigusalane kõrgharidus, siis pidi ta mõistma täiendavate tõendite esitamata ja väite täpsemalt põhjendamata jätmise õiguslikke tagajärgi.
  7. Kaebaja suutis esitada apellatsioonkaebuse lihtsustatud versiooni 21.12.2022, mil ta viibis töövõimetuslehel. Sarnase lihtsustatud versiooni võis kaebaja olla võimeline ka 19.12.
  8. Kaebaja ei ole viidanud erandlikele ja ettenägematutele asjaoludele, mis takistasid edasikaebetähtaja jooksul lihtsustatud apellatsioonkaebuse esitamist.
  9. Eeltoodust lähtudes on kaebaja apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Apellatsioon halduskohtu määruse peale tuleb tagastada § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ühtlasi tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 18.11.2022 otsuse peale. 3
(4)3-21-2161 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.