← Eesti

2-21-6336/45

Obsah (4)§ 115§ 1043§ 1046§ 1047

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-6336 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. mai 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest Tsivi

) § 1047 (§ 1046) tähenduses ehk kostja pole avaldaja, kes tegi kolmandale isikule andmed teatavaks. Kooli juhi kaudu juhtunust teatamine ei olnud tehtud avaldamise eesmärgil, kuna kostja ootas õpilasena, et kool hakkab juhtunut lahendama privaatselt, konfidentsiaalselt ja delikaatselt. Kool ega kooli juht ei ole nn kõrvaline kolmas isik, kellele andmed avaldatakse. Seksuaalse ahistamise juhtumite korral ei kohaldu tavapärane

§-st 1046 ja §-st 1047 tulenev tõendamiskoormus, vaid kohaldada tuleks jagatud tõendamiskoormust. Seksuaalse ahistamise juhtumite korral peab ohver tooma esile asjaolud, millest võib eeldada seksuaalse ahistamise toimumist, ning väidetav ahistaja peab kahtluse tõenditega ümber lükkama. Kui ahistaja ei suuda tema vastu esitatud põhjendatud kahtlusi tõenditega ümber lükata, tuleb lugeda, et ahistamine on toimunud. Kostja esitatud tõenditest tuleneb põhjendatud kahtlus, et ahistamisjuhtum toimus. Selleks, et kohtul oleks võimalik leida, et kostja esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb hagejal tõendada, et kostja valetas 2018. a autosõidul toimunu kohta, s.t hagejal tuleb lükata ümber kahtlus, et ahistamisjuhtum leidis aset, ning et hageja käitus kooli juhile ahistamiskogemuse jagamisel pahatahtlikult eesmärgiga hageja mainet kahjustada. Hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei avaldanud andmeid koolile kui juriidilisele isikule. Hageja ei saatnud kirja kooli e-postile. Hageja suhtles kooli juhi kui füüsilise isikuga. Hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja ei jaganud ahistamiskogemust hageja maine hävitamiseks. Hageja ei tõendanud vastupidist. 4

(13)Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna õpilase ning õpetaja vahelised seksuaalse ahistamise juhtumid, mida on raporteeritud kooli- ehk asutusesiseselt või õiguskaitseorganitele, ei tohi jõuda lahenduseni, kus õpilane peab võimaliku ahistamisjuhtumi toime pannud õpetajale tasuma rahalisi hüvitisi, põhjusel, et ta ei suuda ahistamisjuhtumit tõendada. Olukord, kus ahistamisjuhtum ei leia tõendite puudulikkuse tõttu kinnitust, on ahistaja võimalikku kahjustatud mainet rehabiliteeriv. Hagejal ei tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamine oleks õigustatud. Kostja avaldas väite ühele isikule. Kool ega kooli juht ei võtnud avaldust tõsiselt. Hagejale ei kaasnenud avaldusega tagajärgi. Hageja jätkab tööd alaealistega ning keegi peale kooli juhi ei ole sündmustest kostjast tulenevatel põhjustel kuulnud. Kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja õigusi rikkunud, on hageja mainet taastav kohtuotsus kohane hüvitis. Arvestades juhtunu asjaolusid, kostja majanduslikku seisu ja mittevaralise kahju hüvitiste suurusi, ei ole mittevaraline kahju 3000 eurot põhjendatud. Kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu. Seda ei saa

§ 115lg 1 alusel rahuldada, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole lepingut.

Hageja ei tõendanud õigusabiteenuse eest tasumist. Kohtueelsete õigusabikulude nõuet tuleks vähendada vaidluse asjaolusid ja kostja sissetuleku puudumist arvestades nullini. Rahaliste nõuete rahuldamata jätmisel ei saa viivist nõuda. Hageja

  1. oktoobri
  2. a menetlusdokumendis esitatud täiendav tuvastusnõue on hagi muutmine. Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut. Tuvastusnõue tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja soovib tuvastusnõudega tuvastada faktilisi asjaolusid. Seda ei saa teha. Hageja ei põhistanud tuvastushuvi. Hageja väited selle kohta, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid lisaks kooli juhile ka teistele isikutele on hagi aluse muutmine. Kostja ei anna selleks nõusolekut. Kostja palus teha vaheotsuse, millega tuvastada, et hagiavaldus on põhjendamata, sest kostja ei avaldanud hageja kohta

§-de 1046 ja 1047 mõttes väiteid.

  1. Maakohus märkis
  2. juuni
  3. a istungil, et käsitleb hageja alternatiivset tuvastusnõuet ja uusi asjaolusid, sh väidete kostja poiss-sõbrale avaldamist ja ajakirjandusse pöördumist, hagi muutmisena. Kuna kostja ei nõustu hagi muutmisega, ei nõustu sellega kohus. Kohus teatas, et menetleb asja esialgsete nõuete osas. Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus määras istungil vaheotsuse tegemise aja. MAAKOHTU LAHEND
  4. Maakohus jättis
  5. augusti
  6. a otsusega hagi ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete avaldamisega tekkinud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel.

Esmalt tuleb tuvastada, kas kostja poolt kooli juhile saadetud kirjas kirjutatut saab pidada

§ 1046lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks.

Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Avaldamise puhul ei ole oluline, kas tegemist on isikute paljususe või ainult ühe isikuga. Tähtsust ei oma, kas avaldamise ajendiks oli kostja isiklik soov treenerile koht kätte näidata. Tähtsust omab, kas kostja poolt kooli juhile esitatut saab pidada võlaõigusseaduse mõttes avaldamiseks. Oluline on tuvastada, kas kostja avaldas andmed isikutele, keda saab lugeda võlaõiguse mõttes kolmandaks isikuks. 5

(13)Kohus leppis pooltega kokku, et teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2 järgi vaheotsuse. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja ja kostja olid seotud ühe kooli ja tegevusega. Hageja oli treener. Kostja oli õpilane. Õpilane tundis, et teda on ahistatud ja ta pöördus kooli juhi poole abi saamiseks. Ajavahemik juhtunu ja sellest teatamise vahel pole oluline. Kooli kui asutuse juht ja esindaja teostab eelduslikult järelevalvet töötajate üle ning oli seega pädev otsustama, mida teabega peale hakata. Olukord eskaleerus, kui hageja teavitas kostjat, et 2018. aasta sügisest kostja ei jätka koolis õpinguid. Kooli juht võttis ühendust kostjaga ning andis teada, et kostja on oodatud kooli vestlusele. Eluliselt on usutav, et kostja, saades aru, mis tegelikult juhtuma hakkab, otsustas treeneriga toimunud vahejuhtumist anda kooli juhile teada ning edastas e-kirja kohtumisele eelnenud õhtul. Kostja sõnul palus ta kooli juhilt enne koosolekut privaatset kohtumist ja kooli juht oli sellega nõus. Kostja sõnul andis kooli juht mõista, et tegemist on kostja ja tema treeneri vahelise juhtumiga ning kool või direktor sellesse ei sekku. Asjaolu, kui kooli õpilane võtab ühendust kooli juhiga oma probleemi lahendamiseks, järgides kirjutatud või kirjutamata reegleid, ei saa olla käsitletav avaldamisena

§ 1047

ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on haridusasutusega ja teatud subordinatsiooniga õpilaste ja õpetajate, treenerite vahel suhete selgitamisel. Kostja ei pöördunud meediasse, vaid valis kohtu arvates kõige sobivama viisi oma juhtumist rääkida just kooli juhtkonnale.

§ 1046

lg 2 kohaselt ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Asjas tuleb mh arvestada, et tegemist on konkreetses organisatsioonis osalevate isikutega. Õpilane ja õpetaja või treener ei ole kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed. Seda saab võrrelda teatud allumissuhtega, mistõttu saab järeldada, et õpilase tegevus tema suhtes toime pandud juhtumi kooli juhile avaldamises pole tegemist avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes. Seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse. Kostja püüdis käituda, oma õigusi kaitsta ning olukorda lahendada kooli siseselt nii, nagu on kirjeldatud mitmetes soovitustes ja juhistes. Koolil ei ole juhendit, kuidas käituda seksuaalse ahistamise korral. Näitena saaks aluseks võtta Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendi ning ebavõrdse kohtlemisega seotud kaebuste lahendamise skeemid, mis näevad ette nõuanded ahistamis- ja diskrimineerimisjuhtumitest teavitamiseks. Juhises on rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu korraldaja vastutust taoliste juhtumitega tegelemisel. Õpilasel tuleks juhendi järgi ahistamisjuhtumi esinemisel pöörduda õppekava haldava struktuuriüksuse juhi poole. Kui kasutada analoogiat, on igati loogiline, et kostja pöördus õppeasutuse juhi poole. Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kusjuures avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks

§ 1047

lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning kool või alternatiivselt kooli juht polnud kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse mõttes. Kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk andmete avaldamist. Kohus ei kontrolli seetõttu, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejat on laimatud ning kas hagejale tekkis kahju. 6

(13)MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja töötab AS-is AUDENTES. Hageja on õpetaja ja treener. Kostja on hageja endine õpilane. Hageja nõude aluseks on fakt, et kostja avaldas ebaõige väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud. Kostja avaldas väite hageja tööandjale, s.o kooli juhile, C.C. ile, kolmandatele täpsustamata isikutele ning ajalehes Eesti Päevaleht. Hageja teadis hagi esitamise ajal, et kostja avaldas väited kooli juhile. Asjaolu, et kostja avaldas väited C.C. ile ning kolmandatele isikutele, sai teatavaks kohtumenetluse käigus. Eesti Päevalehe artikkel ilmus pärast hagi esitamist. Hageja nõue tugineb sellel, et kostja kahjustas ebaõigete väidetega hageja au ja head nime. Hageja peab tõendama eelkõige seda, et (i) kostja on avaldanud (ii) hageja kohta (iii) au teotavaid väiteid. Kui hageja oma tõendamiskoormise täidab, saab kostja vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab, et tema avaldatud väited on tõesed või esineb mõni asjaolu, mis välistab kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja avaldas väited

§ 1047mõttes.

Avaldamine on

§ 1047

tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks. Avaldamine ühele kolmandale isikule on andmete avaldamine

§ 1047mõttes.

Kostja (esimene isik) avaldas hageja (teise isiku) kohta väiteid hageja tööandjale (kolmandale isikule). Hageja tööandja on avaldatud väidete suhtes kolmandaks isikuks, s.t ta ei ole väidete avaldaja ega isik, kelle kohta väited käisid. Kostja avaldas seega väiteid vähemalt ühele kolmandale isikule.

§ 1047kohaldub.

Kui asuda vastupidisele seisukohale, tekiks olukord, kus hagejal ei oleks võimalik kaitsta põhiseaduslikku õigust pöörduda oma au ja hea nime kaitseks kohtusse. Kuna kostja rikkus hageja au ja head nime, peab hagejal olema põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt võimalus enda õigusi kohtus kaitsta. Maakohtu otsusest järeldub, et hageja õpilased võivadki avaldada hageja tööandjale hageja kohta ebaõigeid väiteid ning hageja ei saa end kaitsta. Taolise praktika loomine ei ole mõistlik, kuna isiku tööandjale andmete avaldamine, nagu oleks ta süüteo toime pannud, riivab isiku õigusi. Maakohtu väide, nagu ei saaks hageja oma õigusi kaitsta selle tõttu, et tema ja kostja olid sama organisatsiooni liikmed, on kohtupraktikaga vastuolus. Nii Tartu kui ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et korteriühistu kui ühe organisatsiooni siseselt isiku kohta andmete teatavaks tegemine on avaldamine võlaõigusseaduse mõistes. Vaheotsuses jäeti põhjendamatult käsitlemata kohtumenetluse käigus ilmnenud asjaolu, et kostja avaldas lisaks hageja tööandjale valeväiteid ka teistele isikutele. Maakohtu otsuse tegemise ajaks oli kostja meediale avaldanud väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt väärkohelnud. Hageja tõi selle eelmenetluses välja. Andmete meediaväljaandele avaldamisega avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kuna kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid võlaõigusseaduse mõistes, oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kostja väited olid tõesed. Väidete õigsuse tõendamine on

§ 1047lg 2 kohaselt kostja kohustus.

Kuivõrd kostja ei tõendanud väidete õigsust, on väited ebaõiged ning eelduslikult õigusvastased. Kuna maakohus leidis, et esinevad kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud, pidi maakohus vähemalt osaliselt leidma, et kostja on andmed võlaõigusseaduse mõttes avaldanud. 7

(13)Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Kostja avaldas hageja tööandjale ebaõige väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud, st toime pannud süüteo. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on au teotav. Kostjal ei saanud olla legitiimset põhjust avaldada hageja kohta andmeid, mille kohta kostja pidi teadma, et need on valed.

§ 1046lg 2 ei kohaldu.

Kostja ei kontrollinud, kas avaldatud andmed vastavad tõele, mistõttu

§ 1047lg 3 ei kohaldu.

  1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi aluseks oli kostja poolt ahistamisjuhtumi avaldamine kooli juhile. Hageja üritas hiljem laiendada hagi alust asjaoluga, et kostja olevat avaldanud ahistamisjuhtumi enda poiss-sõbrale C.C. ile ja B.B. ile, kes osales
  2. juuli
  3. a koosolekul. Istungil selgus, et hageja kutsus B.B. i
  4. juuli
  5. a koosolekule. Hageja loobus hiljem vastavale asjaolule tuginemisest. Hageja soovis hagi alust laiendada kostja poolt ahistamisjuhtumit puudutavate väidete avaldamisega ajakirjandusele. Täiendavate isikute ringi lisamine on hagi muu muutmine. Kostja ega kohus ei andnud selleks nõusolekut. Maakohtul tuli vaheotsuse tegemisel seega anda hinnang selle kohta, kas ahistamise kooli juhile jagamine on avaldamine

§ 1047mõttes.

Ahistamisjuhtumi kooli juhile jagamine ei ole avaldamine

§ 1047(§ 1046) mõttes.

Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 1047

ja § 1046 kohaldamiseks hinnata, kas andmete avaldamisel on avalikkusele teatavaks tegemise dimensioon; millis(t)ele kolmandate(te)le isikutele on andmeid avaldatud, st kas isikuid saab lugeda võlaõigusseaduse tähenduses kolmandateks isikuteks.

§ 1047(§ 1046) mõttes avaldamine eeldab andmete avalikkusele teatavaks tegemist.

Kostja ei teinud hageja kohta käivat väidet kooli juhile teatavaks avalikuks tegemise eesmärgil ega viisil. Kostja teavitas kooli juhti ahistamisjuhtumist eesmärgiga leida olukorrale privaatselt lahendus. Andmete teatavaks tegemine ükskõik millisele kolmandale isikule ei kvalifitseeru alati avaldamisena

§ 1047mõttes.

Kooli juht ei ole kolmas isik

§ 1047tähenduses.

Organisatsiooni sees selleks ettenähtud isikule andmete avaldamist ei saa käsitleda avaldamisena

§ 1047mõttes.

Ahistamisest peab olema võimalik teavitada selleks ettenähtud isikule või institutsioonile hirmuta taasohvristamise ees. Üheks taasohvristamise viisiks võib kujuneda "laimuhagi". Ahistamisjuhtumi teatamisel selleks ettenähtud isikule või institutsioonile puudub au ja hea nime teotamisele omane teo (teavitamise) avalikkuse aspekt. Ahistamisejuhtumi teavitusele adekvaatselt reageerides ning selle lahendamisel privaatselt ja konfidentsiaalselt, ei jõua ahistamisjuhtumit puudutavad väited avalikkuse ega kõrvaliste isikuteni. Kui ahistamisjuhtum ei leia kinnitust, on isiku, kelle suhtes teavitus esitati, au ja hea nimi rehabiliteeritud, s.t tal puudub kohtusse pöördumiseks vajadus. Maakohus ei eksinud TsMS § 442 lg 8 vastu, jättes Eesti Päevalehe artikli arvesse võtmata. Kohus ei andnud nõusolekut laiendada hagi alust kostja poolt ahistamisjuhtumit puudutavate asjaolude väidetava avaldamisega ajakirjandusele. Kostja kommenteeris ajakirjandusele pooleliolevat avalikku kohtuvaidlust, avaldades ajakirjandusele kohtuvaidluse sisu, mitte hagejat puudutavaid väiteid. Kohtumenetlus on avalik. Maakohus ei pidanud ega saanudki hinnata kostja väidete tõesust.

§ 1047

ei ole kohaldatav, mistõttu ei ole kostjal vaja väidete tõesust

§ 1047lg 2 mõttes tõendada ega kohtul analüüsida.

Seksuaalse ahistamise juhtumite korral tuleb tsiviilkohtumenetluses kohaldada jagatud tõendamiskoormist. Seksuaalse ahistamise ohvril tuleb esitada faktilised asjaolud nii, et võimalik oleks möönda põhjendatud kahtlust. Väidetaval ahistajal 8

(13)tuleb tõendada, et otsest seksuaalset diskrimineerimist ehk seksuaalset ahistamist ei ole toimunud. See tähendab, et väidetaval ahistajal tuleb põhjendatud kahtlus seksuaalse ahistamise võimaliku toimumise kohta tõenditega ümber lükata. Asjaolu, et maakohus viitas õigusvastasust välistavatele õiguslikele alustele (

§ 1046

lg 1 ja

§ 1047

lg 3) ja võimalikele õigusvastasust välistavatele asjaoludele, ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuivõrd asja sisuline läbivaatamine väljub vaheotsuse raamidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasi tuleb saata selles osas, samuti hageja esitatud viivisenõude osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi käesoleva ringkonnakohtu otsuse jõustumisel osas, milles maakohus jättis hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks rahuldamata.
  2. Hageja on esitanud hagiavalduses kostja vastu mitu erinevat nõuet, mille rahuldamise eeldused on osaliselt erinevad. Ringkonnkohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama viimase poolt väidetavalt hageja kohta avaldatud andmeid AS-i AUDENTES ees, alternatiivselt A.A. i ees. Apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
  3. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

§ 1047

lg 4 alusel nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1047

lg 4 kohase ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on

§ 1047

lg-s 4 sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980/127, p 19;
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14;
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26).

§ 1047

lg 4 järgse nõude puhul ei ole mh oluline, kas ebaõigete andmete avaldamisega on teotatud isiku au või head nime, kas andmete avaldaja teadis või pidi andmete avaldamisel teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ja kas ta oli piisavalt hoolas (Varul, P. jt (koost.). Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 1047, p 3.5.1). Andmete avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks.

§-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, on

§ 1047lg 4 mõttes ka avaldaja (vt Riigikohtu 19.

märtsi

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11;
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 9

(13)3-2-1-67-10, p 16;
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Andmete avaldamine

§ 1047

mõttes ei ole seega kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Samas ei saa andmete avaldamiseks

§ 1047lg 4 mõttes lugeda andmete teatavaks tegemist igale kolmandale isikule.

Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole

§ 1047tähenduses andmete avaldamine (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 5.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23797, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18982, p 7). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et advokatuuri aukohtule esitatud avalduse põhjendustena esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimine ja nende ümberlükkamise nõudmine ei ole

§ 1047

alusel tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-1682, p 15). Eelviidatud kohtupraktika kohaselt ei saa

§ 1047

lg 4 mõttes andmete avaldamiseks pidada andmete teatavaks tegemist isikule või asutusele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus. 9.

  1. Andmete ümberlükkamise nõude osas tugineb hageja hagi alusena sellele, et kostja avaldas
  2. a AS-ile AUDENTES A.A. i isikus väite, nagu oleks hageja kostjat
  3. a seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Vaidlust ei ole, et kostja oli nimetatud teate edastamise ajal Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali õpilane ja A.A. Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali juhataja. Autentese Spordigümnaasium on erakooliseaduse (EraKS) § 2 lg 1 järgi erakool, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast. Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 10 järgi tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Naiste ja meeste võrdne kohtlemine on SoVS § 3 lg 1 p 2 järgi otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine. Otsene sooline diskrimineerimine on SoVS § 3 lg 1 p 3 järgi sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine. Seksuaalne ahistamine leiab SoVS § 3 lg 1 p 5 järgi aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Autentese Spordigümnaasiumil kui haridusasutustel on seega kohustus tagada, et hariduse omandamisel ei toimuks seksuaalset ahistamist. Kuivõrd seksuaalne ahistamine ei toimu reeglina tunnistajate juuresolekul, saab haridusasutuses tagada, et hariduse omandamisel ei toimuks seksuaalset ahistamist, ennekõike ahistamisjuhtumitest teatamise võimaldamise, nendega tegelemise ning ahistamisjuhtumi toimumise tuvastamisel ahistamise lõpetamiseks vajalike meetmete tarvitusele võtmise kaudu. Kuivõrd erakooli juhtimine on EraKS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi direktori pädevuses, on ennekõike direktori pädevuses ka tagada, et erakool juhinduks oma tegevuses seadusest, sh looks võimalused ahistamisjuhtumitest teatamiseks, nendega tegelemiseks ning võtaks tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Olukordades, kus erakooli direktori juhtimispädevus on osaliselt üle antud erakooli mõne filiaali või struktuuriüksuse juhile, on selle filiaali või struktuuriüksuse juhil samuti kohustus tagada, et erakool juhinduks oma tegevuses seadusest, sh looks võimalused ahistamisjuhtumitest teatamiseks, nendega tegelemiseks ning võtaks tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. 10

(13)Kostja teatas Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali juhatajale A.A. ile e-posti teel, et hageja ahistas
  1. a-l kostjat seksuaalselt, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Kostja väitel ei olnud Autentese Spordigümnaasiumis sisekorraeeskirju ega sellesarnaseid dokumente, mis oleksid näinud ette, kuidas tuleks seksuaalse ahistamise juhtumitest teatada. Hageja ei ole väitnud, et sellised dokumendid oleksid olemas olnud ning et need oleksid kostjale teatavaks tehtud. Kostja esitas käsitletava väite seega isikule, kellel oli eeltoodust tulenevalt seadusest tulenevalt pädevus ja kohustus kontrollida väite õigsust ning võtta väite tõesuse korral tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt
  2. a-l AS-i AUDENTES (A.A. i isikus) teavitamine
  3. a-l aset leidnud väidetavast hagejaga seotud ahistamisjuhtumist ei ole andmete avaldamine

§ 1047lg 4 tähenduses.

9.2. Kannatanu saab

§ 1047

lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11;
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Hageja tugineb hagi alusena mh sellele, et kostja avaldas
  5. a-l A.A. ile kui füüsilisele isikule väite, nagu oleks hageja kostjat
  6. a-l seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas nimetatud väite A.A. ile enne seda, kui pidi toimuma koosolek, kus arutati kostja koolist välja arvamist. Kostja
  7. juuli
  8. a kirja sisust nähtub, et kiri oli suunatud sellele, et kostja saaks koolis õpinguid jätkata (I kd, tl-d 76–79). Kostja avaldas käsitletavad väited seega A.A. ile kui kooli juhile, mitte füüsilisele isikule. Kuna kostja ei avaldanud väiteid A.A. ile kui füüsilisele isikule, ei ole hagejal

§ 1047lg 4 alusel võimalik nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist A.A.

i ees. Hageja tugineb lisaks sellele, et kostja avaldas käsitletavad andmed ka C.C. ile, kolmandatele täpsustamata isikutele ja Eesti Päevalehele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui need avaldamised on toimunud, ei võimalda andmete nendele isikutele avaldamine hagejal

§ 1047lg 4 alusel nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist AS-i AUDENTES ega A.A.

i ees. 9.3. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maakohus jättis

§ 1047

lg 4 alusel põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat edastama AS-ile AUDENTES või alternatiivselt A.A. ile teate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. 10. Kannatanu võib

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel nõuda ebaõigete ja/või au teotavate andmete avaldamise korral kahju hüvitamist. Hageja tugines hagiavalduses kahju hüvitamise nõude alusena sellele, et kostja avaldas

  1. a AS-ile AUDENTES või alternatiivselt A.A. ile kui füüsilisele isikule ülalviidatud väite, nagu oleks hageja kostjat
  2. a seksuaalselt ahistanud, rikkudes sellega hageja au ja head nime hageja tööandja ees (I kd, tl 1 pöördel). Samas tugines hageja maakohtus eelmenetluse käigus lisaks veel väidetele, et kostja avaldas käsitletavad andmed kostja poiss-sõbrale C.C. ile ja teistele kolmandatele isikutele (I kd, tl 135) ning Eesti Päevalehele (I kd, tl 155 pöördel). Maakohus käsitles kostja C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ja Eesti Päevalehele andmete avaldamisele tuginemist TsMS § 376 lg 1 järgi hagi aluse muutmisena. Kostja ega maakohus ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Seetõttu ei käsitlenud maakohus neid asjaolusid hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel. 11

(13)Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja tuginemine eelmenetluses sellele, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ahistamisjuhtumi kohta ka kostja poiss-sõbrale C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ja Eesti Päevalehele, on TsMS § 376 lg 1 mõttes hagi alusel muutmine. Tegemist on TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavate faktiliste väidete täiendamisega, mitte hagi aluse muutmisega, kuivõrd hageja ei muutnud nendele tuginemisega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja jäi jätkuvalt selle juurde, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid selle kohta, et hageja ahistas kostjat seksuaalselt, kuid laiendas nende isikute ringi, kellele kostja neid andmeid avaldas. Isikute ringi laiendamine oli tingitud sellest, et hageja sai neist isikutest ja Eesti Päevalehe artikli avaldamisest väidetavalt teada menetluse käigus. Menetluse käigus hagi aluse faktiliste väidetega täiendamine olukorras, kus kostja väidetavalt jätkas hageja õiguste rikkumist menetluse ajal, ja sellest tulenevalt nõude laiendamine on lubatav (vt ka Varul, P. jt (koost.). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 376, p 3.4.1). Kostja sidus andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamise mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (I kd, tl 135, 156). Kuna maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmisel andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamisega täielikult arvestamata, ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele, st otsus on olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Maakohus ei ole C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele andmete avaldamise osas viinud sisuliselt läbi ka eelmenetlust (maakohus piirdus vaid ebaõigete andmete kooli juhile avaldamise hindamisega). Hageja kahju hüvitamise nõuete osas tuleb asi saata seega maakohutule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb viia läbi eelmenetlus vastavalt TsMS § 392 nõutele, arvestades ka TsMS §-des 348 ja 351 sätestatut.
  1. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht kahju hüvitamise nõude osas, arvestades muuhulgas käesolevas ringkonnakohtu otsuses ebaõigete andmete avaldamise kohta esitatud õiguslikke seisukohti ning hageja poolt välja toodud asjaolusid seoses ebaõigete andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamisega. Maakohtul tuleb võtta seisukoht ka hageja viivisenõude kohta. Kõik nõuded tuleb TsMS § 442 lg 5 järgi kohtul otsuse resolutsiooniga lahendada.
  2. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et hageja esitas
  3. oktoobri
  4. a menetlusdokumendis alternatiivselt täiendava nõude, milles palus tuvastada, et kostjal ei esine hageja vastu ühtegi nõuet, mis võiks tuleneda väidetavast seksuaalsest ahistamisest. Tegemist on uue nõudega. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selle nõude menetlusse võtnud või nõude menetlusse võtmisest nõuetekohaselt keeldunud (TsMS § 372 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa menetluse kestel uue nõude menetlemisest TsMS § 376 lg-te 1 ja 2 alusel keelduda. Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega) TsMS § 376 ei reguleeri (vt nt Riigikohtu
  5. novembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Kohus saab nõude menetlusse võtmisest keelduda üksnes TsMS §-s 371 sätestatud alustel. Nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta tuleb kohtul vormistada kirjalik määrus (TsMS § 464 lg 2 kolmas lause ja § 465 lg 2), kuna sellise määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 järgi esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus märgib, et kõnealuse tuvastusnõude menetlemise üle tulnuks otsustada sõltumata sellest, kas maakohus pidas 12
(13)võimalikuks vaadata seda nõuet läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõuetega) või mitte. Viimasel juhul saanuks nõude läbi vaadata eraldi menetluses. Ringkonnakohus lisab, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib TsMS § 368 järgi esitada siiski üksnes juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja peab sellist huvi hagi lubatavuse eeldusena põhistama (TsMS § 235). Tuvastushuvi puudumisel võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel või jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada hageja tuvastusnõude menetlusse võtmine või selle menetlusse võtmisest keeldumine. 13. Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Margit Vutt Indrek Parrest 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.