Obsah (13)

§ 463§ 172§ 175§ 663§ 651§ 466§ 657§ 654§ 173§ 177§ 617§ 643§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2022.a, Tallinn

§ 463

lg-st 2 ja § 445 lg-st 2 tühistas kohus 23.11.2020.a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, kuna need ei ole vajalikud kohtulahendi täitmise tagamiseks. 21. Kohus leidis, et menetluse põhjustasid 13.11.2020.a üldkoosoleku korraldamisega puudutatud isikud II ja III, kes vaidlesid ka avaldusele vastu, mistõttu jättis kohus puudutatud isikute II ja III menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel nende endi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute II ja III kanda. Kohus mõistis

§ 175

lg 1 alusel puudutatud isikutelt II ja III solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1453,60 eurot (9,4 h x 144 eurot õigusteenuse eest makstav tasu ja 100 eurot riigilõiv) ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Puudutatud isik II (Q) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus rahuldas avalduse, tuvastas Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis X, Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja F menetluskulud Q ja W kanda solidaarselt, jättis Q ja W menetluskulud nende endi kanda, mõistis Q-lt ja W-lt solidaarselt X kasuks välja menetluskulu 1453,60 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q-l ja W-l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Puudutatud isik II leiab, et TsÜS § 80 sätted reguleerivad tehingu vormi ning neid ei saa kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele. Nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on tahteavaldus, mitte tehing. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Puudutatud isiku I juhatusele 02.10.2020.a puudutatud isiku II poolt esitatud nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks on vormistatud kirjalikult ning nõudes on näidatud ära põhjus, seega on täidetud kõik eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudutatud isiku I juhatuse poolt. Järelikult puudutatud isiku I juhatusel oli kohustus vastava päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsuda ning puudutatud isikul II on tekkinud õigus juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku kutsuda.
3. Puudutatud isik II leiab, et kohus tegi ebaõigeid järeldusi. Kohus tugines korteriühistu põhikirja p-le 7.10.3, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Ülalmärgitud põhikirja sätted ei reguleerinud kordusüldkoosoleku kokkukutsumist. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise reguleerib põhikirja p 7.11.1 sätted, mille kohaselt kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Käesolev eeldus kordusüldkoosoleku kutsumiseks oli täidetud.
4. Puudutatut isik II leiab, et kohus jättis arvestamata, et kõigist toimunud koosolekutest teavitas puudutatud isiku I juhatus korteriühistu liikmeid elektronposti kaudu ning see oli aktsepteeritav nii juhatuse poolt kui ka korteriühistu liikmete poolt. Puudutatud isik II on seisukohal, et üldkoosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise teate saatmine e-posti kaudu 6 2-20-17184 on kindel viis tagada korteriühistu liikmete teavitamine, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse. Olulisi rikkumisi 13.11.2020.a korduskoosoleku kokkukutsumisel ei esinenud.
5. Kohus jättis avaldaja menetluskolud puudutatud isiku II kanda ja mõistis temalt välja menetluskulu summas 1453,60 eurot. Puudutatud isik II on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ka selles osas, sest kui kohus oleks avalduse jätnud rahuldamata, oleks kohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
6. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Määruskaebuse esitaja viidatud tahteavaldus on üks tehingu liike, mis nagu ka tehing on vormivaba, kui seadus ei sätesta teisiti. KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Sarnane nõue oli ka korteriühistu kehtinud põhikirja p.-s 7.10.2: „ Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Seega nii MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjas on üldkoosoleku kokkukutsumisele kehtestatud kirjalik vorminõue. Määruskaebuse esitaja e-kiri on käsitletav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teatena, mis ei sisalda tehingu teinud isikute nimesid. Selle tulemusel ei saanud tekkida korteriühistu juhatusele kohustust ega määruskaebuse esitajale õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korduskoosoleku kokkukutsumist reguleerivad põhikirja p 7.11.
7. ja 7.10.
8. sätted, ehk korduskoosolek oleks tulnud kokku kutsuda kolme nädala jooksul vähemalt 7 päevase etteteatamistähtajaga. Põhikirja p. 7.10.
9. järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teade panna välja trepikodadesse. Menetluses puudub vaidlus, et seda nõuet ei ole järgitud.
10. Puudutatud isik III nõustus puudutatud isiku II seisukohtadega. Koosoleku kutse siltide paigaldamine või mitte paigaldamine ei anna alust lugeda koosoleku kokkukutsumist tühiseks, kuna sellisel juhul oleksid kõik varasemad koosolekud alates 2020 ja enne seda tühised. Kõik etteteatamise tähtajad olid korrektsed ja koosolek kutsuti kokku vastavalt põhikirjale ja korteriühistus kehtivale praktikale.
11. Puudutatud isik I ja IV vastasid, et nõustuvad avaldaja esitatuga. Menetluse edasine käik
12. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja menetluskulud. Ülejäänud osas, sh osas, milles maakohus mõistis avaldaja kasuks menetluskulud välja puudutatud isikult III, on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud tulenevalt

§ 466lg-st 3.

Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku III poolt puudutatud isiku II määruskaebuse seisukohtadega ühinemine ei 7 2-20-17184 ole käsitletav määruskaebuse esitamisena. Puudutatud isikul III tulnuks maakohtu määruse vaidlustamiseks soovi korral esitada määruskaebus seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohtu hinnangul materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav ei ole.
2. Nii nagu määruskaebuse esitaja ise õigesti esile toob, sätestab TsÜS § 68 lg 1, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumisele kohaldub ka MTÜS § 20 lg 3, mille järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.2 kohaselt tuli (tahte)avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku kustumiseks teha juhatusele kirjalikus vormis, pidi puudutatud isik II selle vorminõudega arvestama.
3. Kirjaliku vorminõude tähendus on sätestatud TsÜS § 78 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse TsÜS § 80 kohaselt võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.
5. Tehing on TsÜS 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
6. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kiri ei ole käsitletav lihtsalt informatsiooni edastamisena, vaid puudutatud isiku I juhatusele saadetud otsese ja kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldusena, on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kirjas väljendatud nõue, kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, oleks pidanud sisaldama nõude esitajate nimesid ja olema nende poolt allkirjastatud. Kuna puudutatud isiku II eelnimetatud e-kiri neile nõuetele ei vastanud, järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isiku I juhatusel ei tekkinud kohustust erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning puudutatud isikule II ei läinud selle kokku kutsumise õigus ka üle. Toodust johtuvalt on põhimõtteliselt õige ka see maakohtu järeldus, et puudutatud isikul II ei tekkinud ka 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.
7. Maakohtule ei ole ette heidetav ka tõendite ebaõige hindamine, sh puudutatud isiku I põhikirja vale tõlgendamine. 8 2-20-17184
8. Määruskaebuse esitaja märgib iseenesest õigesti, et puudutatud isiku I põhikirja p 7.11.
9. sätestas, et kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb (kordus)koosolek kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Määruskaebuse esitaja eksib aga selles, kui väidab, et kõik eeldused korduskoosoleku kokku kutsumiseks olid täidetud. Nimelt tuli puudutatud isikul II, võttes arvesse, et korduskoosolekust etteteatamise osas põhikirja punkt 7.11.
10. erisusi ei sätestanud, kinni pidada üldkoosolekutest etteteatamise üldisest korrast. Kuna puudutatud isiku I põhikirja punkti 7.10.3 tuli üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik II pidi 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel sellest tähtajast kinni pidama.
11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtul tulnuks arvesse võtta seda, et puudutatud isiku I juhatus ise teavitas kõigist toimunud koosolekutest ühistu liikmeid (vaid) elektronkirjaga.
12. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovis puudutatud isik II, et puudutatud isiku I juhatus kutsuks kokku erakorralise üldkoosoleku. Selleks tuli juhatusele teha vastav tahteavaldus. Kuivõrd puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.
13. nägi imperatiivselt ette, et koosoleku korraldamist nõudva ühistu liikme poolt tehtav avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks tuleb teha kirjalikus vormis, leidis maakohus õigesti, et ainult elektronkirja saatmisest ei piisanud.
14. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, puudub seaduslik alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
15. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu

§ 172lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja, so puudutatud isiku II, kanda.

45. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

§ 175

.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 02.10.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-193-13, p 11). 46.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja esitanud avaldaja, kes taotleb menetluskulude kindlaks määramist summas 1022,40 eurot ja nende välja mõistmist solidaarselt määruskaebuse esitajalt Q ja määruskaebuse seisukohtadega ühinenud Wlt, kohustades menetluskulude väljamõistmisel Q tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2. Avaldajale osutati õigusabikulu kokku 7 h ja 6 min hinnaga 120 eur/h, millele lisandub käibemaks, alljärgnevalt: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 00:42, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 01:12; 26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine 04:12; 9 2-20-17184 07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 01:
3. Kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on menetluskulude arvestus käibemaksuga.
4. Määruskaebuse esitaja ja puudutatud isik III avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
5. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub avaldaja taotlus rahuldamisele osaliselt. Avaldajale määruskaebusmenetluses osutatud õigusabile kulunud tööaeg on menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 0,5 h, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 1 h; 26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine 1,5 h; 07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 15 minutit, kokku seega 3 h 15 minutit.
6. Avaldajale õigusabi osutanud lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse keerukust ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), arvestades mõistlik ja põhjendatud.
7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ringkonnakohtu poolt antud menetluskulude jaotust, tuleb kindlaks määrata avaldajale puudutatud isiku II poolt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 468 eurot (koos käibemaksuga) (3 h 15 minutit x 120 eurot x 1,2). 53.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. 54. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 617

lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-iga 659.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 10