← Eesti

2-20-5200/103

Obsah (7)§ 80§ 82§ 83§ 115§ 84§ 35§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja

) § 80 lg 1 alusel raiejäätmete otsese valduse üleandmist. Alternatiivselt on raiejäätmete väljaandmise õiguslik alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2, kuna pooled sõlmisid raieõiguse võõrandamise lepingu, mille alusel sai hageja 2

(13)2-20-5200 raiejäätmete omanikuks ja tal on õigus need Vainlo kinnisasjalt ära viia. Osas, milles raiejäätmed ei ole säilinud, nõuab hageja kahju hüvitamist. Hageja nõuab hävinud raiejäätmete eest hüvitist arvestusliku hinna järgi, milleks on 5,5 eurot/m
  1. Arvestusliku hinna aluseks on järgmine tehe: raiejäätmete keskmine turuhind 8 eurot/m3, millest on lahutatud nende väljaveokulu 2,5 eurot/m
  2. 1.
  3. Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu. Tasaarvestuse olukorda ei esine. Tasaarvestuse esmane eeldus on vastastikuste nõuete olemasolu. Kostja on esitanud lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude, kuigi kostjal on leping TM Energy OÜ-ga, mitte hagejaga. Seega saaks kostja ees kohustatud isikuks olla vaid TM Energy OÜ, mitte hageja. Kostja vastuväited hagiavaldusele
  4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  5. Kostja väitel on alust jätta hagi läbi vaatamata, sest hagejal puudub õigus kostja vastu hagi esitada. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Samuti ei ole kostja andnud nõusolekut raieõiguse edasimüügiks. 2.
  6. Tõendamata on hageja väide, et Vainlo kinnistule jäid raiejäätmed, mida oli vähemalt 1000 m
  7. 2.
  8. Hageja pole esitanud ühtki tõendit raiejäätmete keskmise turuhinna kohta. Kostja vaidleb hageja kahju hüvitamise nõude suurusele vastu. 2.
  9. Hageja esitas tasaarvestuse avalduse. Kostja kinnistu metsaalale on tekitatud kahju – metsamasinate poolt pinnasesse vajutatud rööpad on raiejäätmetega tugevdamata ja tasandamata ning raiejäätmed on metsa alt koristamata. See asjaolu on tõendatud kohtule esitatud fotodega. Kahjustatud metsa pindala on u 10 hektarit. Kostjale TM Energy OÜ või hageja poolt tekitatud kahju suurus on vähemalt 7200 eurot käibemaksuga. Sel põhjusel tuleb hageja ja kostja nõuded tasaarveldada. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 3.
  11. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • •
  12. novembril 2018 sõlmisid TM Energy OÜ ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 122/2018, mille esemeks oli Vainlo kinnisasjal kasvav mets mahus 1668 tm (
  13. novembri
  14. a leping). Lepingus leppisid pooled kokku, et ostjal on õigus teostada Vainlo kinnisasjal raie vastavalt lepingule. Punkti 3.7 kohaselt võib ostja alustada raietöid pärast ostuhinna lõplikku tasumist ning metsateatise kinnitamist Keskkonnaameti poolt. Saadud puidu kokkuveo ja raielangi puhastamise tähtajaks määrati
  15. märts 2019 (p-d 3.8–3.9). Lepingu p 3.10 kohaselt kuuluvad laoplatsile ladustatud raiejäätmed kuni nende realiseerimiseni ostjale; Vainlo kinnisasja omanik on kostja; 3
(13)2-20-5200 • • • • • • • TM Energy OÜ võõrandas
  1. novembril 2018 Vainlo kinnisasjal kasvava metsa raieõiguse edasi hagejale (
  2. novembri
  3. a leping);
  4. novembril 2018 kinnitas Keskkonnaamet raietööde loa;
  5. a veebruaris ja märtsis veeti raiutud metsamaterjal välja, seejärel puhastati laoplats;
  6. novembril 2019 edastati kostjale tööde teostamise ajakava, kuid kostja keelas raiejäätmete väljaveo;
  7. novembril 2019 nõudis kostja 2000 eurot ja keelas selle mittetasumise korral raiejäätmete väljaveo;
  8. veebruaril 2020 esitas hageja kostjale päringu ning
  9. märtsil 2020 vindikatsiooni ja kahju hüvitamise nõuded;
  10. veebruari
  11. a lepinguga on TM Energy OÜ loovutanud
  12. novembril 2018 kostjaga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nr 122/2018 tulenevad nõuded hagejale. 3.
  13. Maakohus selgitas, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele

§ 80

lg 1 alusel, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 82

lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

§ 83

lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist. 3.

  1. Hageja on tõendanud, et ta on raidmete omanik. Raidmed kui vallasasjad said tekkida kõige varem
  2. a jaanuaris, mil Vainlo kinnistul toimusid giljotiini- ja raietööd. Hageja ei ole tõendanud, et raidmed on kostja valduses. Seega on täitmata vindikatsiooninõude teine vältimatu eeldus, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Kuigi tunnistaja Q märkis istungil, et temale teadaolevalt on raidmed langilt välja toodud ja osaliselt realiseeritud, ei põhine see teadmine asjaolude isikulikul vahetul kogemusel, sest Q kinnitas, et tema kohapeal töid ei korraldanud. Tunnistaja C märkis, et ta on Vainlo kinnistul käinud mitmel korral, sh enne laoplatsi koristamist. C sõnul jäid
  3. a märtsi lõpus ja aprilli alguses pärast laoplatsi korrastamist suured raidmete hunnikud kinnistule. Tunnistaja ütles, et arvestuslik kogus võis olla veidi üle 1000 m3 raidmeid. Need ütlused võimaldasid kohtul järeldada, et
  4. a märtsi lõpus ja aprilli alguses olid hagejale kuuluvad raidmed Vainlo kinnistul ja seega kostja valduses. Samas on kostja märkinud, et raidmed on kinnistult ära veetud ning ka hageja on ise tunnistanud, et raidmed on vähemalt osaliselt kadunud. Seega on kohaselt ja veenvalt tõendamata, et kostja valdab praegusel ajal hagejale kuuluvaid raidmeid mahus 1000 m
  5. 3.
  6. Kuivõrd hageja vindikatsiooninõue jäi rahuldamata, siis puudus alus rahuldada ka hageja tingimuslikku rahalist nõuet, millega hageja palus kohustada kostjat tasuma 5,5 eurot iga üle andmata raiejäätmete kuupmeetri kohta. Kuna kahju hüvitamise nõude suurus on tõendamata, ei saaks kahju hüvitamise nõuet rahuldada ka siis, kui vindikatsiooninõude eeldused oleks täidetud. 3.
  7. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis ei analüüsinud kohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust. Kohus märkis siiski, et kostja kahjunõue on alusetu, kuivõrd kostja tugineb kahjunõude puhul sellele, et TM Energy OÜ ei täitnud lepingus ettenähtud tasandamise, parandamise ja koristamise kohustust. TM Energy OÜ ei ole hageja vastu nõudeid esitanud ega ole ka praeguses asjas menetlusosaline. Kostjal ei ole võimalik kolmanda isiku vastu olevat nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Raieõiguse edasivõõrandamise puhul ei olnud tegemist 4

(13)2-20-5200 lepingu üleminekuga, vaid tegemist oli allrendilepinguga, mistõttu hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Selline suhe oli TM Energy OÜ ja kostja vahel. 3.
  1. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. 4.
  3. Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt tuvastas maakohus, et raidmed, mida oli ligikaudu 1000 m3, jäid Vainlo kinnistule, kuid samas leidis, et hageja pidanuks tõendama ka seda, et raidmeid ei ole sealt tänaseks ära viidud. Selliselt jagas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise ning nõudis hagejalt negatiivse ja kostja kontrolli all oleva asjaolu tõendamist. Kui hageja on tõendanud, et tema on raidmete omanik ja raidmed jäid kostja kätte, on kostja kohustus tõendada, et ta on täitnud kohustuse raidmed omanikule üle anda või asjaolu esinemise, mis õigustab nende üle andmata jätmist. Kui kostja väidab, et raidmeid enam tema valduses pole või ta neid välja andma ei pea, on see tema tõendamiskoormis. Arvestades kostja vastuväiteid praeguses menetluses ja menetluse eelselt (lisaraha küsimine, lepingu tähtaja möödumisele tuginemine jne), siis ei ole kostja eitanud, et raidmed jäid kinnisasjale. Maakohus on teinud ebaõige kohtulahendi ja valesti kohaldanud

§ 80lg-t 1.

4.

  1. Maakohtul polnud alust jätta kõrvale tunnistaja Q ütluseid, millega on tõendatud, et raidmed jäid metsa. Q küll ei korraldanud töid kinnistul kohapeal, kuid korraldas poolte suhtlust seoses raidmete väljaveoga. Seetõttu ei olnud õige kõiki Q ütlusi kõrvale jätta. 4.
  2. Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et raidmed jäid metsa. Näiteks Ä selgitas
  3. oktoobri
  4. a istungil, et „osa raidmeid metsa all ja korjamata. Meie soov, et need ära korjatakse ja ära viiakse“. Täiendavalt on kostja
  5. juuni
  6. a vastuse lisana 1 esitanud enda
  7. novembri
  8. a e-kirja, milles küsitakse raidmete äravedamise lubamiseks 2000 eurot lisaks lepingus kokkulepitule ja tasutule. Seega pole mingit kahtlust selles, et raidmed jäid Vainlo kinnisasjale ehk kostja valdusesse. Lisaks tuvastas kohus ka ise otsuses, et kinnistule jäid suured raidmete hunnikud ning tunnistaja ütluste kohaselt oli raidmete arvestuslik kogus üle 1000 m
  9. Hageja seda maakohtu järeldust ei vaidlusta. Maakohus on ekslikult lugenud hageja kohustuseks tõendada, et raidmed on siiani kostja valduses. Hageja tõendas, et üle 1000 m 3 raidmeid jäi tööde lõppemisel kostja kinnisasjale ja seega kostja valdusesse, misjärel pidanuks tõendamiskoormis kostjale üle minema. Kostja on menetluses avaldanud, et osa raidmeid on kinnistult ära veetud. Hageja on satelliitfotode ja vaatluse alusel tuginenud väitele, et raidmed on vähemalt osaliselt kadunud. Kuna raidmed jäid kostja kinnisasjale ja kostja valdusesse, on selle tõendamine, mis raidmetega juhtus, kes nad ära vedas, mis mahus on nad alles ja mis mahus hävinud või võõrandatud, täielikult kostja mõju all. Hageja ei ole mahajäänud raidmeid ära vedanud. Kuna raidmed jäid kostja tegeliku võimu alla, saab vaid kostja teada ja tõendada, mis neist edasi sai. Metsa ülestöötajal ei ole objektiivselt võimalik esitada tõendeid selle kohta, mida kostja tema valdusesse jäänud raidmetega hiljem tegi. 4.
  10. Kostja on keeldunud asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kõik eeldused tõendamiskoormise ümberpööramiseks olid täidetud. Kostja tulnuks lugeda

§ 82

lg 2 kohaselt hagejale kuuluvate raiejäätmete valdajaks ning kohustada teda raiejäätmed välja andma. Seejuures on kostja pahauskne valdaja, kes teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus. 5

(13)2-20-5200 4.
  1. Maakohus leidis ebaõigesti, et raiejäätmete väärtus 5,5 eurot/m3 on tõendamata. Kostja esitas
  2. märtsil 2021 tasaarvestuse avalduse, millega tunnistas hageja nõuet ja selle suurust. Liiati saanuks sellisel juhul rahuldada hageja primaarnõude ja kohustada kostjat välja andma 1000 m3 raidmeid. Raidmete väärtuse saanuks kindlaks määrata ka TsMS § 233 kohaselt. Vastustaja seisukoht
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
  5. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Seetõttu võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.
  6. Hageja nõuab kostjalt hagejale kuuluvate raiejäätmete 1000 m3 üleandmist, määrates üleandmise tähtajaks kalendrikuu ja kohaks Vainlo kinnisasja laoplats, ning raiejäätmete tähtaegselt üle andmata jätmise korral palub kohustada kostjat tasuma 5,5 eurot iga üle andmata raiejäätmete kuupmeetri kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude õiguslik alus võib olla

§ 80lg 1.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel ei olnud lepingut sõlmitud, vaid lepingud oli kostja ja TM Energy OÜ vahel ning TM Energy OÜ ja hageja vahel (vt ka

  1. novembri
  2. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:04). Seega ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevat nõuet.
  3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ja TM Energy OÜ vahel sõlmitud
  4. novembri
  5. a leping kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kohta vastab Riigikohtu praktika kohaselt rendilepingu tunnustele (VÕS § 339, vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p-d 22.1–22.2;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 16) ning rendilepingule tuleb täiendavalt kohaldada üürilepingu kohta sätestatut (VÕS § 341). Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et TM Energy OÜ ja hageja vahel sõlmitud
  10. novembri
  11. a leping on käsitatav allrendilepinguna ning ehkki selle sõlmimiseks oleks TM Energy OÜ pidanud saama kostja nõusoleku (VÕS § 341 kaudu kohalduv VÕS § 288 lg 1), ei too nõusoleku puudumine kaasa
  12. novembri
  13. a lepingu ja seega raieõiguse hagejale üleandmise tühisust. Esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et tegemist ei olnud
  14. novembri
  15. a lepingu ülevõtmisega hageja poolt. Kolleegium nõustub nendes osades maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p 44) ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
  16. Hageja leiab, et ta on raieõiguse teostamise tulemusel saanud selle käigus tekkinud raiejäätmete omanikuks.

§ 80

lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 80

lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.

§ 82

lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 365 võimaldab omanikul esitada asja väljaandmise nõude selliselt, et kohus kehtestaks kostjale asja üleandmiseks tähtaja ja määraks 6

(13)2-20-5200 sama otsusega kindlaks kahjuhüvitise juhuks, kui kohustatud isik asja tähtajal välja ei anna (vt Riigikohtu
  1. novembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1975, p 40).
  3. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses peamiselt järgneva üle: - - - kas hageja oli saanud raiejäätmete omanikuks; kas maakohus oleks pidanud kohustama kostjat raiejäätmed hagejale välja andma olukorras, kus kohtu hinnangul oli hageja tõendanud oma omandiõiguse ja selle, et raidmed jäid kostja valdusesse, ning eksis seega

§ 80

lg 1 kohaldamisel; kas maakohus eksis tõendamiskoormuse jaotamisel, leides, et hageja oleks pidanud tõendama, et raiejäätmed on endiselt kostja valduses, sh kas tõendamiskoormus selles küsimuses on pöördunud ümber kostjale; kas maakohus leidis (eba)õigesti, et raiejäätmete väärtus (s.o 5,5 eurot/m3) on tõendamata; kas kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist seoses Vainlo kinnisasja koristamise ja tasandamise kohustuse täitmata jätmisega ning see nõue hageja nõudega tasaarvestada.

  1. Maakohus leidis, et raidmete omanikuks sai hageja (maakohtu otsuse p 45). Kostja on selle järelduse apellatsioonimenetluses vaidlustanud, leides, et kuna hageja ei viinud raidmeid Vainlo kinnisasjalt välja enne
  2. märtsi 2019, ei ole ta raidmete omanik (vt apellatsioonkaebuse vastuse p 10;
  3. novembri
  4. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:05). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles küsimuses eksinud ja kostja väited ei ole põhjendatud. 12.
  5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et raieõiguse võõrandamise tõttu
  6. novembri
  7. a ja
  8. novembri
  9. a lepingutega sai raiejäätmete tekkimisel, s.o kinnisasjast eraldumisel, nende omanikuks mitte kostja kui kinnisasja omanik, vaid hageja (vt MS § 37 lg 7, TsÜS § 62 lg 2,

§ 115lg 1).

Kumbki pool ei vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et raiejäätmed said tekkida kõige varem jaanuaris 2019 ning selleks ajaks oli kostja raieõiguse võõrandanud. Vaidlust ei ole selles, et raiejäätmed tekkisid raieõiguse kehtivuse tähtaja kestel (vt

  1. novembri
  2. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:32:21). Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et hageja omandiõigust ei mõjutanud see, kas hageja viis raidmed Vainlo kinnisasjalt ära kokkulepitud tähtpäevaks, sh kas lepingus ettenähtud tähtaeg pikenes või mitte. Nimetatud küsimustes nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 45– 46) ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). 12.
  3. Eeltoodud järeldust ei mõjuta kostja viidatud MS § 37 lg 7 (vt apellatsioonkaebuse vastuse p 10). MS § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohal, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Sellest sättest tuleneb, et puude langetamine raieõiguse raames peab toimuma lepingus fikseeritud ajal ning raieõiguse omanikul on õigus need puud omandada ja nendest saadud puidusortimendid metsast ära vedada. MS § 37 lg-st 7 ei saa teha järeldust, et langetatud puude omanikuks saamine sõltub sellest, kas need viiakse kokkulepitud ajal metsast välja või mitte. 12.
  4. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et
  5. novembri
  6. a ja
  7. novembri
  8. a lepingutes sisalduvast p-st 3.10 tulenevalt on ostjal omandiõigus ainult laoplatsile ladustatud raiejäätmetele (vt
  9. juuni
  10. a hagi vastuse p-d 3.4 ja 4.6). Lepingu p 3.10 sätestab, et laoplatsile ladustatud raiejäätmed kuuluvad kuni realiseerimiseni ostjale. Kolleegium ei nõustu kostja käsitusega, et sellest punktist tulenevalt tekkis ostjal raiejäätmete omandiõigus alles siis, kui need olid veetud laoplatsile. Raieõiguse olemusest (MS § 37 lg 7) ja

§ 115lg-st 1 7

(13)2-20-5200 tulenevalt saab raieõiguse teostaja kinnisasjalt langetatud puude ja nende langetamisel tekkinud raiejäätmete kui vilja (TsÜS § 62 lg 2 tähenduses) omanikuks juba nende kinnisasjast eraldumisel, s.o puude langetamisel ja raiejäätmete tekkimisel. Sellest erinevat kokkulepet ei nähtu ka lepingute p-s 3.10, mis ei reguleeri omandiõiguse tekkimist. See säte täpsustab, et raiejäätmed, mis on ladustatud laoplatsile, kuuluvad (endiselt) ostjale.
  1. Maakohus tuvastas tunnistaja C ütluste põhjal, et
  2. a märtsi lõpus või aprilli alguses olid hagejale kuuluvad raidmed Vainlo kinnisasjal ja seega kostja valduses. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonimenetluses asjaolu, et raiejäätmed jäid metsa (vt ka
  3. novembri
  4. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:35:59), sh et see nähtub kostja enda poolt
  5. juunil 2020 esitatud aerofotolt (I kd, tl 38;
  6. novembri
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:53:43). Maakohus ei tuvastanud otsuses sõnaselgelt seda, kui palju jäi hagejale kuuluvaid raiejäätmeid kinnisasjale, vaid viitas tunnistaja sellekohastele ütlustele. Kolleegium leiab, et tunnistaja C ütlustest (
  8. detsembri
  9. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:36:46) saab järeldada, et raidmeid oli üle 1000 m
  10. Kostja ei ole tõendanud ega ka väitnud, et raiejäätmeid oleks jäänud metsa mingis muus koguses (vt ka
  11. novembri
  12. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:36:31).
  13. Maakohus hindas õigesti seda, kas asjas esitatud tõenditest saab järeldada, et hagejale kuuluvad raiejäätmed on ka praegu kostja valduses. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et hagi rahuldamiseks piisab sellest, et hageja on tõendanud, et talle kuuluvad raidmed jäid (
  14. a kevadel) kostjale kuuluvale kinnisasjale. Vindikatsiooninõude rahuldamiseks ei piisa selle tuvastamisest, et omanikule kuuluv asi oli kunagi kostja valduses, vaid valduse üleandmise nõude saab rahuldada vaid juhul, kui tõenditest saab järeldada, et asi on ka hagi rahuldamise ajal kostja valduses. Vastasel juhul ei oleks asjas tehtavat kohtuotsust võimalik (sund)täita. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui kostja ebaseaduslikus valduses olnud vallasasi on hävinud või kaotsi läinud, ei ole enam võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud eesmärgi saavutamine (omaniku tegeliku võimu taastamine vallasasja üle), vaid üksnes selle asendamine asja väärtusele vastava rahalise hüvitisega (vt
  15. novembri
  16. a määrus kriminaalasjas nr 1-201975, p 39).
  17. Maakohus viitas, et kostja on märkinud, et raidmed on Vainlo kinnisasjalt ära veetud ning ka hageja ise on tunnistanud, et raidmed on vähemalt osaliselt kadunud. Seega oli maakohtu hinnangul kohaselt ja veenvalt tõendamata, et kostja valdab ka praegu hagejale kuuluvaid raiejäätmeid mahus 1000 m3 (maakohtu otsuse p 48). Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ja märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 15.
  18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 82

lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega oli hagejal kohustus vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena tõendada, et talle kuuluvad raiejäätmed on kostja valduses. 15.

  1. Kolleegium märgib, et mõningatel juhtudel võib seda, et kostja valdab kindlat asja, olla võimalik järeldada ka sellest, kui tõenditest nähtuvalt on kostja mingil varasemal ajahetkel seda asja vallanud ning puudub alus arvata, et kostja oleks vahepeal valduse kaotanud. Kui kostja sellises olukorras väidab, et tal enam valdust ei ole, peab ta sellekohased asjaolud esile tooma ja oma väiteid tõendama (TsMS § 230 lg 1). Praegusel juhul aga nähtub asja materjalidest, sh nii esimese astme menetluses esile toodust kui ka ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuistungil avaldatust, et hageja isegi ei väida seda, et 1000 m3 talle kuuluvaid raiejäätmeid oleks kostja valduses. 8

(13)2-20-5200 15.2.
  1. Hageja avaldas maakohtus ja selgitas ka ringkonnakohtu istungil, et tema töötaja tuvastas juba veebruaris 2020, et vähemalt osa raidmeid oli välja veetud ja väljaveo kohal olid hiljutise hakkimise jäljed (vt hagiavalduse p 2.5;
  2. novembri
  3. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:49:42). Hageja esitas selle kohta maakohtus ka pildid (vt
  4. märtsi
  5. a menetlusdokumendi p 10; fotod I kd, tl-d 122–126), mis hageja väitel on tehtud veebruaris 2020 ja kinnitavad seda, et raidmeid viidi välja ja hakiti (vt
  6. novembri
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:53:53–00:58:29, 01:04:48), ning TM Energy OÜ poolt kostjale
  8. veebruaril 2020 saadetud e-kirja (I kd, tl 17
(13)). Ringkonnakohtus toimunud istungil tõi hageja välja, et raiutud puit mädaneb ning raidmed tuuakse välja ja hakitakse aastase tsükli sees. Hageja arvates on tegelikkus see, et mida oli võimalik, see veeti rahateenimise eesmärgil välja ja hakiti ära (samas, ajamärk 00:40:48). Kokkuvõtlikult oli hageja seisukohal, et 1000 m3 raidmeid Vainlo kinnisasjal enam ei ole (samas, ajamärk 01:04:48) ja võimalikud raielangile jäänud raidmed on tänaseks väärtusetud (samas, ajamärgid 01:05:17, 01:09:29). 15.2.
  1. Maakohtu menetluses esitas hageja ka
  2. veebruaril 2020 allkirjastatud nõude loovutuse dokumendi (I kd, tl 47), millega TM Energy OÜ loovutas hagejale kostjaga sõlmitud
  3. novembri
  4. a lepingu alusel tekkinud nõude, mis seondub kostja poolt õigusliku aluseta metsamaterjali võõrandamisega ja seeläbi kahju tekitamisega. Hageja selgitas seda kokkulepet
  5. novembri
  6. a kohtuistungil sellega, et hageja ja TM Energy OÜ teada raidmeid enam ei olnud, vaid need olid hakitud ja minema veetud, mistõttu vindikatsiooninõude esitamine ei olnud asjakohane ja võimalik oli nõuda kahju hüvitamist (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:25). Sellest nähtub, et hageja arvas juba veebruaris 2020, et kostja valduses raidmeid ei ole. 15.
  7. Kolleegium leiab, et olukorras, kus hageja isegi ei väida, et kostja valdaks 1000 m3 hagejale kuuluvaid raiejäätmeid, ei ole alust rahuldada hageja nõuet sellise koguse raiejäätmete väljaandmiseks. Hageja avaldatu põhjal leiab kolleegium, et kuna raidmed on vähemalt osaliselt välja veetud ja hakitud ning ülejäänud osas väärtusetuks muutunud (mädanenud), on hageja tegelik eesmärk saada kostjalt rahalist hüvitist (vt ka kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:06:53, 01:24:04). Selleks aga tuleks hagejal esitada kostja vastu rahaline nõue kahju hüvitamiseks, mida hageja ongi tingimuslikuna teinud. 15.
  8. Isegi kui hageja arvates on osa raiejäätmeid endiselt Vainlo kinnisasjal, on hageja ise toonud esile asjaolud, millest nähtuvalt ei ole neid seal enam 1000 m
  9. Selles olukorras ei saa kolleegiumi hinnangul lähtuda eeldusest, et kostja valduses on sama palju raiejäätmeid kui neid jäi sinna
  10. a kevadel, vaid hageja oleks pidanud tõendama, et kostja üldse enam valdab talle kuuluvaid raiejäätmeid ja millises koguses. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal ei oleks objektiivselt olnud võimalik seda tõendada. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal ligipääs Vainlo kinnisasjale ja ta on muu hulgas saanud teha pilte kinnistul asuvatest raidmetest. Hageja enda väitel oli tema töötajal võimalik
  11. a veebruaris, s.o pärast raieõiguse tähtaja möödumist käia Vainlo kinnisasjal, sh nii põllul kui ka langil (metsas), kus raidmed olid olnud (vt
  12. novembri
  13. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:48:59–00:50:55). Hageja möönis kohtuistungil, et raiejäätmete hinnanguline kogus oleks olnud võimalik määrata ka visuaalsel vaatlusel (vt samas, ajamärk 01:02:26). Lisaks oleks hagejal olnud võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist, sh vaatluse korraldamist või vajadusel ekspertiisi määramist Vainlo kinnisasjal olevate raiejäätmete koguse kindlakstegemiseks. Eelnevat arvestades ei ole praegusel juhul põhjendatud pöörata ümber selle tõendamise koormust, kas kostja valduses on hagejale kuuluvaid raiejäätmeid ja millises koguses, hea usu põhimõttest tulenevalt kostjale. 9
(13)2-20-5200
  1. Eelnevat arvestades jättis maakohus hageja vindikatsiooninõude põhjendatult rahuldamata, kuna menetluses esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja valdaks hageja nõude objektiks olevaid asju.
  2. Maakohus leidis, et kuna vindikatsiooninõue jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada ka hageja tingimuslikku rahalist nõuet, mille kohaselt hageja palus raiejäätmete tähtaegselt üle andmata jätmise korral asendada vindikatsiooninõue rahalise nõudega ja kohustada kostjat tasuma 5,5 eurot iga üle andmata raiejäätmete kuupmeetri kohta. Lisaks leidis maakohus, et hüvitise suurus on tõendamata (maakohtu otsuse p 49). Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja tingimuslikuna esitatud rahaline nõue tuleb jätta rahuldamata, kuid muudab selles osas osaliselt maakohtu põhjendusi. 17.
  3. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hageja rahalise nõude oleks saanud rahuldada üksnes juhul, kui vindikatsiooninõude eeldused oleksid täidetud. Vindikatsiooninõude rahuldamise üks eeldus on see, et kostja valdaks hagejale kuuluvat asja. Hageja tingimuslikku nõuet tuleks selle esitamise eesmärki arvesse võttes mõista selliselt, et hageja soovib raiejäätmete asemel nende väärtuse hüvitamist ka juhul, kui juba kohtumenetluse tulemusel selgub, et kostjal ei ole võimalik raiejäätmeid üle anda, nt kuna need ei ole säilinud (vt hagiavalduse p 2.7). Sel juhul ei ole küll täidetud vindikatsiooninõude eeldused, kuid täidetud võivad olla kahju hüvitamise nõude eeldused. 17.
  4. Praegusel juhul ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et kostja on hageja omandit rikkunud, s.o ise hagejale kuuluvad raiejäätmed kinnistult välja viinud, hakkinud ja realiseerinud, ning võiks sellest tulenevalt vastutada hagejale süüliselt tekitatud kahju eest VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Hageja on küll esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on raiejäätmeid kinnistult välja viidud, aga esitatud ei ole selliseid tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et seda on teinud või tellinud kostja. Kostja ise on raiejäätmete väljaviimist Vainlo kinnisasjalt eitanud. 17.
  5. Olukorras, kus hageja ei saa nõuda raiejäätmete üleandmist, kuna kostja on nende valduse kaotanud või need on hävinud, võib hagejal aga olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue

§ 84

lg 1 ja VÕS § 1043 jj järgi.

§ 84

lg 1 alusel on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete kohaselt. Tegemist on omanikule ebaseadusliku ja pahauskse valdaja vastu seaduse alusel tekkiva võlaõigusliku nõudega (Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 13). Riigikohus on selgitanud, et

§ 84

lg 1 eeldab esmalt asja hävimist või väärtuse vähenemist ning teiseks asjaolu tuvastamist, et isik on pahauskne valdaja (vt samas).

§ 35

lg-s 3 sätestatud heauskse valduse eelduse tõttu peab praegusel juhul hageja tõendama, et kostja on või oli pahauskne valdaja. Juhul, kui kostja oli raiejäätmete ebaseaduslik valdaja, kuid heauskne, võib ta nende hävimise või väärtuse vähenemise korral vabaneda vastutusest

§ 84lg 3 järgi.

Vajadusel tuleb kontrollida ka

§ 84lg 4 eeldusi.

Kui kostja pahausksus peaks osutuma tõendatuks, määravad kahju ulatuse VÕS § 127 jj (vt samas). 17.

  1. Kõigepealt tuleb hinnata, kas kostja valdus oli ebaseaduslik, s.t kas kostjal oli hagejale kuuluvate raiejäätmete valdamiseks mingi õiguslik alus (vt valduse õiguslike aluste kohta Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 27). 17.4.
  4. Hageja väitel oli hageja nõustunud kostja palvega oodata raiejäätmete metsast äravedamisega
  5. a sügiseni, et kostja saaks teha materjali väljaveoks ja ladustamiseks kasutatud põllul külvi (hagiavalduse p 1.3). Seejärel leppisid pooled kokku, et raiejäätmeid ei 10

(13)2-20-5200 veeta välja enne külmakraadide saabumist (hagiavalduse p 1.4). Asja materjalidest nähtuvalt olid sellised kokkulepped TM Energy OÜ ja kostja vahel, mida kinnitavad TM Energy OÜ esindaja
  1. novembri
  2. a (I kd, tl 36) ja
  3. novembri
  4. a (I kd, tl 35) e-kirjad kostjale, kus ta nendele kokkulepetele viitab. Ka tunnistaja Q avaldas, et raidmeid ei olnud võimalik algul välja tuua, kuna ilma poolest oli „pehme aeg“, ja kostjaga oli kokkulepe, et külmal ajal tuuakse välja. Seejärel aga takistas raidmete väljatoomist põllul tehtud külv ning hiljem ei olnud kostja nõus raidmete väljatoomiseks lepingut pikendama (vt maakohtu
  5. detsembri
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:09:31 ja 00:11:45). Sarnaselt nähtub tunnistaja Ci ütlustest, et raidmeid ei jõutud välja tuua, kuna kevad jõudis kätte ja ilm ei olnud sobiv. Seejärel tehti põllul külv. Tunnistajal oli info, et raidmed saab välja tuua pärast seda, kui vili on koristatud ja ilm on kas kuiv või külm. Kui tunnistaja kostjaga oktoobris ühendust võttis, soovis kostja oodata, kuni päris külmaks läheb. Hiljem aga selgus, et tekkinud on vaidlus ja seda tööd teha ei saa (vt samas, ajamärk 00:32:00). Seega nähtub tõenditest kogumis, et TM Energy OÜ ja kostja olid leppinud kokku, et raidmed tuuakse välja
  7. a lõpus, kui ilm on külmaks läinud. 17.4.
  8. Esitatud tõenditest nähtuvalt esitas TM Energy OÜ
  9. novembril 2019 kostjale väljaveotööde tegemise ajakava (I kd, tl-d 36 pöördel – 37), kuid kostja nõudis raielangi puhastamise tähtaja pikendamise eest 2000 eurot hüvitist (I kd, tl 36 pöördel) ja keelas endaga kooskõlastamata raiejäätmete väljaveo (I kd, tl-d 35 pöördel – 36). TM Energy OÜ
  10. novembril 2019 saadetud e-kirjas soovis TM Energy OÜ raidmete valduse üleandmist ja tahtis teada, mis alusel kostja teeb talle materjali kättesaamisel takistusi (I kd, tl 35 pöördel). Kostja vastuseid TM Energy OÜ
  11. novembri
  12. a e-kirjale ja ka
  13. veebruari
  14. a e-kirjale (I kd, tl 35) ei ole asjas esitatud, hageja väitel kostja nendele kirjadele ei vastanudki. 17.4.
  15. Hageja on ise menetluses tuginenud TM Energy OÜ ja kostja vahel sõlmitud kokkulepetele seoses raiejäätmete Vainlo kinnisasjalt väljaviimisega. Seega saab lugeda, et kokkulepped, mille alusel kostja pärast
  16. a kevadet raiejäätmeid valdas, kehtivad ka hageja suhtes, kellel oli lepinguline suhe TM Energy OÜ-ga. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et kostja valdas hagejale kuuluvaid raiejäätmeid õiguslikul alusel kuni novembri lõpuni
  17. Alates detsembrist 2019, mil TM Energy OÜ teatas soovist alustada raiejäätmete väljaveoga ja kostja selle keelas (vt I kd, tl 36), saab lugeda, et kostjal ei olnud raiejäätmete valdamiseks õiguslikku alust ja tema valdus oli seega

§ 34lg 1 tähenduses ebaseaduslik.

17.4.

  1. Kolleegium märgib, et kostja menetluses esile toodud asjaolud ei võimaldaks järeldada ka seda, et kostja õiguslik alus hagejale raiejäätmete valduse üleandmisest keeldumiseks alates detsembrist 2019 võinuks tuleneda VÕS §-st
  2. Kostja väidetest nähtuvalt võis tal olla lepingust tulenevate koristus- ja tasandamiskohustuste täitmisega seoses nõudeid oma lepingupartneri TM Energy OÜ vastu, mitte hageja vastu. Ka juhul, kui hageja käitus allrendilepingu täitmisel viisil, mis tõi kaasa kostja ja TM Energy OÜ vahel sõlmitud lepingu rikkumise, vastutaks selle eest VÕS § 288 lg 5 ja § 341 alusel TM Energy OÜ. Lisaks ei ole kostja praeguses menetluses tõendanud, et lepingust tulenevad kohustused, sh teede parandamise ja tugevdamise kohustus oleks jäänud täitmata ning kostja oleks nende täitmist TM Energy OÜ-lt või hagejalt nõudnud, keeldudes seni raiejäätmete väljaandmisest. 17.5.

§ 35

lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt loetakse valdus heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Praegusel juhul on kostja menetluses väitnud, et ta ei olnud pärast raieõiguse realiseerimise tähtaega metsa jäänud raidmetest teadlik, kuna hageja ei olnud teda raidmetest ja nende kogusest teavitanud (vt nt hagi vastuse p-d 4.3 ja 4.4; apellatsioonkaebuse vastus, p 7;
  2. novembri
  3. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:33:05, 00:37:07). Kolleegium leiab, et asjas esitatud 11

(13)2-20-5200 kirjavahetus ei toeta kostja väiteid. Kostja esindaja on ise TM Energy OÜ esindajale saadetud kirjas
  1. novembril 2019 kl 11.48 väitnud, et kui kostjale ei maksta raielangi puhastamise tähtaja pikendamise eest hüvitist 2000 eurot, siis puhastab kostja oma metsaaluse ise ära (I kd, tl 36 pöördel). Samal päeval kl 16.47 saadetud e-kirjas viitas kostja esindaja sellele, et TM Energy OÜ ei ole ettenähtud tähtaja jooksul oksi ära vedanud ja hakkinud, kusjuures see e-kiri oli saadetud vastuseks TM Energy OÜ sama päeva kl 15.51 e-kirjale, milles viimane selgitas, miks raiejäätmeid ei olnud seni võimalik realiseerida ja välja vedada, ning teatas, et raiejäätmete väljaveoga alustatakse detsembri esimesel nädalal (I kd, tl-d 35 pöördel – 36). Seega viitavad tõendid sellele, et kostja oli teadlik, et raiejäätmed jäid Vainlo kinnisasjale. Oma
  2. augusti
  3. a menetlusdokumendis märkis kostja ka ise, et ta sai juba sügisel 2019 teada, et metsaalune on koristamata, ja arutas TM Energy OÜ-ga võimalusi lepingus toodu lõpuni viia (vt menetlusdokumendi p 28). Arvestades, et kostja oli sõlminud TM Energy OÜ-ga raieõiguse võõrandamise lepingu ja raiejäätmed olid tekkinud raieõiguse teostamise käigus, pidi kostja teadma, et raidmed ei kuulu talle ning tema valdusel puudub vähemalt alates detsembrist 2019 õiguslik alus. Seega oli kostja valdus alates sellest ajast pahauskne

§ 35lg 2 tähenduses.

Seejuures ei ole oluline, et kostja oleks teadnud oma kinnisasjale jäänud raiejäätmete täpset kogust. 17.

  1. Asjas esitatud väidetest ja tõenditest (eelkõige TM Energy OÜ
  2. veebruari
  3. a e-kiri (I kd, tl 17

(13)ja tl 35); hageja esitatud fotod (I kd, tl-d 122–126)) nähtuvalt on raiejäätmete väljavedamine Vainlo kinnisasjalt ja hakkimine toimunud jaanuaris-veebruaris 2020, seega ajal, mil kostjal puudus õiguslik alus raiejäätmete valdamiseks ja ta pidi olema sellest teadlik. Seega on

§ 84lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude sisulised eeldused täidetud.

17.

  1. Kolleegium nõustub siiski maakohtuga selles, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud oma nõude suurust. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väited. 17.7.
  2. Hageja selgitas oma nõude suuruse kujunemise kohta menetluses seda, et ta nõuab hävinud raiejäätmete eest hüvitist arvestusliku hinna järgi, milleks on 5,5 eurot/m 3 ja mille aluseks on järgmine tehe: raiejäätmete keskmine turuhind 8 eurot/m3, millest on lahutatud nende väljaveokulu 2,5 eurot/m3 (vt
  3. aprilli
  4. a hagiavalduse p 2.7). Kostja vaidles hageja esitatud hindadele vastu ja märkis, et hageja ei ole esitanud raiejäätmete keskmise turuhinna kohta ühtegi tõendit (
  5. juuni
  6. a hagi vastuse p 4.5). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 oleks hageja pidanud tõendama neid asjaolusid, millele tema rahaline nõue tugineb, sh raiejäätmete väärtuse hindamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väidet raiejäätmete keskmise turuhinna ja nende väljaveokulu kohta. Arvestades, et kostja oli sellele juba menetluse alguses tähelepanu juhtinud, pidi hageja oma tõendamiskoormusest aru saama. Ka apellatsioonkaebuses ei väida hageja, et ta ei oleks sellest aru saanud ja tõendid oleksid jäänud esitamata maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. 17.7.
  7. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja tunnistas hageja nõuet ja selle suurust, esitades
  8. märtsil 2021 tasaarvestusavalduse. Kostja palus esitatud avalduses oma nõude hageja nõudega tasaarvestada juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele (vt kostja
  9. märtsi
  10. a menetlusdokumendi p 12). Kohtumenetluse ajal tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse avalduse esitamisest ei saa järeldada, et kostja oleks hageja nõudega nõustunud või hagis esitatud asjaolud omaks võtnud. Seda eriti praegusel juhul, kus kostja oli hageja hüvitisnõude suurusele sõnaselgelt vastu vaielnud. 17.7.
  11. Põhjendatud ei ole ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kohus oleks saanud määrata raidmete väärtuse kindlaks TsMS § 233 kohaselt. Nimetatud sätte
  12. lõige 12

(13)2-20-5200 võimaldab kohtul juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustada kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Praegusel juhul ei ole hageja põhistanud ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt talle kuulunud raiejäätmete väärtuse kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses ei toonud hageja välja põhjuseid, miks ta ei saanud esitada oma raiejäätmete väärtust puudutavate väidete kohta tõendeid. Ringkonnakohtus
  1. novembril 2022 toimunud istungil märkis hageja, et raiejäätmete hind on volatiilne ja sõltub erinevatest asjaoludest, sh hakkimise ja veo kohast. Samas märkis hageja esindaja, et hageja müüs sel ajal keskmise hinnaga 8 eurot miinus väljavedu (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:32:05). Kolleegium leiab, et isegi kui raiejäätmete hind võis konkreetseid tehinguid puudutavate asjaolude tõttu kõikuda, oleks hageja saanud esitada tõendeid, mille põhjal oleks olnud võimalik hinnata nende keskmist hinda. Muu hulgas oleks hageja saanud esitada tõendeid selle kohta, millise hinnaga ta ise sel ajal raiejäätmeid müüs. Olukorras, kus hageja isegi ei püüa oma väiteid tõendada ega too esile veenvaid põhjuseid, miks tõendeid ei ole võimalik esitada, ei ole TsMS § 233 kohaldamise eeldused täidetud.
  2. Kuna hageja rahaline nõue jääb rahuldamata, siis sarnaselt maakohtuga ei hinda ka kolleegium kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust. Põhjendatud on aga maakohtu viide, et kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet, ei saa kostja tugineda hageja vastu rahaliste nõuete esitamisel sellele, et hageja oleks jätnud täitmata mingid lepingust tulenevad kohustused. Kostja saab esitada
  3. novembri
  4. a lepingu täitmisega seotud nõudeid TM Energy OÜ vastu.
  5. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teha maakohtust erinevat otsust. Menetluskulude jaotus
  6. Kuna maakohtu otsus jääb hagi sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole alust seda muuta ka maakohtu menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
  7. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
  8. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
  9. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.