Obsah (12)

§ 139§ 132§ 371§ 122§ 136§ 663§ 657§ 465§ 133§ 12§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023. a, Tallin

§ 139lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1).

Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti (

§ 132lg 1).

Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut (

§ 132lg 2).

Hageja nõuab kahju kohtu õiglasel äranägemisel, aga mitte vähem kui 600 eurot ja ta toob välja, et kohtupraktika järgi jäävad hüvitised 500-600 euro kanti. Hageja peab põhjendatud hagihinnaks 750 eurot. 2.2.

§ 132

lg-s 1 sätestatust erineva hinna määramine ei ole kohtu suvaotsus, vaid hinna muutmine peab lähtuma konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Asja ulatusena tuleb käsitleda seda, milline on kohtu töö maht võrreldes keskmise menetlusega, seda nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase mahuga kohtuvaidlusega. Hageja ei ole toonud välja oma varalist seisundit ja sissetulekut. Hageja välja toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna 3500 euro korral riigilõivuks 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hagejal tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu 245 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus keeldus 17.01.
2. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 10).

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus jättis hagi 02.01.2023. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 245 eurot. Kohus märkis mh, et käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna 3500 euro korral riigilõivuks 420 eurot. Hageja sai määruse kätte 06.01.

1. a. Seega saabus tähtaeg riigilõivu tasumiseks 13.01.
2. a. Hageja ei esitanud kohtule tõendit riigilõivu tasumise kohta. Kohus ei suutnud tuvastada riigilõivu tasumist. Seega esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu määratud hagihind põhjendamatu. Hageja jättis puuduse kõrvaldamata põhjusel, et kohus määras hagihinna ebaõigesti.

§ 1222 2-22-18547 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus.

Kohus määras hagihinnaks 3500 eurot.

§ 132

lg 1 kohaselt on tegemist vaid eeldusega ning õiguskirjanduses on leitud, et lõikest 1 saab lähtuda olukorras, mil mingeid muid pidepunkte mittevaralise nõude hinna määramiseks ei ole (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, lk 645). Hagihind 3500 eurot on fikseeritud vaid

§ 132lg 4 sätestatud nõuete puhul.

Lõikes 2 on toodud lahtine loetelu asjadest, mida hagihinna puhul arvestada.

1. 02.01.
2. a puuduste kõrvaldamise määruses leidis kohus, et hageja välja toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada ning hageja ei ole toonud välja oma varalist seisundit ja sissetulekut, mida

§ 132

lg 2 kohaselt hagihinna määramisel mh arvesse saab võtta.

§ 136

lg 2 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid. Kohus ei kohustanud hagejat esitama tõendeid varalise seisundi või sissetuleku kohta ning määras hagihinnaks 3500 eurot. Kohus jättis hagihinna määramisel arvestamata analoogsete nõuete puhul kohtupraktikas välja mõistetud kahjuhüvitiste suurused. Kohus ei osundanud ka objektiivsele alusele, mis vältimatult nõuab määrata hagihinnaks 3500 eurot. Hagihind 3500 eurot olukorras, kus kohtupraktikas mõistetakse välja kahjuhüvitisi vahemikus 100-500 eurot, ei ole põhjendatud ega menetlusosaliste huvides. Hageja määratud hagihind vastas

§ 136

lg 1 mõistes tegelikkusele (kohtupraktikale) ning seega määras kohus põhjendamatult hagihinnaks 3500 eurot. 8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast põhjusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud riigilõivu täies ulatuses. Maakohus on 02.01.
2. a määruses leidnud, et hagejal tuleb hagiavalduselt täiendavalt tasuda 245 eurot riigilõivu. Määruse põhjendustest nähtub arusaam, et käesoleva asja hinna määramisel tuleb lähtuda

§ 132lg-s 1 nimetatud eeldatavast summast 3500 eurot.

Selline arusaam võib ringkonnakohtu hinnangul olla liiga üldistatud ja ennatlik. Maakohtu määrus ei ole ka piisavalt põhjendatud, millega kohus rikkus

§ 465

lg 2 p 8, millest tulenevalt ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 10 alusel.

11. Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus, et

§ 132

lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega on õige maakohtu selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse

§ 132lg 1 järgi, et hagihind on 3500 eurot.

Samas võimaldab

§ 132

lg 2 kohtul määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Toodust johtuvalt on õige see hageja arvamus, et

§ 132

lg 1 näeb ette üksnes eelduse, millest kohus saab teise lõike järgi 3 2-22-18547 kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et nõudes mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes tuua välja, milline võiks tema arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa nimetamine võib olla üks asjaolu, mis võimaldaks määrata hagihinna erinevalt

§ 132lg-s 1 sätestatust.

Kui hageja väljatoodud summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku hagihinda, võiks üldjuhul sellest lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Kirjeldatud õiguskäsitlus ei ole kohtule siiski siduv. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud senisele kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot. Hageja märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus arvestaks asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Kohtul ei ole siiski kohustust määrata hagi hinda hageja soovitud viisil.

§ 132

lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas

§-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tähendab ühtlasi

§ 132lg 1 eelduse rakendumist (nt Tartu Maakohtu 08.02.2023.

a määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav põhjendus. Kui aga maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on kohane lisaks lähtuda

§ 133lg 2 reeglist.

1. Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisel määrata hagihind ja selle põhjal otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu või mitte. Kui maakohus leiab, et seni tasutud riigilõiv ei ole piisav, tuleb hagejale määrata täiendava riigilõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg.
2. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus, arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige

§ 12

, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule õigust korraldada maakohtu tööd. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 15.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 16. Tulenevalt

§ 696

lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4