) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades ja menetlusnorme rikkumata jätnud hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt
Hageja alternatiivse alusetult saadu tagastamise nõude on samuti maakohus õigesti jätnud rahuldamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks selles osas muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus esitab muudetud põhjendused, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele. 18. Maakohus jättis põhjendatult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata, kuna täitemenetlus on lõppenud hagi esitamise järgselt, mistõttu ei saa seda enam lubamatuks tunnistada. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu 5 2-20-5005 ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi
lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (vt Riigikohtu 15.06.2022 määrust tsiviilasjas nr 2-20-9975, p 11). Seega pole kolleegiumi arvates vajalik apellatsioonkaebuse väiteid sundtäitmise osas enam käsitleda.
) ja kostjat oleks saanud vande all üle kuulata, kui puuduksid muud tõendid asjaolu tõendamiseks (
Maakohus leidis, et seda asjaolu on võimalik muude tõenditega tõendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, lisades, et käesolevas asjas polnud ka oluline tõendada asjaolu, et kostja ei reageerinud hageja nõudmistele sõiduki omand üle anda, kuna omandiõigus läks hagejale üle ostuhinna tasumise järgselt. 6 2-20-5005 22. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. See, et maakohus oleks pidanud menetluskulud teisiti jaotama, kuna kostja hilines vastusega hagile, ei tähenda, et kõik kulud tulnuks kostja kanda jätta.
lg kohaselt saab jätta ainult konkreetse menetlustoimingu tegemise tähtaja möödalaskmisest tingitud kulud hilinemise põhjustanud menetlusosalise kanda. Tsiviilasjas hageja poolt esitatust ei selgu, millised olid hageja täiendavad kulud kostja hilinemisest tulenevalt. 23. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka menetluskulude ülemäärases ulatuses välja mõistmises kostja kasuks. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2160 eurot. Kostjale osutati õigusabi 18 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Hageja ei ole selgitanud, miks peaksid kulud väiksemad olema. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 32-1-88-11, p 12).
lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-187550, p 11 ja selles viidatud praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud
25.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas 25.01.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 360 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). 26. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Samuti on kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 80 eurot (käibemaksuta) kolleegiumi hinnangul
lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu.
lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29. Ringkonnakohus jätkas 11.05.2022 määrusega hagejale menetlusabi andmist ja võimaldas hagejal apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 770 eurot tasuda kümne 7 2-20-5005 kuu jooksul 77 euro suuruste osamaksetena. Hagejal on praeguseks tasumata veel kokku 77 eurot. Ringkonnakohus leiab, et
lg 5 ja § 179 lg 1 järgi tuleb tasumata riigilõiv hagejalt välja mõista riigi tuludesse. Vastavalt
lg-le 9 menetluskulude riigituludesse tasumise nõudega viivitamise korral peab tasuma kohustatud isik viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.