Obsah (6)

§ 372§ 371§ 3§ 340§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4436 Tsiviilasi V. F. hagi M. R. vastu testamendi vaidlu

) § 372 lg-st 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 3.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtu hinnangul ei ole esitatud avaldusega võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki. Kuigi hageja on formuleerinud nõuded kolmanda isiku nimel, on avaldusest aru saada, et tema tegelik eesmärk on vaidlustada E. H. i
2. a tehtud testament. Sellise nõude menetlemisest on kohus juba tsiviilasjas nr 2-23-1853 keeldunud ega pea vajalikuks Tartu Maakohtu 03.02.2023 määruses ja Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2023 määruses toodud põhjendusi korrata.
3. Kohus märgib täiendavalt, et sellisel viisil nõude formuleerimisel tekib ka vastuolu

§ 3

lg-ga 1, mille järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on esitanud nõuded 14.08.1980 surnud isiku nimel, kelle õigusjärglane ta ei ole ning asjaoludest nähtuvalt ei saa ka olla, soovides kohtu kaudu kujundada tema isiklike korraldusi oma vara suhtes. Hageja esile toodud asjaoludest ega ka rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole ta A. P. seadusjärgne pärija toona kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi § 536 mõistes, samuti ei nähtu asjaoludest, et A. P. oleks teinud hageja kasuks testamendi. Kohus märgib, et ka toona ei olnud võimalik teha testamenti suuliselt (vt ENSV tsiviilkoodeks § 545-546), mistõttu jätab kohus tähelepanuta hageja viited A. P. väidetavatele suulistele avaldustele. Hageja leiab, et A. P. viimased korraldused sisaldusid E. H. i

1. a testamendis, mis ei ole aga õiguslikult võimalik, kuna ka toona kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi § 539 lg 1, 2 järgi teeb testamendiga isik ise korraldusi oma vara suhtes.
2. Hageja viitab ka asjaolule, et E. P. pärimismenetluses jäeti arvestamata abikaasade ühisvaraga. Kohus selgitab hagejale, et isegi kui antud asjaolu oleks võimalik tuvastada ja hagejal selline nõue esitada, siis asjaoludest nähtuvalt ei muudaks selle asjaolu tuvastamine asja lõpptulemust, kuna õigus A. P. osale abikaasade ühisvaras kanduks edasi tema seadusjärgsele pärijale.
3. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eeltoodud puudusi kõrvaldada, mistõttu ei pea kohus vajalikuks jätta hagi

§ 340¹ lg 1 alusel käiguta.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus

§ 150lg 1 p 2 alusel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik