Obsah (4)

§ 69§ 424§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-10996 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10996 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretä

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele S.Z-ile Tartu Maakohtu 12.12.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10996 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks S.Z-i vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab S.Z-ile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.12.2016. a otsusega on S.Z süüdi tunnistatud

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati S.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.10.2015.

a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-7799) mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 10 kuud vangistust, võrra. S.Z-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati S.Z-ile mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud.

§ 69

lg 4 alusel kohustati S.Z-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati S.Z-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati S.Z-i käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile. Nimetatud kohtuotsus jõustus 28.12.

1. a. 25.10.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik S.Z-i suhtes erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei ole täitnud talle koostatud igakuist üldkasuliku töö ajakava ning on korduvalt rikkunud talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on S.Z esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Erakorralise ettekande kohaselt S.Z käis 06.01.
3. a esmakordselt kriminaalhooldusametniku vastuvõtul. Ajavahemikul jaanuar - aprill
4. a S.Z sooritas üldasuliku töö tunde nii AS-is Hoolekandeteenused Võisiku Kodu, kui ka Põltsamaa Linnavalitsuses. Kriminaalhooldusalune sooritas üldkasuliku töö tunde kohusetundlikult ja rikkumisi ei esinenud. 03.04.
5. a teostas S.Z Viljandis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik fikseeris esimesed S.Z-i poolsed üldkasuliku töö ajakava rikkumised juunis
6. a. S.Z-i 30.06.
7. a kriminaalhooldusametnikule antud seletuses S.Z põhjendas üldkasuliku töö mittesooritamist juunis
8. a tervislike põhjustega. S.Z sellekohast arstitõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusametnik lasi S.Z juunis
9. a sooritamata üldkasuliku töö tunnid sooritada juulis
10. a. S.Z oli kohustatud juulis
11. a sooritama 64 tundi üldkasulikku tööd. 08.07 ja 09.07.
12. a S.Z üldkasuliku töö tunde sooritama ei ilmunud, tuues põhjuseks asjaolu, et ei saanud Tallinnas bussile, kuna piletid olid välja müüdud. Sooritamata üldkasuliku töö tunnid sooritas S.Z 29.07-30.07.
13. a. S.Z jättis juulis
14. a täitmata registreerimiskohustuse, põhjendades seda 24.07.
15. a kriminaalhooldusametnikule antud seletuses asjaoluga, et ajas päevad sassi. Augustis 2017.a sooritas S.Z üldkasuliku töö tunde AS-is Hoolekandeteenused Võisiku Kodu ning rikkus sealjuures talle koostatud ajakava. Juhendaja sõnul ei olnud S.Z motiveeritud üldkasulikku tööd sooritama. 12.08.
16. a S.Z toimetati Tartu arestimajja kainenema. S.Z tuvastati joove 0,94 mg/l. Koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Kriminaalhooldusametnikule antud seletusest nähtuvalt S.Z tarvitas 12.08.
17. a Tartus koos sõbraga alkoholi ja jäi bussijaamas magama. Alkoholitarvitamise põhjust S.Z nimetada ei osanud. Kriminaalhooldusametnik koostas S.Z-ile kirjaliku hoiatuse. 09.09.
18. a S.Z üldkasuliku töö tunde ei sooritanud ning ei teinud tegemata tunde ka järele. Üldasuliku töö ajakava rikkumist põhjendas S.Z asjaoluga, et kuna bussipiltetid Tallinnast olid välja müüdud, ei olnud tal võimalik ilmuda üldkasuliku töö tunde sooritama. 16.09.
19. a tuvastasid politseiametnikud S.Z Adaveres alkoholijoobe 0,96 mg/l. Koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. S.Z-i selgituste kohaselt tarvitas ta koos sõbraga alkoholi, kuid põhjust jällegi nimetada ei osanud. Kriminaalhooldusametnik motiveeris S.Z-i pöörduma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxse. 08.10 ja 14.10.
20. a S.Z üldkasuliku töö tunde ei sooritanud, põhjendades seda jalavigastusega. Koostati ÜKT kontroll2 leht. Kriminaalhooldusalune arstitõendit ei esitanud. 15.10.
21. a tuvastati S.Z Adaveres alkoholijoove 0,82 mg/l. Koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Öörahu rikkumise tõttu kutsuti sündmuskohale politsei. S.Z tunnistas nimetatud kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris alkoholi tarvitamist. Tulenevalt eeltoodust, et S.Z on tekkinud mahajäämus üldkasuliku töö tundide sooritamisel ja S.Z on korduvalt rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.Z-ile mõistetud vanglakaristus täitmisele. S.Z on sooritamata 190 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 03.11.
22. a kell 11.
23. 03.11.
24. a kohtuistungile S.Z ei ilmunud. 02.11.2017.a teavitas S.Z e-posti teel kohut, et tal ei ole võimalik 03.11.
25. a Jõgeva kohtumajas toimuvale istungile tulla, kuna on Kehras tööl ning Jõgevale sõitmine ei ole võimalik ka rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohus kohustas S.Z-i esitama kohtule tööandja tõendi selle kohta, et S.Z ei ole tööülesannete tõttu võimalik kohtusse ilmuda või tööandja kontaktandmed. Kriminaalhooldusametnik märkis 03.11.
26. a toimunud kohtuistungil, et S.Z osales 15.10.
27. a Adaveres Pargi tänaval aset leidnud sündmuses, kus rünnati politseiametnikku. Seoses nimetatud sündmusega on S.Z tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohus määras asja arutamiseks uue kohtuistungi toimumise ajaks 22.11.
28. a kell 10.
29. 06.11.
30. a esitas S.Z-i tööandja koopia töölepingust nr 02, mis on sõlmitud 23.10.
31. a xxxxxxxxxx OÜ (juhatuse liige xxxxxxxxxxxx ja S.Z-i vahel. Lepingust nähtuvalt S.Z töötab alates 23.10.
32. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakonnas üldehituspõllumajandustöödel. ja 22.11.
33. a kohtuistungil selgitas S.Z, et 02.11.
34. a toimunud kohtuistungile ei olnud tal võimalik ilmuda tööülesannete täitmise tõttu. S.Z kinnitas, et 22.11.
35. a ta alkoholi tarbinud ei ole, kuid on väsinud ja magamata. Kriminaalhooldusametnik kontrollis S.Z-i joovet. Joove 1,097 mg/l. S.Z selgitas, et jõi eelmisel õhtul. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks istungi ajaks 23.11.
36. a kell 14.
37. 23.11.
38. a toimunud kohtuistungil osundas kriminaalhooldusametnik, et talle laekus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurist teave, et S.Z on käesolevalt kriminaalasjas kahtlustatav. Kriminaalhooldusametnik leppis S.Z-iga kokku, et viimane ilmub 07.11.
39. a kell 09.00 kriminaalhooldusosakonda, kuid S.Z kokkuleppest kinni ei pidanud. S.Z kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele ei vastanud ja tagasi ka ei helistanud. 13.11.
40. a toimunud telefonivestluses selgitas S.Z kriminaalhooldusametnikule, et magas sisse 07.11.
41. a ning helistamiseks ei olnud kõneaega. 17.11.
42. a S.Z täitis registreerimiskohustust. Koostati üldkasuliku töö ajakava. 21.11.
43. a teostas kriminaalhooldusametnik kontrolli AS Hoolekandeasutus Võisiku Kodus. Rikkumisi ei tuvastatud. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Sooritamata on 174 üldkasuliku töö tundi. 21.11 ja 21.11.
44. a S.Z sooritas 16 tundi üldkasulikku tööd. S.Z selgitas 23.11.
45. a toimunud kohtuistungil, et ei ole talle koostatud üldkasuliku töö sooritamise ajakavast kinni pidanud tervislikel põhjustel. Arst tagantjärele tõendit ei andnud, kuid arst on olnud terviserikkest teadlik. S.Z helistas xxxxxxxxxxxxxxxxxe, et alustadaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. S.Z-ile vastati, et 3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxing seejärel S.Z kaks kuud alkoholi ei joonud. S.Z käis tugigruppides. S.Z alustas uuesti alkoholi tarvitamist, kuna tahtis teada, kuidas ravi mõjub alkoholile. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.Z on käesolevaks ajaks teinud temale määratud 480-st üldkasuliku töö tunnist ära teinud 306 tundi. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et S.Z on korduvalt rikkunud temale koostatud üldkasuliku töö ajakava. S.Z on põhjendanud üldkasuliku töö mittetegemist tervisprobleemide ja bussipiletite puudumisega, millest tulenevalt ei saanud kohale sõita. Kohtu hinnangul ei ole S.Z-i poolt väljatoodud põhjendused aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Kuigi S.Z on osundanud oma terviseprobleemidele ei ole ta esitanud dokumente, mis kinnitaksid tema sellekohaseid väiteid. Veelgi enam, S.Z on selgitanud, et kuigi ta haiguse tõttu üldkasulikku tööd tegema ei läinud, ei teatanud ta haigusest ka arstile. Sellest tulenevalt ei õigusta S.Z-i poolt väljatoodu üldkasuliku töö kohustuse korduvat rikkumist. Siinkohal peab kohus oluliseks, et S.Z tekkisid esimesed rikkumised ajakavas juba juunis 2017. a. Järgnevalt on S.Z esinenud järjepidevalt ajakava rikkumisi ajavahemikul juuli 2017. a kuni oktoober 2017. a. Lisaks on S.Z korduvalt eiranud kriminaalhooldusametniku telefonikõnesid ja ei ole ka ise tagasi helistanud. Samuti on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et S.Z on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et S.Z on käitumiskontrolli perioodil 3-l korral, s.o 12.08, 16.09 ja 15.10.2017. a, tuvastatud alkoholijoove ning kahel korral (s.o 12.08 ja 15.10.2017.

1. a)on S.Z toimetatud arestimajja kainenema. S.Z ei ole osanud kohtuotsuse mittetäitmist põhjendada. Seega puuduvad igasugused mõjuvad põhjendused rikkumiseks. Lisaks peab kohus äärmiselt oluliseks, et S.Z rikkus kohtu määratud kohustust ka 22.11.2017. a kohtuistungile ilmudes. Sealjuures puudusid igasugused mõjuvad põhjused kohustuse rikkumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et S.Z on käitumiskontrolli perioodil korduvalt esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. S.Z on põhjendanud talle pandud kohustuse mitte täitmist kuupäevade sassi ajamise ja sisse magamisega. Kohtu arvates ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkumine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike S.Z-i ükskõikse suhtumise tõttu. S.Z on teadlikult ja tahtlikult rikkunud talle koostatud ajakava üldkasuliku töö tegemiseks, samuti rikkunud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu arvates ei ole S.Z-i põhjendused rikkumiste kohta adekvaatsed. S.Z oleks piisava soovi ja tahte korral olnud võimalus teavitada kriminaalhooldusametnikku või tööandjat üldkasuliku töö tundide 4 tegemise takistustest. Samuti saanuks S.Z esitada enda väidete tõendamiseks ka arsti tõendeid. S.Z ei teinud mingisuguseid pingutusi selle nimel. Kohus leiab, et S.Z-ile on antud piisavalt võimalusi oma käitumist ja suhtumist muuta üldkasuliku töö tegemisel. Nii on S.Z olnud ajakava rikkumisi järjepidevalt, erakorraline ettekanne on kohtusse esitatud pärast viiendat rikkumist. Vaatamata sellele ei ole S.Z talle antud võimalusi kasutanud. Kohtu hinnangul on oluline, et S.Z pöördus sõltuvusravi läbimiseks Jämejalas asuvasse haiglasse, kus talle tehti alkoholismivastane süst (kohustus alluda alkoholismivastasele ravile määrati samuti Tartu Maakohtu 12.12.2016. a otsusega!), kuid vaatamata alustatud ravile S.Z alustas uuesti alkoholi tarvitamist (põhjendades seda asjaoluga, et tahtis lihtsalt teada, kuidas alkohol saadud ravi mõjutab). S.Z-i selgitust arvestades on kohtu arvates ilmselge, et S.Z ei ole senini aru saanud temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ja vajadusest seda muuta. S.Z on kohtuistungil selgitanud, et on plaaninud pöörduda uuesti, teiseliigilise ravi saamiseks arsti juurde. Samas peab kohus oluliseks, et S.Z ei ole senini ette võtnud konkreetseid samme. S.Z-i eriliselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist näitab asjaolu, et S.Z ilmus alkoholijoobes kohtuistungile ja enne joobe kontrollimist üritas järjepidevalt väita, et tema alkoholi tarvitanud ei ole. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu, katseaja pikkust (kuni 28.06.2018.
2. a)ja S.Z-i suhtumist, on ilmne, et S.Z-i suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. S.Z ei ole suuteline oma senist käitumist muutma ja edasiselt korrektselt üldkasulikku tööd tegema. Lisaks ei ole S.Z suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud uute süütegude toimepanemise riskid. Seda kinnitab ka asjaolu, et katseaja jooksul on S.Z 15.10.2017. a Adaveres alkoholi tarvitanuna osalenud sündmuses, kuhu pidi sekkuma politsei ning S.Z-ile on esitatud ka kahtlustus. Seega ei ole õigustanud S.Z-ile antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja S.Z-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

§ 69

lg 6 teise lause kohasel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega tuleb pöörata täitmisele S.Z-ile Tartu Maakohtu 12.12.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10996 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 174 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 5 kuud 24 päeva vangistust. Raina Pärn Kohtunik 5