lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Ik: XXX, xxxx kodakondsus, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Arina LiskmannGetsu RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. H.S süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 ja 3 alusel jätta H.S-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud H.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt arvestada H.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.12.2022.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada H.S-i suhtes lisakaristust ja võtta H.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse 3-kuuline tähtaeg hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3 kuu möödudes. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1
MS § 245 sätetest on 28.11.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav H.S ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu järgneva kokkuleppe: 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus H.S-ile karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui H.S ei pane 1 aastase 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest: Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid, salvestised: CD plaat säilitada kriminaalasja materjalide juures. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: Joobeseisundi tuvastamise kulu 227 eurot (tl 7-8). H.S-ile riigi poolt määratud kaitsja Arina Liskmann-Getsu kaitsjatasu 162 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1370 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb H.S tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri arvamus e sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle
lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.