Obsah (14)

§ 172§ 663§ 667§ 654§ 475§ 5§ 477§ 465§ 9§ 435§ 463§ 696§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17967 Kohtuasi X avaldu

) § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jättis maakohus alaealiste laste esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud kulud menetlusosaliste endi kanda.

1. Ema heidab isale ette vägivaldust ja ohtlikkust. Kuigi isa suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, on prokurör märkinud asja lõpetamise määruses, et asjaolu, et isa on poega karistamise ajal tirinud, sakutanud, tema peale karjunud (röökinud), kasutanud alandavaid väljendeid, on tõendamist leidnud. Täiskasvanu selline käitumine viitab halvale emotsioonide reguleerimise võimele, kehvadele vanemlikele oskustele, vähesele empaatiale, s.o tegemist on emotsionaalse väärkohtlemisega. Sellisele isa käitumisele ei ole õigustusi, kuid 5 2-21-17967 ainuüksi see ei saa olla ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Küll aga tuleb viidatud käitumist sisuliselt hinnata suhtluskorra määramisel.
2. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et nende vahel ei ole sisulisi erimeelsusi laste elu- ja viibimiskoha osas, samuti hariduse ja tervise teemadel. Ainuüksi asjaolu, et kohus menetleb sama tsiviiliasja raames isa suhtlusõiguse nõuet, milles ta taotleb lastele vahelduvat elukohta, ei saa olla põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel viibimiskoha määramise osas. Tõsiseid jätkuvaid erimeelsusi laste haridusse või tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud.
3. Lastele määratud esindaja toetab ema hooldusõigusliku avalduse rahuldamata jätmist. Tallinna Linnavalitsuse esindaja 07.03.2022 seisukohas küll toetab ema hooldusõigusliku nõude rahuldamist, kuid seejärel on laste elukorraldus vanemate vaheliste erimeelsusteta muutunud (laste elukoht, poja haridusasutus, laste terviseteenused), mistõttu ei ole korrektne täna tugineda vaid varasematele erimeelsustele.
4. Vaidlust ei ole, et isa roll on laste elus viimasel paaril aastal olnud nõrk, kui mitte olematu. Samas ei pea kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa passiivsusele tuginedes. Kõike eelnenut arvesse võttes jätab kohus ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Vanematel säilib ühine hooldusõigus. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab perekonnaseaduse (PKS) § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
5. Kohus, ära kuulanud vanemad, lapsed ning nende esindaja ja linnavalitsuse esindaja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et isa ning ema avaldus laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
6. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
7. Ärakuulamistest ja seisukohtadest on selgunud, et suhtlust isa ja laste vahel ei toimu. Ema toetab isa ja laste suhtlust, kuid ainult määras, millega lapsed ise nõus on.
8. Lapsed on ärakuulamisel selgitanud, miks nad ei soovi isaga suhelda. Vanem laps tõi esile, et on solvunud isa kunagise käitumise peale. Kumbki laps ei osanud esile tuua meeldivaid sündmusi koos isaga ega soovinud isaga kohtuda. Vestlusest koorus välja ammune vastumeelsus isaga suhtlemisele, mida võib ema olla hiljem soodustanud. Seda vastumeelsust ei ole suutnud kõrvaldada ka erieestkostja kaasamine menetlusse.
9. Isal tuleb esmalt taastada usaldus laste silmis ning selleks on isa suunatud teenustele ja talle on tehtud ettepanekuid. Isa ei osalenud Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise tugiteenusel. Samuti ei läbinud isa MTÜ Vaiteri programmi „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Kuigi isa on menetluse kestel avaldanud korduvalt soovi lastega suhelda ning teha seda emaga võrdses mahus, siis tegelikkuses ei ole isa astunud toetavaid samme suhtluse taastamiseks. Isa ei ole lähtunud erieestkostja soovitustest toetada lapsi taskurahaga, pidada neid meeles sünnipäevade ja kooli alguse puhul.
10. Kohus leiab, et kuigi laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, siis praegu avaldaks lastele kahjulikku mõju isa taotletava suhtluskorraga sarnases ulatuses suhtluse määramine. Esmalt tuleb isal asutada samme laste usalduse tagasivõitmiseks. Samuti võib usalduse taastamisele mõjuda hästi koolituse „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“ täielik läbimine ning osalemine Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise tugiteenusel. Suhete taastumine võtab aega ja nõuab vanemate koostööd. Lastele peab jääma aega olukorraga 6 2-21-17967 kohanemiseks ja nende vastumeelse suhtluse pealesurumine võib pigem viia soovitust vastupidise tulemuseni ning lõpliku soovimatuseni isaga suhelda.
11. Laste tervise ja arengu jätkuva kahjustamise vältimiseks ei pea kohus põhjendatuks laste ja isa vahelise suhtluskorra määramist, nagu taotleb isa, ega ka suhtluskorra sõnaselget piiramist, nagu taotleb ema. Eelnenut toetab lastele määratud esindaja. 32.

§ 172

lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealiste laste esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus leiab, et selline jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad on kohtule esitanud asja algatamiseks avaldused ning võrreldavas mahus taotlusi. Samuti teeb kohus asjas lahendi laste huvidest lähtuvalt. Ema määruskaebus

1. Ema palub tühistada määruse osas, milles maakohus jättis ema avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning osas, milles maakohus jättis ema avalduse suhtlusõiguse piiramiseks rahuldamata.
2. ERma on menetluse kestel läbivalt selgitanud, et tema nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei põhine mitte sellel, et vanemad ühe või teise osa üle hooldusõiguse teostamisest oluliselt vaidleksid, vaid sellel, et esinevad muud alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste heaolu ja huvide tagamiseks. Ehkki laste vaimne väärkohtlemine ei ole kriminaalkorras karistatav, on see selgesõnaliselt siiski keelatud ja tsiviilõigusest tulenevate laste kasvatamise põhimõtetega absoluutses vastuolus. Vanem, kes on oma lapsi hirmutanud ja alandanud, nende peale röökinud, neid sakutanud ja tirinud nõnda, et lapsel hing kinni, ei saa omada vaimset valmisolekut lapse kasvatamiseks, rääkimata hingelisest seotusest või pühendumisest lapse kasvatamisse, mida hooldusõiguse teostamine PKS § 118 lg 1 ja § 124 lg 1 mõistes tähendab. PKS § 134 võimaldab kohtul juhul, kui vanem on oma lapse hooletusse jätnud, tema hingelist või vaimset heaolu kuritarvitanud, hooldusõiguse ka täielikult ära võtta, s.t et hooldusõiguse lõpetamise aluseks ei ole ainuüksi asjaolu, kas vanemad millegi üle vaidlevad või mitte.
3. Maakohus jättis rahuldamata nii isa avalduse suhtluskorra määramiseks kui ema avalduse suhtlusõiguse piiramiseks. Maakohus on küll nentinud, et suhtlemine on lapse tervist ja arengut kahjustav, aga ei võta tarvidusele ka ühtki last toetavat abinõu, et selline olukord ei tekiks. Õiguslikus mõttes on isal, sõltumata sellest, et see on kohtu enese tuvastatud asjaoludel lapsele kahjulik, õigus nõuda lapsega suhtlemist, sh teostada tema suhtes hooldusõigust ja last täielikult esindada, mis ei taga lapsele seda õigusrahu, millele kohus viitab. Ema hinnangul tagab lastele kindluse ja rahu üksnes see, kui nad teavad, et ei pea kartma kohustust isaga suhelda, sest isal selline nõudeõigus puudub ning nad saavad sidevahendite abil ise reguleerida, millal on selleks valmis või tahavad isaga kontakteeruda. Menetlusosaliste seisukohad
4. Tallinna Linnavalitsuse (Kesklinna Valitsuse kaudu) esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Oluline on, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on teinud 11.07.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles on välja toodud, et üheselt on tõendamist leidnud, et isa on vanemat last emotsionaalselt väärkohelnud ning selline täiskasvanu käitumine viitab halvale emotsioonide reguleerimise võimele, kehvadele vanemlikele oskustele, vähesele empaatiale. Isa on suunatud vanema tugiteenustele, mille eesmärk oli suurendada vanemlike oskusi ning emotsioonide reguleerimise võimet, kuid isa ei ole abi vastu võtnud, mis viitab tema puuduvale motivatsioonile. Eeltoodule viitab ka see, et isa ei võtnud kuulda ühtegi erieestkostja soovitust, mis oleks toetanud lastega suhte taastamist. Lapsed on kohtunud isaga neljal korral perioodil 7 2-21-17967 detsember 2021 kuni veebruar 2022, kuid väljendasid kohtumistele vastumeelsust, põhjendades seda mõistmatusega nende vajalikkuse osas ja hirmuga.
5. Lastele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tänaseni puudub vanematel vaidlus otsustuste üle laste elukoha, hariduse ja tervise osas ning vanemad on lähtunud laste vajadustest ja huvidest. Selline olukord on kestnud pikemat aega. Ema ei ole esitanud laste seisukohalt asjaolusid, mis võiks muuta laste esindaja seisukohta. Puudub vajadus teise vanema hooldusõiguse nii suures osas piiramises. Esindaja ei pea õigeks, et hetkel oleks võimalik lapsi kohustada isaga suhtlema, kuid kindlasti ei ole põhjendatud temalt edaspidi selline võimalus ära võtta olukorra muutumisel. Määruskaebuses taotletud kujul teise vanema võõrandamine ei ole laste huvides.
6. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema ei ole ise omalt poolt midagi reaalselt teinud isa ja laste suhete rehabiliteerimiseks. On selge, et käesoleval juhul on tegemist laste emotsionaalse väärkohtlemisega, kuid seda mitte isa poolt, vaid väärkohtlejaks on ema, kes on edukalt lapsi võõrandanud isast. Isa on 18.04.2023 e-kirjas emale teinud ettepaneku pöörduda tunnustatud nõustaja poole. Ema aga toob kõikvõimalikke ettekäändeid, miks seda teha ei saa. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 40. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis ema avalduse suhtluskorra piiramiseks rahuldamata. Tühistatud osas ei saa ringkonnakohus ise lõpplahendit teha, vaid asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidlustatud määrus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata ema avalduse temale ainuhooldusõiguse andmiseks alaealiste laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. 41. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu määrust tühistada osas, milles maakohus jättis hooldusõiguse lapse emale üle andmata viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud määruse põhjendusi korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm, 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas maakohus ületanud diskretsiooni piire ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel, mistõttu kõrgema astme kohtul puudub alus maakohtu otsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta rahuldamata ema avalduse talle ainuhooldusõiguse andmiseks, kuna vanematel ei ole sisulisi vaidlusi laste viibimiskoha, tervise ega hariduse küsimustes. Riigikohus on märkinud, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm, 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Ringkonnakohus möönab, et praegusel juhul on keskseks probleemiks laste tugev vastumeelsus isaga suhtlemisele, sest isa on laste suhtes kasutanud vaimset vägivalda, mille tulemusel on lapsed traumeeritud. Siiski 8 2-21-17967 nähtub senisest hooldusõiguse teostamisest, et vanemad on tõrgeteta võimelised seda teostama ka juhul, kui isa hooldusõigus ei ole piiratud – isa on jäänud passiivseks ega sekku ema vastavatesse otsustustesse. Kuna ka sellisel juhul saavad laste elu olulised küsimused lahendatud, ei ole laste huvide tagamiseks isa hooldusõiguse piiramine vajalik. Hooldusõiguse piiramise eesmärgiks ei saa olla lastest lahus elava vanema võimalikult ulatuslik eemaldamine laste elust.
2. Vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlused lahendab kohus hagita menetluse korras (

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2).

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kuna lapsed ei soovi isaga suhelda, on ema taotlenud isa suhtlusõiguse piiramist selliselt, et suhtlus toimub laste initsiatiivil telefonikõnede või sõnumite teel. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et ei pea ema taotletud viisil isa suhtlusõiguse sõnaselget piiramist põhjendatuks. Samas on maakohus nentinud, et isa vaimse ja füüsilise väärkohtlemise tõttu on lastel tugev vastumeelsus isaga suhtlemise osas ning isaga suhtlemine avaldab lastele kahjulikku mõju. Isa on talle pakutud toetavad võimalused lastega sideme taastamiseks kasutamata jätnud. Isa ei ole osalenud Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise tugiteenusel ega ka MTÜ Vaiteri programmis „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Ühtlasi ei ole isa võtnud kuulda erieestkostja soovitusi, et lastega usaldusliku suhte taastamiseks tuleks isal lapsi toetada taskurahaga, pidada lapsi meeles sünnipäevade ja kooli alguse puhul.
2. Kolleegium märgib, et maakohtu määrusest ei selgu põhjendusi, millest tulenevalt jõuab maakohus lõpuks siiski järeldusele, et ema avaldus suhtlusõiguse piiramiseks tuleb rahuldamata jätta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud selles osas ema avalduse sisuliselt lahendamata. Maakohus, leides, et isa ja laste suhtlemine kahjustab laste heaolu, oleks pidanud PKS § 143 lg 3 alusel isa ja laste suhtlemist piirama või suhtlusõiguse teostamise lõpetama. Arvestades, et maakohus ei olnud praeguses hagita menetluse asjas seotud menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega pidi kohus kaaluma muid võimalike alternatiive suhtlusõiguse piiramiseks, kui leidis, et ema taotletud viisil see põhjendatud ei ole. Seejuures saab kohus piirata vanema suhtlusõigust üksnes niivõrd ja nii kaua, kui see on lapse heaolu tagamiseks vajalik. Avalduse rahuldamata jätmine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda ning jättes suhtlusõigust piiravad abinõud kohaldamata, jätab kohus lapse heaolu tagamata (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p-d 17, 20).
3. Kuna maakohus on teinud

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt põhjendamata lahendi, jättes suhtlusõiguse piiramise avalduse sisuliselt lahendamata, on tegemist sellise olulise rikkumisega, mida ringkonnakohus kõrvaldada ei saa. Tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (

§ 9

lg 3).

§ 435

lg 1 järgi teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. See kohaldub ka hagita asjas tehtavale määrusele (

§ 463lg 2, § 478 lg 1 teine lause).

1. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel silmas pidama, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma lapse huve ja vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 04.12.2013, 3-2-1-142-13, 9 2-21-17967 p 15). Maakohtul tuleb arvesse võtta mh, et praegusel juhul on tegemist kahe lapsega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et noorema lapse vastumeelsus isaga suhtlemise osas ei ole nii suur kui vanema lapse puhul ja on oluliselt mõjutatud vanema venna suhtumisest isasse. Sellest tulenevalt võib olla põhjendatud õe ja venna heaolu tagamiseks rakendada nende puhul erinevaid abinõusid isaga suhtlemise võimalikuks piiramiseks.
2. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja ema suhtlusõiguse piiramise avalduse osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei saa määruse peale

§ 696

lg-st 3 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11, 12). Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata hooldusõiguse küsimuses, on määrus edasikaevatav. 49. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule suhtlusõiguse piiramise osas uueks läbivaatamiseks, määrab

§ 173

lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja

§ 174lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 10