4-23-1285/8

(244023001588)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi K. R.i (R.) kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244023001588, millega K. R. tunnistati süüdi liiklusseaduse § 238 järgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot Menetlusalune isik K. R., isikukood xxx, xxx kodakondsus, elukoht R. xxx; e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: K. R.i (R.) kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244023001588 rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244023001588 täielikult. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o K. R.i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 23.05.

1. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1/7 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 16.05.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 16.06.2023) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik T. T. koostas 12.04.2023 kiirmenetluse otsuse nr 10220182906711 väärteoasjas nr 244023001588, mille kohaselt K. R. 12.04.2023 kell 09:40 Jõhvi- Tartu- Valga maantee 25-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit mille veos (lubjakivi) ei olnud kinni kaetud koormakattega ja veos tolmas. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja A. K. ütlustega, videosalvesisega ning fotodega. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 34 lg 6, rikkumine on kvalifitseeritud LS § 238 järgi. KarS § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks KarS § 238 järgi rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. 24.04.2023 registreeriti Viru Maakohtus K. R.i kaebus kohtuvälise menetleja 12.04.2023 otsusele nr
3. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Kiirmenetluse otsuse rikkumise kirjeldus on kohati väga raskesti loetav ning kaebuse esitaja peab oletama, mida kohtuväline menetleja tegelikult kirjutada soovis. Samuti on tõendite loetelus märgitud A.K., sellise nimega politseinikku PPA kodulehe kohaselt PPA-s ei tööta. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ § 6 lg 1 alusel tuleb avatud kaubaruumi kasutamisel veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks, seega seadusandja on ette näinud, et veos tuleb katta vaid juhul, kui on oht selle tolmamiseks, lendamiseks või varisemiseks. Kui seda ohtu ei ole, siis veost katma ei pea. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit, millel on avatud kaubaruum ning enne väljasõitu kaebuse esitaja veendus, et veose tolmamiseks ohtu ei ole. Seda kinnitavad ka kaebuse esitaja poolt sündmuskohal tehtud fotod (kaebusele lisatud). Fotode pealt on nähtav, et lubjakivi on täiesti märg ning on ebatõenäoline, et märg lubjakivi oleks sõidu ajal tolmaud. Lubjakivi oli võetud peale Estonia kaevandusest, kus ekskavaatori juht tõstis lubjakivi kohast, kus oli täielikult vesine ala ning kohati oli isegi lumi veel sulamata. Seda, et veos ei tolmanud, kinnitab ka politseisõiduki pardakaamera salvestis (kaebusele lisatud). Veoki külgmised seinad olid lubjakivist vabad ning mingit ohtu ei esinenud. Kaebuse esitaja palub lugeda VTMS § 150 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel olulisteks menetlusnormide rikkumiseks, et väärteomenetluse rikkumise kirjeldus on puudulikult sõnastatud ning osaliselt mitteloetav; et rikkumise kirjelduses ei ole kasutatud seaduses kehtestatud termineid ning ei ole viidatud määruse konkreetsetele paragrahvidele; et veos ei tolmanud ning kehtiva seaduse alusel ei pidanud sellist veost katma koormalinaga, kuna puudus oht, et märg lubjakivi sõidu ajal tolmab või oleks hakanud tolmama. Kaebuse esitaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsus nr 10220182906711 ning lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas 06.05.2023 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega 2/7 ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsusega ette heidetud õigusvastane käitumine vastab LS § 238 sätestatud süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata järgmistel põhjustel:
4. Kohtuväline menetleja ei jaga kaebuse esitaja seisukohta selles, et kiirmenetluse otsuses sõna „koormakate“ ei ole arusaadavalt kirjutatud. Samuti ei ole tunnistaja nimest ühe tähe ekslik puudumine sellise veaga, mis tooks kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Kiirmenetluse otsus oli jälgitav ja arusaadav, mida kinnitavad menetlusaluse isiku poolt kohapeal antud ütlused, mis on täpselt vastavuses temale etteheidetava teoga ja ka esitatud kaebuse sisuga;
5. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 puudumine kiirmenetluse otsusest ei ole käsitletav puudusena, kuna üldnormi sätestab LS § 34 lg 6 ning selle normi vastu eksimist menetlusalusele isikule ka ette heidetakse;
6. Kohtuväline menetleja ei nõustu seisukohaga, et kuna isiku arvates puudus veos ei tolmanud, siis ei ole süüteokoosseis täidetud. Kohtuvälise menetleja hinnangul aga peab veos olema kaetud selleks, et vältida ohu tekkimise võimalust. LS § 34 lg 6 sätestab, et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Tagajärje saabumine ei ole koosseisu täitumiseks vajalik. Koorem tuleb alati katta või kinnitada, olenevalt koorma ja veovahendi iseloomust. Oht ei pea realiseeruma. Sätte eesmärk on ennetada sättes kirjeldatud konkreetse ohu liigi tekkimise võimalust. Kui oht realiseerub, siis olenevalt tulemusest tuleks rääkida juba teistest koosseisudest, näiteks varalise kahju tekitamisest. Ei pea ootama ohu tekkimist ja selle realiseerumist, et hiljem jõuda järeldusele, et koorem tuli ikkagi katta. Kohtuväline menetleja viitab Harju Maakohtu 21.08.2022 otsusele nr 4-22-
7. Samuti selgitab kohtuväline menetleja, et ka porine lubjakivi kuivab sõidu ajal juba ainuüksi seetõttu, et sõiduk liigub, eriti maantee kiirusel. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 244023001588 kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumises. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik T. T. koostas 12.04.2023 kiirmenetluse otsuse nr 10220182906711 väärteoasjas nr 244023001588, millega tunnistas K. R.i süüdi LS § 238 järgi ja mõistis talle karistuseks 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Eeskätt märgib kohus, et LS § 238 järgi ettenähtud väärteokoosseisu puhul on tegemist niinimetatud blanketse süüteokoosseisuga, millega on sätestatud vastutus teatud valdkonnas kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega tuleb süüdistuses näidata õigusnormi ehk viidata õigusaktile, millega on vastav nõue sätestatud. Samas selgitab kohus menetlusalusele isikule, et vastavalt kohtupraktikale puudulik õiguslik hinnang või blanketset koosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata jätmine ning rikutud normi 3/7 paragrahvile, artiklile, lõikele, punktile viite tegemata jätmine ei ole iseenesest menetlusnormi rikkumine ega tingi menetluse lõpetamist. Peamine, et faktiliste asjaolude kogum oleks piisav, et anda teole õiguslik hinnang. Allolevas kohtulahendis on arutatud olukord, kui kohtuväline menetleja on lahendis osutanud kehtetuks tunnistatud õigusaktile – Riigikohus on märkinud, et sel juhul tuleb maakohtul leida see õige õigusakt ja sellele viidata. 3-1-1-28-16, p 7, 8: „…Õigusliku hinnangu puudulikkusega üldjuhul nende tunnuste kindlakstegemise võimatust ei kaasne. Eelöeldu tähendab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p-d 9–10).
10. Arvestades eelmärgitut, leidis maakohus ekslikult, et väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tingib juba ainuüksi see, et väärteoprotokollis sisustati rikutud kohustust kehtetuks tunnistatud õigusnormi kaudu. Väärib tähelepanu, et kuna kohtuotsuse kohaselt on alates
11. märtsist 2015 samasisuline juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamise kohustus ette nähtud EL-i määruse nr 165/2014 artiklis 34, ei ole ka tegemist olukorraga, kus varasemas õiguslikus regulatsioonis sätestatud nõue enam ei kehti. Samuti ei ole kohtupraktikas väljendatud seisukohtade järgi väärteomenetluse lõpetamise aluseks see, et teokirjelduses pole viidatud rikutud õigusnormi paragrahvile või artiklile lõike ja punkti täpsusega. …“ Väärteoprotokollis esitatud süüdistuses on kohtuväline menetleja osutanud rikutud õigusnormile – LS § 34 lg 6, mis sätestab, et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Normist on keeleliselt võimalik aru saada nii, et veos alati igal juhul peab olema paigutatud ja alati ja igal juhul kinnitatud ja alati ja igal juhul kaetud ja sellestki vähe - lisaksveos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta kedagi- midagi, ei põhjusta kahju ega takista liiklust. Samas LS § 34 lg 16 sätestab, et veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega täpsematest tingimustest ja korrast nähtubki, et veos ei pea olema kinnitatud ja/või kaetud igal juhul ja alati, vaid avatud kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks ( majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määrus nr 53, § 6 lg 1). Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et ekslik on seisukoht, et veos peab olema alati kinnitatud ja kaetud. Arvestada tuleb mitte ainult veose iseloomu ( antud juhul lubjakivi). Kui veoauto valimisel ( määruse § 3 lg 1) ja kinnitamise vahendi ja viisi valimisel ( määruse § 4 lg 1) tuleb kindlasti arvestada veose iseloomu ja omadusi, siis veose katmisel sellist miinimumstandarti ei ole. Kuna paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuete kehtestamise eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine veo valdkonnas, siis veoautojuht on kohustatud täitma hoolsuskohustust ja hinnata katmise vajadust ja selle vajaduse tuvastamisel valida ka sobiv vahend ja viis vastavalt mainitud määruse §-le
12. Juhul kui veos peaks olema alati ja igal juhul kaetud, sest veoselt on alati ja igal juhul tulenev liiklusoht, puuduks vajadus normi formuleerimisel osutuda ohtudele – oleks piisav kehtestada veose kohustuslik katmine, jättes osutamata tolmamisele, lendumisele ja varisemisele ohule. Samuti on ekslik seisukoht, et veos peabki olema kaetud alati ja igal juhul, sest veos alati ja 4/7 igal juhul võib kas tolmama, lenduda või varisema. Veose iseloom ja omadused konkreetses olukorras võivad olla sellised, et veose puhul ei ole alust arvata, et see hakkab liikluses tolmama, lenduma või varisema. Kohus leiab, et veose katmise vajaduse väljaselgitamisel ja hindamisel tuleb veose iseloomu ja omaduste kõrval hinnata ka konkreetset liiklus- ja ilmaolustikku, marsruuti, veoauto omadusi ja iseloomu, vajadusel muid faktilisi asjaolusid, mis võivad osutada mõju veosest tulenevale ohule ( tolmamine, lendumine, varisemine). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süüdistuses on faktilised asjaolud esitatud piisavalt ja arusaadavalt. Ka menetlusalusele isikule on kohtu arvates esitatud süüdistus olnud arusaadav selle esitamise momendist. See on nähtav isiku enda kiirmenetluses otsuses fikseeritud ütlustest: “12.04.2023 sõitsin Jõhvist Iisaku Scania xxx vedasin aherainet ning veos ei olnud kaetud, kuna ei näinud ohtu, sest ei tolmund ega porte ääred ei olnud …( loetamatu), sest eelnevalt käisin ja tegin puhtaks. Kahetsen, kuna hindasin olukorda valesti.“ Isiku antud ütlustest on piisavalt selge, et ta sai aru, et teda süüdistatakse selles, et veos, aheraine, ei ole kaetud, kuigi veosest tuleneb oht. Isik seda ohtu ei näinud, sest veos „ei tolmund“. Isiku ütlustest nähtub, et ta on etteheidetest ka sisuliselt hästi aru saanud, sest püüab ütlustes selgitada, et tema arvates veosest ohtu ei ole, see ei tolmanud ja veoauto ääred olid puhtad. Süüdistus on isikule esitatud selliselt, et 12.04.2023 Jõhvi-Tartu-Valga mnt
13. kilomeetril juhtis ta mootorsõidukit, mille veos ( lubjakivi) ei ole kaetud koormakattega, veos tolmles ( kohtu märkus – ilmselt menetleja on silmas pidanud, et veos tolmas), millega rikkus LS § 34 lg 6 sätestatut. Tõepoolest, süüdistus on formuleeritud keeleliselt selliselt, et justkui isikule heidetakse ette veose katmata jätmist, millele saabus tagajärg - veose tolmamine. Kohus märgib, et selline formuleering võib eksitada isikut selles mõttes, et tal võib tekkida arusaam, et ta peab ennest kaitsma muuhulgas ka süüdistuses esitatud saabunud tagajärje osas. Tegelikult süüdistuse esitamiseks piisab, kui veos on katmata, millest tuleneb veose (lubjakivi) tolmamise oht ( ehk veos ei peagi liiklemisel tolmama, piisab tolmamise ohu olemasolu). Mõlemal juhul on süüdistuses konkreetselt näidatud isiku tegu – veose katmata jätmine. Selline tegu oli isikule süüdistusena arusaadav, nagu ka teo negatiivne tagajärg –veose tolmamise oht. Selles mõttes ei näe kohus menetlusõiguse rikkumist, mis tingiks menetluse lõpetamist. Isiku kaitseõigus ei olnud selles valguses kuidagi rikutud, sest süüdistus on faktilises mõttes formuleeritud selgelt ja süüdistuse sisu oli isikule alates selle esitamise momendist arusaadav ja isikul oli võimalus anda ütlusi ja esitada süüdistusele oma vastuväiteid. Kohus näitas, milline on isikule esitatud süüdistus, millised faktilised asjaolud on isikule ette heidetud ja millised on isiku teole seatud õiguslikud nõuded. Nüüd kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Politseisõiduki pardakaamera salvestiselt ( CD plaadil) on nähtav, et veoautos olev veos ei ole sõitmise ajal nähtav, veoauto ääred on piisavalt kõrged, veos ei tolma, küll tolmab teekate, kui veoauto hakkab peatuma politsei märgiande peale. Ilm on kuiv ja päikesepaisteline. Kahe foto alusel on nähtav, et veoautos on sees lubjakivi, mõned kivid on suuremad, mõned väiksemad, koorem on ühtlaselt silmnähtavalt märg. Koorma niiskus on visuaalselt tuvastatav, sest lubjakivi tõepoolest läigib ( nagu väidabki menetlusalune isik oma kaebuses). Isiku poolt koos kaebusega esitatud fotodelt on nähtuv, et koorem on veoauto sees paigutatud ühtlaselt ja koorem on ka ühtlaselt märg. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et veos, lubjakivi, kaetud ei olnud, tema marsruut oli Jõhvist Iisakusse. Vaidlust ei ole, et isik liikus Jõhvi Tartu maanteel 12.04.2023 kl 09.40 paiku. 5/7 Muid tõendeid väärteotoimikus ei ole. Google maps avaliku rakenduse kaudu marsruudi tegemisel on selline vahemaa sõidukiga läbitav 26 minutiga. Seega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses esitatud ajal ja kohas juhtis isik mootorsõidukit, mille veos ei olnud kaetud ehk isik sõitis, jättes koorma katmata. Menetlusaluse isiku süüdistuses sisalduv ja koosseisulisena mõeldav tegu on seega toime pandud tegevusetuse vormis (isik jättis nõutava teo, koorma katmise, tegemata, kuigi oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda vältida). Nüüd kohus tuvastab, kas jättes koorma katmata, rikkus isik autojuhina oma hoolsuskohustust ehk LS või muu õigusakti nõudeid. Veoauto juhi hoolsuskohustus veose paigutamise, kinnitamise, katmisel tuleneb eelmainitud 16.08.2019 määruse nr 53 § 3 lg 5 sätestatust: sõiduki juht peab enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele. Küsimuse lahendamine taganeb veosest tuleneva ohu, nimelt tolmamise, tuvastamisele. Kohus leiab, et jättes konkreetses juhtumis koorma katmata, ei ole isik rikkunud LS § 34 lg 6 ega 16.08.2019 määruse nr 53 § 6 sätestatud nõudeid, et veos peab olema kaetud, kui esineb oht muuhulgas tolmamiseks. Ei piisa abstraktse ohu tuvastamist, et lubjakivi võib tolmama kasvõi selle kuivamisel sõitmisel ajal ( nagu väidetakse kohtuvälise menetleja kirjalikus arvamuses). Ettevaatamatus-ohudelikti negatiivne tagajärje, ohu, jaatamine peab samuti tuginema äratuntavale asjaoludele, arvestades konkreetset juhtumit. Hoolsuskohustus tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu õigushüvele ja seda ära tunda, tajudes tingimusi, milles ta viibib ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura, 2021, lk 98). Liiklusvaldkonnas on spetsiaalse hoolsuskohustuse tuvastamine võimalik valdkonna õigusnormide kontekstis (Kommenteeritud väljaanne, lk 99), millest on tuletatav hoolsa käitumise mudel. Algul tuleb tuvastada, kas isik on oma teoga hoolsuskohustuse rikkunud ( 3-1-1-79-10 p 20, 1-15-6223/49 p 13). Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta tõepoolest sõitis veoautoga, jätte koorma katmata. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtub, et ta hindaski veose omadusi ja iseloomu konkreetses liiklusolukorras ja jättis koorma katmata, sest tolmamise ( lendumise ja varisemise) ohtu tema arvates ei esinenud. Isik osutab faktile, et veoseks on märg lubjakivi, mis oli eelnevalt võetud kaevandamiskohast. Esitatud tõendid, fotod, seda kinnitavad, et veos on ühtlaselt märg. Veoauto avatud kaubaruumi ääred on kõrged, ja veos oli paigutatud sees ühtlaselt. Kohus leiab, et isik on oma hoolsuskohustuse täitnud nõuetekohaselt, kontrollides enne sõitu veose paigutamise, kinnitamise, katmise vastavust nõuetele. Ka kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud olukorras ei esine veose tolmamise ohtu. Ei ole ühtki sellist tolmamise ohumärki, mida saaks jaatada tuginedes äratuntavatele asjaoludele. 12.04.2023, isiku kaebuse väitel ( mis ei ole ümber lükatud), võttis ta kaevandamiskohast aherainet, lubjakivi, kus kohati lumi ei olnud veel ära sulanud ja lubjakivi oli märg. Tegemist ei olnud sellise ilmaga, et 40-kraadi kuumusega kuivaks aine ära kiiresti ja hakkas avatud kaubaruumis vedamisel tolmama. Sõit Jõhvi kohast Iisaku kohani võtab aega 26 minutit. Ka parema tahte korral oleks väga raske saavutada lubjakivi sellist seisu, et see kuivaks nii ära, et hakkaks tolmama vedamisel. Kohtu arvates, on isik hoolsuskohustuse täitmisel tegutsenud igati adekvaatselt ega eksinud. Kuna hoolsuskohustus on isiku poolt nõuetekohaselt täidetud, ta ei ole rikkunud LS § 34 lg 6 ega muu õigusakti sätteid, puudub tema teos LS § 238 järgi ettenähtud väärteokoosseis. Puutuvalt kohtuvälise menetleja väitesse, et ei pea ootama ohu tekkimist ega selle realiseerimist ja koorma ikka tuleb katta, mitte oodata, äkki oht tekib ja osutatakse kohtupraktikale, kohus märgib taas, et ettevaatamatusdelikti korral on oluline tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine ja seejärel 6/7 selle objektiivset ettenähtavust ehk ka objektiivne vaatleja peab ära tundma tekkida võiva ohu (Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2021 lk 99) 4-22-1547 kohtuasjas tehtud lahendis, millele kohtuväline menetleja tugineb käesoleva kaebemenetluse kirjalikus arvamuses, on tuvastatud hoopis muud faktilised asjaolud ja sellest on tehtud kohtu vastavad järeldused. Kohus toob tsitaadi: „Vaidlust ei ole selles, et A. A. poolt juhitud veoki koormaks oli killustik. Nimetatud asjaolu on tõendatud OÜ X kviitungiga nr 53238 (KV tl 18), millest nähtub, et X OÜ veoki koomaks on killustiku 13,95 t, sõiduk xxx 29.03.2022 kell 16:
14. Videosalvestiselt 00151 (kv tl 27 CD plaat) nähtub, et veokil on koormaks killustik, mis koosnes nii väiksematest kui ka suurematest kividest, koorem on katmata ja keskosas kõrgem, ületades veoki kasti ääre kõrgust. Kohus leiab, et nimetatud videosalvestisega on tõendatud, et katmata killustik oli pudenemisohtlik ja seadis ohtu teisi liiklejad. Koorma pudenemist võivad mõjutada nii ilmastikuolud kui ka veoki sõidukiirus, mistõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et koorma niiskuse tõttu ei olnud killustik pudenemisohtlik nagu väitis A. A.“ Käesolevas kohtuasjas on veoseks lubjakivi, mitte killustik. Nende kahe aine iseloom ja omadused on erinevad. Mainitud lahendi kohaselt veos ületas veoauto kasti ääre kõrgust, mida käesolevas kohtuasjas tuvastatud ei ole. Samuti pidas mainitud lahendis kohus tõendatuks, tuginedes videosalvestisele, et katmata killustik oli pudenemisohtlik, tehes selles järelduse, et sellega seadis õhtu teisi liiklejaid. Käesolevas kohtuasjas ei olnud kaalutudki killustiku pudenemisohtlikkust, vaid lubjakivi tolmamise ohtu, mida salvestise alusel ei ole tuvastatud. Veose niiskuse osas on eelmainitud lahendis tõendina toodud isiku väide ja rohkem ei ole midagi, käesolevas kaebemenetluses on uuritud fotod, millest nähtub, et veos on märg ja visuaalselt on tuvastatav, kuivõrd veos on ühtlaselt märg. Kohtu arvates kinnitab kohtuvälise menetleja toodud kohtupraktika jätkuvalt, et ettevaatamatustegevusetuse delikti puhul on ohu jaatamise või eitamise poolest oluline just faktiliste asjaolude tuvastamine ja hindamine selle kogumis. KOHTU MEETMED K. R.i (R.) kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244023001588 tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 12.04.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244023001588 tühistada täielikult. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o K. R.i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7