← Eesti

2-20-1012/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1012 Kohtuasi Y hagi X vastu ühisvara jagamiseks ja rahalise hüvitise väljamõistmiseks ning X tingimuslik vastuhagi Y vastu ühisvara jagamiseks ja rahalise hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja liik Y
  5. veebruari
  6. a apellatsioonkaebus X
  7. veebruari
  8. a vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  9. juunil
  10. a, millel osalesid pooled ja poolte esindajad RESOLUTSIOON
  11. Kinnitada Y ja X vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  12. X tasub Y-le kokku rahalise hüvitisena 20 000 eurot, millest 6000 eurot tasub X Y-le 30 päeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ning ülejäänud 14 000 eurot tasub X Y-le 500 euro suuruste igakuiste osamaksetena iga kalendrikuu
  13. kuupäevaks. 1.
  14. Y ja X loobuvad käesolevaga vastastikku teineteise suhtes mistahes ülejäänud varalistest nõuetest, mis seonduvad käesoleva tsiviilasja esemega. 1.
  15. Pooled on kokku leppinud, et Harju Maakohtu
  16. jaanuari
  17. a hagi tagamise määruse resolutsiooni punktis 2 seatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek summas 47 000 eurot X-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX) jääb tagama punktis 1.1 nimetatud rahalise kohustuse täitmist. 1.
  18. Y annab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul nõusoleku Harju Maakohtu
  19. jaanuari
  20. a määrusega seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks kui punktis 1.1 nimetatud rahalise hüvitise kohustus on täielikult
  25. täidetud. Juhul, kui kohtuliku hüpoteegi kustutamisega seoses tuleb tasuda riigilõivu, siis tasub selle X. 1.
  26. Pooled on kokku leppinud, et Y-l on õigus X-le kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXXXXXXX asuvast pooleliolevast metsamajast eemaldada tema poolt valitud ehitusmaterjalid hiljemalt
  27. septembriks
  28. a. Pooled kooskõlastavad eelnevalt aja, millal Y metsamaja seisukorda ning hilisemalt ehitusmaterjale eemaldama tuleb. Tühistada Harju Maakohtu
  29. jaanuari
  30. a kohtuotsus ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-1012 menetlus. Tagastada Y-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 350 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Tagastada X-le vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 350 eurot Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Tagastada Y-le hagi tagamise tagatis 2350 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  31. Y (hageja) esitas
  32. jaanuaril
  33. a X (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja rahalise hüvitise väljamõistmiseks hagi. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ühisvara jagamise hüvitise 28 167.92 eurot ning rahalise hüvitise 14 569.22 eurot. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  34. Kostja leidis, et hageja nõuded on alusetud, tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja esitas koos vastusega hagile ka tingimusliku vastuhagi. Kostja palus juhul, kui kohus tuvastab hagejal olevat mistahes varalisi nõudeid mistahes õiguslikul alusel kostja vastu, rahuldada tingimuslik vastuhagi, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja rahasumma, mis on võrdne/korreleerub hageja kasuks kostjalt välja mõistetava rahasummaga (nt eeldusel, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagis nõutud summa; mõista hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis summas 42 827.14 eurot, sh ühisvara jagamise hüvitis summas 28 167.92 eurot ning täiendav rahaline hüvitis summas 14 659.22 eurot; määrata otsuse täitmise kord sellisena, et tasaarvestada otsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks välja mõistetud rahalise hüvitise summa kostja rahalise hüvitise summaga hageja vastu; jätta vastuhagi rahuldamise korral asja 2 menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda; alternatiivselt, juhul, kui kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jätta käesolev vastuhagi kohtuotsuses lahendamata.
  35. Harju Maakohus rahuldas
  36. jaanuari
  37. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus luges kostja lahusvaraks oleva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) huvides
  38. a tehtud kulutused 10 048.42 eurot ühisvara hulka ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sellest pool ehk 5024.21 eurot; luges kostja lahusvaraks oleva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) huvides
  39. a kuni
  40. a tehtud kulutused 14 334.79 eurot ühisvara hulka ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sellest pool ehk 7167.40 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks kostja lahusvaraks oleva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) huvides
  41. a kuni
  42. a hageja lahusvara arvelt tehtud kulutuste eest hüvitise 4610.80 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja pool (s.o 21 000.52 eurot) kostja kinnisasja huvides ühisvara arvelt tehtud laenumaksetest. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  43. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebus, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata (resolutsiooni p 1 ja 5) ning uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 26 024.73 eurot (ühisvara jagamisel tekkiv hüvitis 21 000.52 eurot ja käsundita asjaajamise nõue 5024.21 eurot).
  44. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 802.41 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi hageja vastu.
  45. Menetlusosalised esitasid
  46. juunil
  47. a Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi ning palusid selle kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule
  49. juunil
  50. a esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb Harju Maakohtu
  51. jaanuari
  52. a kohtuotsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  53. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  54. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult. 3
  55. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 430 ja 432 sisust ning soovivad, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse.
  56. Pooled palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada neile TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivudest. Hageja tasus
  57. veebruaril
  58. a apellatsioonkaebuselt riigilõivu 700 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada 350 eurot kandes selle summa käesoleva määruse resolutsioonis nimetatud arvelduskontole. Kostja tasus vastuapellatsioonkaebuselt vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu
  59. mai
  60. a määrusele riigilõivu kolme osamaksena
  61. juunil,
  62. juulil ja
  63. augustil
  64. a kokku 700 eurot. Seega tuleb kostjale tagastada 350 eurot kandes selle summa käesoleva määruse resolutsioonis nimetatud arvelduskontole.
  65. Hageja taotles hagi tagamise tagatise tagastamist. Kostjal ei olnud vastuväiteid. Hageja taotlus kuulub TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele. Ringkonnakohus tagastab hagejale
  66. jaanuaril
  67. a hagi tagamisel tasutud tagatise summas 2350 eurot kandes selle summa käesoleva määruse resolutsioonis nimetatud arvelduskontole.
  68. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
  69. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud ühe päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.