Obsah (6)

§ 121§ 76§ 78§ 75§ 74§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2853 Kohtulahend Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsus Janno Prantsi süüdimõistmise

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Kristina Meus Süüdimõistetu Janno Prants (isikukood: 39504146518; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Vabastada Janno Prants temale Tartu Maakohtu
2. juuni 2022.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2.

§ 76

lg 5 alusel määrata Janno Prantsile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17. veebruar 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Katseajal on Janno Prants kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 alusel määrata Janno Prantsile katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele.

1. Välja mõista Janno Prantsilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700023010 ning selgituse “nr 1-22-2853, menetluskulu, Janno Prants“.
2. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 129,60 eurot (s.h. käibemaks 21,60 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Janno Prantsi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Kohtumäärus saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
4. Janno Prants on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning Janno Prantsi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

1. Kohtule on esitatud süüdimõistetu kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvad alljärgnevad asjaolud. Janno Prants viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 20.06.2022 ja lõppeb 17.02.
2. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.04.
3. Janno Prants on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on J. Prantsi karistatud korduvate varavastaste kuritegude (süstemaatilised vargused grupis koos sissetungimisega; asja omavoliline kasutamine grupis; omavoliline sissetung) ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt süüdi mõistetud 2 kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, mistõttu vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Varasemate kuritegude põhjusteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, impulsiivsus, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, puudulik probleemide lahendamise oskus ja mõtlematus oma tegude tagajärgedele. Varasemate varavastaste kuritegude toimepanemisel ka majandusliku kasu saamise eesmärk. Käesolev kuritegu toime pandud alkoholi kuritarvitamisest, impulsiivsusest ja kehvadest probleemilahendusoskustest tingituna. Varavastased kuriteod on olnud pigem grupis süstemaatiliselt ette planeeritud, vägivallakuritegu ja joobes juhtimine toime pandud pigem impulsiivsusest. Läbiv soodustegur alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava iseloomustuses on Janno Prantsi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: on erinevatel perioodidel osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena, 2.03.2023 on väljaspool vanglat järelevalvega käinud tegemas kolimistöid vangla kriminaalhooldusosakonnas, alates 28.03.2023 töötab eraettevõttes xx xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Ajavahemikus 01.09.2022-26.01.2023 Tartu Vanglas viibides läbis xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx eriala ja omandas kutseoskuse. Ajavahemikus 08.10.2022-22.12.2022 läbis sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ajavahemikus 09.11.2022- 23.11.2022 läbis inspektor-kontaktisikuga struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhete vägivalla ning liiklusohutuse teemal. 08.03.2023 läbi viidud sotsiaaltöötajaga vabanemiseelne nõustamine. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt seisneb Janno Prantsi puhul oht kehalises väärkohtlemises, millega võivad kaasneda füüsiline valu ja kergemad kehavigastused; mootorsõiduki joobes juhtimises, mille tagajärjel võib toimuda avarii ning millega ohustatakse liiklusturvalisust ning seeläbi ühiskonna turvatunnet. Oht on kõige tõenäolisem kui tarvitab alkoholi, kui ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt, ei paranda oma probleemilahenduse oskusi, jätkab riskiva elustiiliga ning ei muuda oma käitumist ja hoiakuid, allub grupi survele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Tuginedes kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise kõrgeimale näidikule ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav Janno Prantsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Janno Prantsi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata

§ 76

lg 5 alusel Janno Prantsile käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni 17.02.2024, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Janno Prantsi kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgnevad kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 järgi mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 4 järgi otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas kohtu määratud tähtajaks.

1. Prokuröri seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Janno Prantsi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist.
2. Kohtuistung 01.06.
3. Süüdimõistetu Janno Prants osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Hetkel kannab teist reaalset vangistust. Kriminaalkorras on karistatud kokku neljal korral. Kriminaalasju on olnud palju, kuna tal on olnud enne vangistust probleemid alkoholiga. Otsis abi 3 kahel korral, alkoholi vastu pani süsti. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Vabaduses on plaan minna plaatimist edasi õppima. Enne vangistust ei olnud plaani õppima minna, aga sai vanglas aru, et talle sobib see plaatimine ja tema töövõime seda võimaldab. Oma elukaaslasega otsustasid edasi koos mitte minna, ainult lapsekasvatusel koos osaleda. Hetkel on Janno Prants avavanglas. On saanud enesekindlamaks, suudab üksinda tööl käia. Hetkel töötab ta xx xxxxxxxx xx -s. Vanemaid külastas kahel korral üks ööpäev. Probleeme ei tekkinud, tuli õigeks ajaks tagasi. Vabastamise korral on nõus alluma käitumiskontrollile ja alkoholi mitte tarvitamisega. Invaliidsus on tal 5 aastaks, mis lõpeb
4. Saab pensioni 230 eurot kuus. Tema arusaamised on tänu vanglale muutunud. Esialgu plaan minna töötukassase ettevõtluse koolitusele ja veel plaatimist aasta õppida. Vanemad igati toetavad teda selles. Ema on kodune ja isa käib tööl. Vabaduses hoidub ta alkoholist. Tahab olla eeskujulik isa oma lapsele ning ennast materiaalselt ja majanduslikult üles töötada. Kui kohus teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastab, siis läheb psühhiaatri juurde ja jätkab antidepressantraviga, mis tal praegu on, see on teda ka aidanud. On aru saanud, et vähimgi rikkumine toob teda tagasi vanglasse. Süüdimõistetu Janno Prantsi kaitsja avaldas kohtuistungil, et karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on Janno Prantsi puhul täidetud. Isik on enesekriitiliselt tunnistanud, et tema kõik probleemid on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Vangla iseloomustuses on positiivne, et Janno Prantsi individuaalne täitmiskava ja käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik ehk igati positiivne. Ta on omandanud kutseoskused plaatija erialal ja õpetajad, kes teda välja koolitasid, annavad Janno Prantsi kohta positiivse iseloomustuse. Isik ise tunnistab oma sõltuvusprobleemi. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kontaktisikuga on viidud läbi struktureeritud vestlus pere ja paarisuhte teemal ning on läbinud vabanemiseelse nõustamise. Praegu kannab karistust avavanglas. On saanud kahel korral lühiajaliselt vanemate juures käia. On arusaamatu, kui Janno Prants on avavanglas, käib tööl, saab vanglas rahumeelselt olla, rikkumisi ei ole toime pannud, on distsiplineeritud, miks ta siis ei saa vanglast välja. Iseloomustav materjal on igati positiivne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole. Avavanglas peab ta õhtul kindlal kellaajal kindlas kohas tagasi olema. Kui ta oleks oma elukohas xxxxxxxxx talus, siis see oleks analoogne. Kaitsja toetab isiku taotlust teda karistusest tingimisi vabastada ja tema allutamist käitumiskontrollile. Isik andis kohtule nõusoleku, et tema suhtes kohaldatakse tingimisi enne tähtaegset vanglast vabastamist ja on nõus piirangutega mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale töökoht. Vabanemisel on Janno Prantsi sissetulekuks pension 230 eurot. Kaitsja usub, et kui Janno Prants ütleb kohtule, et saab aru, et tema probleemid on siiamaani tekkinud alkoholist, siis nüüd on see viimane võimalus. Juhul, kui kohus Janno Prantsi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastab, siis sõltub vaid isikust endast tema tulevik. Kaitsja palub isik vabastada vanglast ja määrata katseaeg kuni katseaja lõpuni ja riskide maandamiseks alkoholi tarvitamise keeld. II Kohtu põhjendus 1.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Janno Prants on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4

1. Kohtu hinnangul väärivad positiivsete asjaoludena märkimist, et süüdimõistetu Janno Prants on erinevatel perioodidel osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena, on käinud järelevalvega väljaspool vanglat tegemas erinevaid töid ja töötab hetkel plaatijana, kutse omandas vanglas viibides. On läbinud inspektor-kontaktisikuga struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhete vägivalla ning liiklusohutuse teemal. Läbi on viidud vabanemiseelne nõustamine. Avavanglas viibimise ajal on liikunud korduvalt soodustuse korras iseseisvalt väljaspool vanglat (sisseostud kaupluses, kiriku jumalateenistustel osalemine). Ühel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul vanemate juures (22.03.2023-23.03.2023), mis möödus edukalt. 28.03.2023 asub soodustuse korras tööle eraettevõttesse xx xxxxxxxxx plaatijana. Iseseisva liikumise käigus rikkumisi fikseeritud ei ole, on võimeline liikuma ühiskonna- ja soodustuse kohaldamise aluseks olevate käskkirjade nõudeid järgides. Samuti on positiivne, et Janno Prants suhtleb lähedastega. Ennetähtaegsel vabanemisel on avaldanud soovi asuda elama xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx . Kinnistu omanik on kinnipeetava sõnul ema tuttav ning pere on seal majas elanud üle kahekümne aasta. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga avaldas kinnistu omanik, et Janno Prantsi vanemad elavad majas poolte kokkuleppe alusel ning sissekirjutust ei oma. Kinnistu omanik andis suulise nõusoleku Janno Prantsi elama asumiseks eelnimetatud aadressile. Kuigi Jaano Prantsil vabanemisjärgne töökoht puudub, on tal kehtiv otsus osalise töövõime osas, mis tagab võimaluse saada vabanedes toetust summas ca 230 eurot kuus, lisaks saab end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagada riiklikud sotsiaalsed teenused.
2. Negatiivseteks asjaoludeks on kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Janno Prants on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (süstemaatilised vargused grupis koos sissetungimisega; asja omavoliline kasutamine grupis; omavoliline sissetung). Samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praegu kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Viimase kohtuotsuse kohaselt Janno Prants olles alkoholijoobes, oma elukohas sõnalise konflikti ajendil tekkinud rüseluse käigus surus käe xxxxxxxxx suule ning samal ajal xxxxxxxx taganes, kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale. Seejärel istus J. Prants oma keharaskusega selili põrandal lamava kannatanu kehale, kattis lahtise käega tema nina ja suu ning surus jõuliselt nii, et kannatanu tundis valu suu ja nina piirkonnas. Oma käitumisega tekitas J. Prants kannatanule füüsilist valu, õhupuuduse ja teadvuskaotuse tunde, mille tagajärjel kannatanu oksendas. Kriminaalhooldusele on Janno Prantsi määratud kahel korral. Esimesel korral 11.04.201510.10.2015 lõpetati kriminaalhooldus katseaja lõppemisega. Kokkuvõtte kohaselt läbis katseaja rahuldavalt, järgis kontrollnõudeid. Teisel korral oli kriminaalhooldusel 25.03.2022-04.05.2022, kriminaalhooldus lõppes seoses uue kriminaalkaristuse määramise ja vangistuse täitmisele pööramisega. Kinnipeetava katseaeg möödus probleemselt, koostati mitu erakorralist ettekannet seoses alkoholi tarvitamisega, registreerimiskohustuse rikkumistega; vahetas kriminaalhooldusametnikult luba küsimata oma elukohta. Väidab ise, et üldiselt saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja on valmis kontrollnõudeid täitma, kui omab stabiilset elukorraldust. Korduvad õigusrikkumised näitavad isiku hooletut suhtumist ühiskonda ja kogukonda. Lisaks on isik, omamata juhtimisõigust, osalenud liikluses (karistatud ei ole). Tunnistab verbaalselt oma probleeme ja hindab justkui reegleid ja norme, kuid sellest hoolimata kaldub neist ise kõrvale. Janno Prantsi senist elukäiku on tugevalt negatiivselt mõjutanud alkoholiprobleemid, mis on soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt alustas Janno Prants enda sõnul alkoholi tarvitamist umbes 15-aastaselt koos sõpradega. Esialgu tarvitas lahjemat alkoholi ning hiljem mindi üle kangema alkoholi pruukimise peale. Ühiselt sõpradega alkoholi tarvitades pandi toime ka kuritegusid. Vangistuseelselt tarvitas alkoholi enda sõnul mõned korrad nädalas, koguseid välja tuua ei osanud, kuid hindas, et pigem jõi palju lahjat alkoholi. Enne vangistust alkoholi tarvitamist probleemiks pigem ei pidanud, kuid siiski on abi otsinud 5 psühhiaatrilt ja teinud kahel korral alkoholivastase süsti, kuid tema sõnul on kasu olnud lühiajaline: esimesel korral (11.09.2020) suutis alkoholita olla 4 kuud, teisel korral (24.01.2022) 2 kuud. Pikaajalisi tarbimisharjumuse muudatusi ei kaasnenud. Viimase kriminaalhooldusperioodi ajal tutvustati ka Kainem ja Tervem Eesti programmi, kuid sellega liituda ei soovinud. Saab aru enda ohukohtadest (tegevuseta olek, konfliktid), mistõttu plaanib esialgu elada koos vanematega, kellega konflikte ei teki. Mõistab alkoholi tarvitamise kahju enda elule ja tervisele, kuid sellest hoolimata on varem korduvalt esinenud tagasilangust. Kuriteo, mille eest Janno Prants käesoleval hetkel karistust kannab, on ta toime pandud alkoholijoobes. Ta tunnistab enda probleemi alkoholiga ja soovib ennetähtaegse vabaemise korral probleemi lahendamisega edasi tegeleda. Asjaolu, et isik tunnistab oma probleemi ja soovib ennast muuta, on oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu sõltuvusprobleemid sellised, mis tingiksid tema vabastamata jätmise. Kohus leiab, et võimaliku vabanemise korral saaks riske täiendavalt maandada erinevate lisakohustustega.
3. Kohus leiab, et Janno Prants on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemaga suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus märgib, et Janno Prantsi poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Janno Prants tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Janno Prantsi üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Janno Prants rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Janno Prants vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb Janno Prantsile määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17. veebruar 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Janno Prantsile katseajaks määrata täiendava kohustustena

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele. 6. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Janno Prantsile riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Janno Prantsilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6