← Eesti

2-18-18318/53

Obsah (17)§ 177§ 5§ 436§ 229§ 232§ 333§ 660§ 251§ 267§ 231§ 230§ 363§ 442§ 124§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18318 Tsiviilasi FHN Inkasso ja Finants

) § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. 1

(9)HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus
  1. FHN Inkasso ja Finants OÜ (hageja) esitas
  2. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi ML Viimistlus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 55 926 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loovutas Raki Invest OÜ
  3. juunil 2017 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel Gottlieb OÜ-le nõudeõiguse kostja vastu summas 55 926 eurot. Nimetatud nõudeõigus tuleneb Raki Invest OÜ poolt kostjale
  4. veebruaril 2016 esitatud arvest nr 1627 summas 55 926 eurot. Arve on osapoolte poolt deklareeritud.
  5. juunil 2017 edastati kostjale teade nõudeõiguse loovutamisest ning paluti tasuda võlgnevus summas 55 926 eurot hiljemalt
  6. juunil 2017 Gottlieb OÜ arveldusarvele. Võlgnevust eelnimetatud tähtpäevaks ei tasutud.
  7. novembri 2018 nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas Gottlieb OÜ eelkirjeldatud nõudeõiguse hagejale. Teade nõudeõiguse loovutamisest on kostjale edastatud. Hageja leiab, et arve nr 1627 aktsepteerimisega tunnistas kostja nii arvel märgitud tööde teostamist kui ka nende vastuvõtmist. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelises e-kirjavahetuses, millisesse omakorda oli kaasatud ka arve nr 1627 väljastaja – s.o Raki Invest OÜ, juhib kostja raamatupidaja kostja juhatuse liikme tähelepanu sellele, et arve nr 1627 summa on vale. Kostja juhatuse liige edastab raamatupidaja poolt saadetud e-kirja omakorda Raki Invest OÜ-le, et see arve summa ära parandaks. Eeltoodu tõendab, et kostja on olnud arvest nr 1627 kogu aeg teadlik ning samuti on kostja seda aktsepteerinud. Kostja vastuväited
  8. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millisest kohustustehingust on tekkinud Raki Invest OÜ väidetav nõudeõigus kostja vastu. Üksnes koostatud ja esitatud arvest ei teki kohtupraktika kohaselt nõuet. Seega peaks hageja esmalt selgitama ja tõendama, mis kohustustehingu eest Raki Invest OÜ arve on esitatud ja lisaks peab hageja suutma selgitada ja tõendada, et Raki Invest OÜ-l tekkis õigus nõuda kostjalt 55 926 eurot ja kostjal oli kohustus maksta selline summa. Hageja pidi esile tooma, milliste tööde, mille eest on kostjale esitatud arve nr 1627, tegemises ja mis mahus kokku lepiti. Samuti pidi hageja näitama, milliseid töid, mille kohta esitas Raki Invest OÜ kostjale arve nr 1627, tehti ning nende tööde tegemist tõendama. Põhjendatud ei ole hageja veendumus kostja poolt arve nr 1627 aktsepteerimisest. Ebaõige on arvamus, et arve aktsepteerimist tõendab maksudeklaratsioonis arve kajastamine. Maksudeklaratsiooni andmed ei kõrvalda hageja kohustust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelises e-kirjavahetusest ei nähtu, et kirjavahetus puudutab Raki Invest OÜ arvet nr
  9. Menetluse edasine käik ja täiendavad asjaolud
  10. Pärnu Maakohus jättis
  11. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud kohtu ette toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, s.o arve nr 1627 aluseks oleva töövõtulepinguga seonduvaid olulisi asjaolusid. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  12. juuli 2019 otsusega maakohtu
  13. mai 2019 otsuse ja saatis selle uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu
  14. oktoobri 2019 määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse. Maakohus oleks pidanud hiljemalt eelmenetluses hagejale selgitama, et hagi on puudulik ja andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte viitama hagi puudustele lõpplahendis. 2
(9)
  1. Asja uuel läbivaatamisel toimus
  2. augustil 2020 eelistung, kus kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist ja määras tähtaja hagi tervikteksti esitamiseks. Kohus võttis vastu koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi (dtl-d 206-209). Hageja märkis, et tõendeid juurde esitada tal ei ole (dtl-d 277-279). 4.
  3. Esitatud hagi tervikteksti kohaselt loovutati hagejale Raki Invest OÜ ja kostja vahel
  4. a detsembris sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue. Töövõtulepingu ja nõude olemasolu tõendab kostja poolt arve nr 1627 aktsepteerimine. Töövõtulepingu kohaselt kohustus Raki Invest OÜ teostama objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja betoonpindade viimistlus (kogusega 3770 m2, hinnaga 9,00 eurot/m2); 2) torude, kommunikatsioonide värvimine (kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m2). Raki Invest OÜ osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul
  5. detsember 2015 –
  6. veebruar
  7. Raki Invest OÜ ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt muutus Raki Invest OÜ tasunõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisest ja peale töö valmimist kohustus Raki Invest OÜ saatma kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest. Sama tähtaja jooksul kohustus kostja teavitama Raki Invest OÜ-d sellest, kui tehtud tööl esinevad puudused. Raki Invest OÜ esitas töö valmimisel arve nr
  8. Kostja on Raki Invest OÜ poolt esitatud arve nr 1627 kätte saanud, sellest teadlik ja arvet aktsepteerinud. Eeltoodut tõendab kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus. Kostja deklareeris arve nr 1627 ka
  9. a käibedeklaratsioonis Maksu- ja Tolliametile (MTA). Eluliselt ei ole usutav, et deklareeritud oleks arve nr 1627, kui teenust ei osutatud. Kostja ei ole Raki Invest OÜ-le tehtud tööde osas pretensioone esitanud. Koos hagi terviktekstiga esitas hageja taotlused kostja juhatuse liikme M L vande all ülekuulamiseks, MTA-le selgitustaotluse esitamiseks, A L ülekuulamiseks ning kuriteoteate esitamiseks prokuratuurile. 4.
  10. Maakohus jättis hageja taotlused
  11. oktoobri 2021 määrusega rahuldamata. 4.
  12. Kostja vaidles hagi terviktekstile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse asjaoludes puudub konkreetsus ja hageja ei ole jätkuvalt, sh peale kohtu selgitamiskohustuse täitmist, haginõude aluseks olevaid asjaolusid sisustanud ja neid ka tõendanud. Sealhulgas ei selgu lepingu sõlmimise asjaolud ning töötajate nimed ega nende arv, kes väidetavalt töid teostasid. Portaali www.teatmik.ee andmete kohaselt
  13. a IV ja
  14. a I kvartalis Raki Invest OÜ-l töötajad puudusid. Tõendamata on tööde tegemise täpne aeg, valmimine ja üleandmine. Paljasõnaline on väide tasunõude sissenõutavaks muutumisest selle valmimisest (võlaõigusseadus (VÕS) § 637 lg 4). Hageja viidatud objektil teostati töid teistsuguses mahus, kui väidab hageja. Krohvi ja betoonpindade viimistlustöid oli objektil mahus 2100 m2 ning torude ja kommunikatsioonide värvimist mahus 1500 m
  15. 2019 veebruari lõpu seisuga oli nendest töödest akteeritud 1534 m2 ning need tööd oli tehtud kostja enda töötajate poolt. Kostja ei ole arvet nr 1627 aktsepteerinud. Esitatud e-kirjavahetus kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja vahel seda ei tõenda. 4.
  16. Kohus määras asja lahendamise
  17. novembri 2021 määrusega poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse (dtl-d 333-338). Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad
  18. novembril 2021 ja seisukohad nendele
  19. novembril
  20. 3
(9)OTSUSE PÕHJENDUSED 5. Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda ning need tuleb kindlaks määrata vastavalt

§ 177lg-le 2.

6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

  1. Esmalt lahendab kohus poolte seni esitatud ja lahendamata taotlused. 7.
  2. Hageja palus
  3. oktoobri 2020 menetlusdokumendis jätta tähelepanuta/vastu võtmata tõendina kostja esitatud Raki Invest OÜ majandusnäitajate andmed (dtl-d 305-306, 108-111), e-kirja ja akti (dtl-d 297-300). Kohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna tegemist on asjakohaste ja lubatavate dokumentaalsete tõenditega (

§ 229lg 2 ja § 238 lg 1).

Menetluses on tõendeid uuritud, mistõttu kohus saab neid asja õigeks lahendamiseks koos teiste tõenditega hinnata (

§ 232lg 1).

7.

  1. Hageja esitas
  2. novembril 2021

§ 333alusel vastuväite kohtu tegevusele.

Samuti taotlused kostja juhatuse liikme M. Li vande all ülekuulamiseks, MTA-le selgitustaotluse esitamiseks, A L ülekuulamiseks ning kuriteoteate esitamiseks prokuratuurile. Hageja vastuväite kohaselt jättis kohus kostja taotlused

  1. oktoobri 2021 määrusega põhjendamatult rahuldamata ega lubanud määruse peale kaevata. Seejuures ei viidanud kohus sättele, mille alusel
  2. oktoobri 2021 määrust vaidlustada ei olnud võimalik. Kohus märgib, et jääb oma
  3. oktoobri 2021 määruses esitatud seisukohtade juurde. Kostja
  4. septembri 2020 taotlused, sh (tingimuslik) taotlus kostja juhatuse liikme M. Li vande all ülekuulamiseks on põhjendamatud. Määrus ei ole kohtupraktikaga vastuolus ja kohus ei ole pooli menetluses ebavõrdselt kohelnud. Hageja taotluste lahendamine eelistungil ei oleks viinud teistsuguse tulemuseni. Pooled said eelmenetluses tähtajad avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et määrus ei ole kaevatav. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (

§ 660lg 1).

Seadus ei näe ette kaebeõigust määruse peale, millega kohus jättis hageja taotlused rahuldamata. Kohus leiab, et ei ole 4. oktoobri 2021 määruse tegemisel menetlusõigust rikkunud. Hageja oli asja kirjalikus menetluses lahendamisega nõus (dtl 335). Kuna hageja esitas kohtule enne vastuväite esitamist e-kirja, siis on hageja vastuväide kohtu tegevusele esitatud ka hilinenult (

§ 333lg 2).

Hageja esitatud taotlused menetlusosalise M. Li vande all ülekuulamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks, dokumentaalse tõendi kogumiseks ja kuriteo teate esitamiseks jäävad

§ 251lg 1, § 267 lg 1, § 2681 ja § 238 lg-1 alusel rahuldamata.

Asjaolu, et hagejal on väidetavalt raskusi Raki Invest OÜ endise juhatuse liikmega kontakti saada, ei anna alust kostja juhatuse liikme M. Li vande all ülekuulamiseks kõigi hagi aluseks olevate asjaolude esile toomiseks ja tõendamiseks. Vastaspoole vande all ülekuulamise eelduseks on see, et hageja on oma teised tõendid esitanud (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, 2017, § 267 komm 3.2.1.). Praegusel juhul ei ole hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid nende 4

(9)kohta esitanud ega veenvalt põhistanud, et ta oleks teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite hankimiseks. VÕS § 168 1 järgi oli hagejal õigus nõuda nõude loovutanud võlausaldajalt nõude aluseks olevaid dokumente ja teavet juba nõude saamisel. Nõue loovutati hagejale tema enda kinnitusel Gottlieb OÜ poolt
  1. novembril
  2. Äriregistri kohaselt on Gottlieb OÜ registrisse kantud, sh on esitatud
  3. a majandusaasta aruanne. Seega ei ole põhjendatud väide selle kohta, et praegu on hagejal raskusi Raki Invest OÜ juhatuse liikme kättesaamisel, mistõttu tuleb asjas kostja juhatuse liige vande all ülekuulata. Gottlieb OÜ-l on VÕS § 168 lg 1 kohaselt kohustus arve aluseks olevate dokumentide ja teabe hagejale andmiseks. Dokumente ja teavet oleks saanud küsida nõude saamisel. Kohtu arvates ei saa kohaldada

§ 267lg-t 1 ega §-i 2681 kostja juhatuse liikme M.

L ülekuulamiseks olukorras, kus hagejale ei ole teada täpselt hagi aluseks olevad asjaolud ja ta ei ole midagi nende väljaselgitamiseks teinud (vt ka 4. oktoobri 2021 määruse p 7 ja praeguse otsuse p 18). Minimaalselt peaks hageja kostja juhatuse liikme vande alla ülekuulamise taotluse rahuldamiseks suutma taotluses täpselt määratleda, millal elulised sündmused, mille tõendamiseks inimese vande all üle kuulamist taotletakse, aset leidsid. Maakohtu arvates ei ole

§ 267

lg 1 mõte hagi asjaolude kohtu ette toomiseks vastaspoole vande all ärakuulamine. Sellele viitab ka sätte sõnastus, mille kohaselt võib taotleda vastaspoole vande all ülekuulamist üksnes asjaolu tõendamiseks. Muud

  1. novembri 2021 taotlused jäävad rahuldamata maakohtu
  2. oktoobri 2021 määruses toodud põhjendustel.
  3. Järgmisena lahendab kohus hageja nõude. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 55 926 eurot. Hageja tugines asja uuesti läbivaatamisel sellele, et talle on loovutatud Raki Invest OÜ ja kostja vahel
  4. a detsembris sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue. Raki Invest OÜ saatis kostjale tasumiseks arve nr 1627 summas 55 926 eurot. Kostja aktsepteeris arvet, võttis selle omaks, deklareeris selle MTA-le
  5. a maksudeklaratsioonis, kuid jättis selle Raki Invest OÜ-le põhjendamatult kokkulepitud tähtpäevaks tasumata.
  6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Raki Invest OÜ on esitanud kostjale arve nr 1627 (vaidlusalune arve) ning kostja on deklareerinud selle

  1. a veebruarikuu maksudeklaratsioonis MTA-le (dtl-d 84-90; 289);  arvest nr 1627 tulenev vaidlusalune nõue on loovutatud esmalt Gottlieb OÜ-le ja seejärel hagejale (VÕS § 170; dtl-d 5-9, 152).
  2. Asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel, ei vabasta teda hagi aluseks olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Ka VÕS 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle kõik nõuet tõendavad dokumendid ja andma nõude esitamiseks vajalikku teavet.
  3. Kohus selgitas
  4. augusti 2020 eelistungil, et nõude rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama töövõtulepingu kehtivalt sõlmimise ja selle tingimused. Sealhulgas tööde valmimise ja tasu sissenõutavaks muutumise asjaolud (

§ 230lg 1).

Arve esitamine ei tõenda iseenesest selle aluseks olevaid asjaolusid. Arve esitamisest selle tasu maksmise kohustust ei teki. Samuti selgitas kohus viidatud eelistungil, et kostja võib hageja nõudele vastu vaielda tõendeid esitamata, kuni hageja poolt hagi asjaolude tõendamiseni (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). 5

(9)Praeguses asjas ei ole kostja ühtegi töövõtulepinguga seonduvat asjaolu tuvastatud asjaoludel omaks võtnud

§ 231lg 2 esimese lause mõttes ja on neile vastu vaielnud.

  1. Võlasuhe võib tekkida lepingust (VÕS § 8). Poolte vahel lepingu sõlmimist reguleerivad eelkõige VÕS §-d 9 ja
  2. Leping võib olla sõlmitud ka suulises vormis (VÕS § 11 lg 1). Töövõtulepinguga kohustub üks isik tegema töö ja teine isik selle eest tasuma (VÕS § 635 lg 1). Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi töö valmimisest või töö vastuvõtmisest või selle vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lg 4 esimene lause).

§ 363

lg 1 p 2 ja

§ 230

lg 1 kohaselt peab hageja esile tooma ja tõendama hagi aluseks olevad asjaolud, s.o esitama eluliste sündmuste faktikogumi, mille tuvastamisega hageja oma nõude seob. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (Riigikohtu

  1. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
  2. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et töölepinguga seonduvaid kõiki asjaolusid, alustades lepingu sõlmimisest, tõendab kostjale esitatud arve nr 1627, mille kostja aktsepteeris ja deklareeris MTA-le ning millelt nähtuvad mh tehtud tööd. Kohus sellise hageja arusaamaga ei nõustu. Hageja on kostjale arve esitamise fakti ületähtsustanud. Kohus selgitas eelevat hagejale ka
  3. augusti 2020 eelistungil ja uuesti
  4. oktoobri 2021 määruses, millega jäid kostja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Täiendavaid tõendeid hageja pärast eelistungit ega
  5. oktoobri 2021 määrust ei esitanud.
  6. Kohtupraktika kohaselt ei teki arve koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust. Sealhulgas ei teki üldjuhul kohustust arvel näidatud maksetähtaegade ega viivise osas ka olukorras, kus arve kättesaamise kohta on antud allkiri (n-ö arvet aktsepteeritud) (vt Riigikohtu
  7. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10 ja
  8. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 14-15). Seega ei saa hageja tugineda sellele, et kostja oli arvest teadlik ja aktsepteeris seda, mistõttu tuleb arvel näidatud summa 55 926 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei saa tugineda sellele, et tasunõue muutus sissenõutavaks arvel märgitud kuupäevast. Hageja peab tõendama, et kostjal tekkis töövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus (vt otsuse p 12).
  9. Eelmärgitut ei muuda vaidlusaluse arve deklareerimine kostja poolt
  10. a maksudeklaratsioonis MTA-le ja sellega seonduvalt hageja viidatud haldusasjade kohtupraktika. Samuti väide, et kostja ei ole veenvalt (eluliselt usutavalt) põhjendanud ega tõendanud, miks arve nr 1627 MTA-le sisendkäibemaksu mahaarvamiseks deklareeriti olukorrus, kus kostja väidetavalt arvel märgitud teenust ei olnud saanud. Asjaolu, kas arve nr 1627 alusel olid sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused haldusasjade kohtupraktika kohaselt täidetud või mitte, ei ole praegu vaidluse all. Kohus ei uuri ega hinda kostja poolt võimalikku maksukelmuse toimepanekut. Vaidlusaluse arve deklareerimine ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid ja neid ei saa tuletada vaidlusaluse arve deklareerimise maksõiguslikest tagajärgedest. Hageja märkis, et arve nr 1627 deklareerimise põhjuseks sai olla maksukelmuse toimepanek. Seega möönab hageja ka ise, et vaidlusaluse arve deklareerimine ei tähenda tingimata seda, et 6

(9)selle alusel on teenust saadud ning seda võidi deklareerida põhjustel, mis ei seondu väidetava töövõtulepinguga või muu lepingulise suhtega.
  1. Eeltoodut arvestades ei saa arve nr 1627 koostamise ja kostjale esitamise fakti ega selle kostja poolt MTA-le deklareerimisest esitamise fakti alusel tuvastada, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel oli kehtiv suuline töövõtuleping, mille alusel viimane kohustus tegema töid Riia 2, Tartu asuval objektil hagis viidatud tingimustel (vt otsuse p 4.1.). Ka ei saa kohus tuvastada nende faktide alusel, milliseid töid teostati ja kas Raki Invest OÜ töövõtulepingust tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks. Samuti kas tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest või selle üleandmisest (VÕS § 637 lg-d 3 või 4).
  2. Kuna pooled on ühel meelel selles, et kostja deklareeris vaidlusaluse arve
  3. a veebruarikuu deklaratsioonis MTA-le, ei ole vaja hinnata kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelist kirjavahetust (millesse oli kaasatud ka Raki Invest OÜ) tuvastamaks, kas kostja oli esitatud arvest teadlik või mitte (dtl-d 100-101; 288-289). Kostja pidi olema arvest teadlik hiljemalt selle deklareerimisest. Ühtlasi ei ole arve nr 1627 asjakohane tõend, millega saaks tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid, mis eelnevad väidetava tasunõude sissenõutavaks muutumisele (vt otsuse p-d 15 ja 16). Praegusel juhul on tõendamata töövõtulepingu sõlmimine ja muud eeldused tasunõude sissenõutavaks muutumine (vt ka allpool).
  4. Hageja on paljasõnaliselt väitnud järgmist. Raki Invest OÜ ja kostja vahel sõlmiti
  5. a detsembris suuline töövõtuleping, mille kohaselt kohustus Raki Invest OÜ teostama objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja betoonpindade viimistlus, kogusega 3770 m2, hinnaga 9 eurot/m2; 2) torude, kommunikatsioonide värvimine, kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m
  6. Samuti, et Raki Invest OÜ osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul
  7. detsember 2015 –
  8. veebruar 2016 ning et Raki Invest OÜ ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt muutus Raki Invest OÜ tasunõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisest ja peale töö valmimist kohustus Raki Invest OÜ saatma kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest. Sama tähtaja jooksul kohustus kostja teavitama Raki Invest OÜ-d ka sellest, kui Raki Invest OÜ poolt tehtud tööl esinevad puudused. Kostja on esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töövõtulepingu objektil teostasid töid nende enda töötajad, töömahud objektil olid väiksemad, kui hagis märgitud ning avalikest andmetest nähtuvalt Raki Invest OÜ-l tööde teostamise perioodil töötajaid polnud.
  9. Kohus hindab tõendeid kogumis (

§ 232lg 1).

Olukorras, kus hageja ei ole oma nõude tõendamiseks peale vaidlusaluse arve midagi esitanud, viitavad kostja tõendid ülekaalukalt sellele, et ilmselt Raki Invest OÜ ei saanud väidetavalt töövõtulepingu järgseid kokkulepituid töid hagis märgitud ligikaudsel ajavahemikul teostada. Hageja on vaidlustanud kostja esitatud tõendite vastuvõtmise ja seadnud nende usaldusvääruse kahtluse alla, kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Raki Invest OÜ-l olid väidetavate töövõtulepingu järgsete tööde teostamise ajal töötajad või korraldati seda muul õiguslikul alusel. Kostja märgitud tehtud tööde mahtu objektil ei ole hageja veenvalt vaidlustanud. Ka ei ole hageja esile toonud, kes täpselt ja kus, väidetava töölepingu Raki Invest OÜ nimel sõlmis ning on üksnes väitnud, et kostja nimel tegi seda juhatuse liige M Li. Hageja ei ole seejuures põhjendanud, miks tal ei ole ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta peale vaidlusaluse arve midagi kohtule esitada. 7

(9)Kostja väitel on Tartus Riia 2 asuv objekt väga suur. Objektil tegid töid erinevad ettevõtted. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole menetluses konkreetselt esile toonud, millisel objekti osal Raki Invest OÜ väidetavalt töid teostas. Alltöövõtulepingu kohaselt pidi kostja töid teostama ise või teavitama peatöövõtjat alltöövõtu kasutamisest (alltöövõtulepingu nr 169-15 p 6.23; dtl 118). Asjaolu, et alltöövõtu lepinguga võetud tööde tegemiseks olid kostjal oma töötajad, tõendab kohtu arvates kostja
  1. a I kvartali riiklike tööjõumaksude deklareerimine ja tasumine summas 19 543,10 eurot (dtl-d 129-130). Internetist nähtuvate andmete kohaselt Raki Invest OÜ poolt deklareeritud ja tasutud maksud olid vaid 400 eurot ja töötajad puudusid (dtl-d 108-111). MTA tõendiga loeb kohus tuvastatuks, et MTA andmetel, mis on tagasiulatuvalt esitatavad 3 aasta kohta, oli kostjal
  2. a-l püsivalt tööl 24-29 töötajat (dtl-d 133-137). Tööde aktiga ja e-kirjaga akti edastamiseks peatöövõtjale loeb kohus tuvastatuks, et kostja esitas peatöövõtjale
  3. a veebruaris akteerimiseks valminud töid rahalises mahus 31 550 eurot ilma käibemaksuta (dtl 132). Seega on välistatud, et kostja oleks saanud sisse osta töid sellest suuremas rahalises mahus (Raki Invest OÜ arve järgne rahaline maht 46 605 eurot käibemaksuta). Kostja poolt peatöövõtjale esitatud aktist nähtuvad ka akteeritud tööd ja nende mahud
  4. a veebruaris. Krohv- ja betoonpindade viimistlust ei ole sellises mahus nagu Raki Invest OÜ arvel (dtl-d 131-132, 297-300). Isegi kui väidetav töövõtuleping võidi sõlmida suuliselt, ei ole eluliselt usutav, et nii suures mahus töid (nagu hagis märgitud) teostati n-ö märkamatult selliselt, et Raki Invest OÜ-l ja hagejal puuduvad täpsed andmed, kes neid konkreetselt teostasid ja millisel ajavahemikul. Samuti ei ole usutav, et poolte kokkuleppe kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või 30 päeva möödumisel vaidlusaluse arve kostjale edastamisest. Tavapäraselt lepitakse ehitustööde puhul kokku, et töö valmib selle üleandmisest, et tellijal oleks võimalus tehtud töö üle vaadata (VÕS § 637 lg 4) ning puudustega töö vastuvõtmisest vajadusel keelduda. Vastupidist kokkulepet suuremahuliste tööde puhul peab tõendama hageja (vt Riigikohtu
  5. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13). Igal juhul oli hageja kohustus tasunõude sissenõutavaks muutumiseks tõendada seda, et töö oli valmis ja vastas lepingutingimustele (VÕS § 637 lg 3, § 638 ja § 641). Kuna hageja ei ole tõendanud töö valmimist ja/või selle üleandmist kostjale, on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et kostja ei ole töö puudustele õigeaegselt tuginenud.
  6. Hageja on läbivalt menetluses tuginenud sellele, et kostja on arvet aktsepteerinud, seda tunnustanud ja/või selle omaks võtnud. Kohus selgitas
  7. augusti 2020 istungil, et kohtupraktika kohaselt ei tekki arve koostamisest ja selle esitamisest kostjal arve tasumise kohustust (vt ka otsuse p-d 11 ja 14). Vaikimisi võiks tulla kõne alla poolte väljakujunenud tavast lähtuvalt, et aktsepteeritakse arvel näidatud maksetähtaegu ja viivist, kuid mitte põhinõuet, mille aluseks on üldjuhul leping (vt ka otsuse p 14). Arve vastuvõtmine (aktsepteerimine) ei tähenda ka lepingu sõlmimist, s.o pakkumusega nõustumust VÕS § 20 mõttes. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik tunnustada nõudeid arve aktsepteerimisega. Võimalik on sõlmida võlatunnistusi nõude tunnustamiseks VÕS § 30 mõttes, mis peab olema üldjuhul kohustatud isiku poolt antud kirjalikus vormis (VÕS § 30 lg 2). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalust arvet tuleb käsitada võlatunnistusena. Asjaoludest tulenevalt seda teha ka ei saa.

§ 231lg 2 näeb ette asjaolude omaksvõtu võimaluse menetluses ja hagi õigeksvõtu. Kohtuväliselt ei ole kehtivas õiguses normi, mis reguleeriks nõude omaksvõttu. 8

(9)Kohus märgib, et arved lihtsustavad majanduskäibes lepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuid üldjuhul ei saa olla iseseisvaks aluseks kohustuse täitmise nõudmisele (vt ka VÕS § 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5). Vaidluse korral tuleb arve aluseks olevaid asjaolusid (võlasuhet) hagimenetluses tõendada (

§ 230lg 1).

  1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja ülesandeks oli tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja esitada nõuet kinnitavad tõendid. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud arve nr 1627 aluseks olevaid asjaolusid: tellitud teenust ja poolte kokkuleppeid, töövõtulepingu olemasolu ja selle sisu, teostatud tööde liiki ja mahtu, tööde teostamise aega, tööde nõuetekohasust, tööde valmimist ja üleandmist. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.
  2. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (

§ 442lg 8, § 238).

23. Tsiviilasja hind on

§ 124lg 1 esimese lause järgi 55 926 eurot.

Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel hageja kanda, sest lahend tehti tema kahjuks.

25.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg-te 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.