MS § 238 lg 2 alusel karistamises liitkaristusena vangistusega 4 aastat 4 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Süüdimõistetu Robert Hatšatrjan (isikukood: 39206154238; vabanemisjärgne elukoht:xxxxxx-xxxxxxx xx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx , viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, seega on Robert Hatšatrjani lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
06.03.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 4 kuud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvad järgenevad asjaolud. Robert Hatšatrjan viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 26.02.2021 ja lõpeb 26.06.
lg 2 p 21 järgi mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 järgi otsida endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks asuma tööle või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale rehabilitatsiooniteenuselt lahkumist Samaaria Eesti Misjoni turvakodus;
lg 2 p 8 järgi osaleda sotsiaalprogrammis;
lg 2 p 9 järgi alluda elektroonilisele järelvalvele;
lg 4 järgi isiku enda võetud kohustus läbida Eesti Misjoni Samaaria turvakodu poolt pakutav rehabilitatsiooniprogramm, millest tulenevalt elada turvakodus vähemalt kuue kuu jooksul alates vabanemisest ja alluda turvakodu sisekorraeeskirjadele. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 09.03.2023 teostas kriminaalhooldusametnik Pirje Lehtna-Sisask elukohakontrolli aadressil xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxx xx x , et kontrollida Robert Hatšatrjani elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on eelpool toodud elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet, kuna kõik elektroonilise järelevalve määruse tingimused on täidetud. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Robert Hatšatrjani tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamist järgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Robert Hatšatrjani puhul välja tuua ITK täitmise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Robert Hatšatrjani viibib vangistuses teist korda ja käesolevalt kannab ta karistust väljapressimise eest, millega põhjustati raske tervisekahjustus. Ajas on muutunud kuriteod raskemaks ja vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Kuritegude toimepanemist soodustab mõtlematu käitumine, grupi mõju, kuritegelikud hoiakud, narkootikumide tarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahedamise oskus. Vangla iseloomustusest nähtub, et osalemisel sotsiaalprogrammides oli tema suhtumine neisse pinnapealne ja naljakas. Antud ajal on R. Hatšatrjanil viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust tuleneb, et ta ei suuda range järelevalve tingimustes käituda reegleid järgivalt. Tal on tasumata võlanõuded ning vabaduses puudub tal kindel töökoht. Seega on küsitav tema iseseisev majanduslik toimetulek. R. Hatšatrjani puhul on meil tegemist narkosõltlasega, kes ise ilustab osaliselt narkootikumide tarvitamisega seonduvat ja leiab, et kanep ei ole talle probleemiks. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli samuti narkootikumide mõju all. Praegu süüdimõistetu vähendab toimunud kuriteos enda rolli ja tegutsemist ning õigustab vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. R. Hatšatrjan on küll sõnades väljendanud motiveeritust kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema varasem kriminaalne käitumine on kordunud, millest saame järeldada, et motivatsioon enda muutmiseks on väline. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei takistanud R.Hatšatrjanil toime panemast uut kuritegu. Seega tuleneb uute kuritegude toimepanemise kõrge risk eelkõige süüdimõistetu puhul nii tema varasemast käitumisest kui suhtumisest ühiskond. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Robert Hatšatrjani tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Robert Hatšatrjani ema on perekonna nimel esitanud avalduse, mille kohaselt on perekond igati valmis aitama Robert Hatšatrjani pärast rehabilitatsiooni nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt, sealhulgas abistada tasuda kohtuasju. Lisaks on Robert Hatšatrjanil juba määratud töökoht erialal ja see tähendab, et vabaduses olles ta tööta ei jää. Perekond on teadlik, et rehabilitatsiooni periood ja ühiskonda sulandumine võtab palju aega ja vaeva ning nad on valmis seda teed temaga koos minema. 3 OÜ K. esindaja G.B on kohtule esitatud avalduses kinnitanud, et võtab tööle Robert Hatšatrjani abikoka ametikohale. Robert Hatšatrjani xxxxxxxxA.A palub anda neile võimalus koos olla ja kõike nullist alustada ning lubab omalt poolt igasugust tuge ja abi. Kohtuistung 01.06.2023 Süüdimõistetu Robert Hatšatrjan avaldas kohtuistungil antud ütlustes, et soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Asub elama xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx turvakodusse. Vanglas viibib Eestis teist korda. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuriteod pani toime, kuna oli probleeme seoses sellega, et ta süstemaatiliselt juhtis lubadeta ja sai selle eest tingimisi karistada, aga ei suutnud seda täielikult ära kanda, kuna sooritas raske kuriteo, kuna tal oli sõltuvus ja oli asjaolude kokkulangevus. Väljapressimist toime pannes oli narkojoobes. On tarvitanud vabaduses viimasel ajal marihuaanat ja kokaiini, aga on elus tarvitanud ka teisi narkootilisi aineid, s.h fentanüüli. Mingil ajal tarvitas igapäevaselt. On tarvitanud ka ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta. Nooruses oli halvas seltskonnas, tarvitas narkootikume, millest tulid kuriteod ja sattus vanglasse. Nüüd, kui vaatab tagasi oma elule, see 10 aastat, mil tal selline elu oli, saab aru, et on palju kahju tekitanud endale, ühiskonnale ja perele. Tahab oma elu muuta. Tal on neiu, keda armastab. Tal on head suhted perega ja nad toetavad teda tema uues elus. Lubas oma perele ja neiule, et kui vabaneb, siis hakkab uut elu elama, läheb tööle ja omandab elukutse endale. Ta ei taha vanglasse kunagi tagasi tulla. On muutnud oma arusaamist elule. Suur põhjus, miks asjad on nii läinud, on tema sõltuvus, millel on elule suur mõju olnud. See ka, et on olnud tegevusetu, on väga vähe töötanud, mis viis selleni, mis tal on hetkel olemas. Saab aru, et ei taha nii enam jätkata ning vanglas viibida. Tal on plaan tulevikus elada ilma narkootikumideta ning pühendada ennast oma elule, oma perele, arengule ja oma tulevastele lastele. Nüüd on tal motivatsioon ja võimalus oma elu muuta. Peamine probleem oli sõltuvus, selleks tahab rehabilitatsioonikeskusesse vabaneda, et pärast seda olla valmis edasiseks eluks vabaduses. Tahab endaga töötada ja xxxxxxxx xxxxxxxx vabaneda. Soomes on vanglas viibinud 2019-2020 narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. II Kohtu põhjendused
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Robert Hatšatrjan on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK nr 1-09-14104, p 21). Eeltoodust järeldub, et vangistus on oma eesmärgi täitnud üksnes siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsus oht on väike. 4 Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et süüdimõistetul Robert Hatšatrjanil on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht (xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx turvakodus, aadressil: xxxxxxx-xxxxxxx xx x xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx). Lisaks eeltoodule on positiivne, et süüdimõistetul on toetavad lähedased ja ta on täitnud vangistuse vältel individuaalset täitmiskava. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Robert Hatšatrjan kannab käesoleval ajal karistust väljapressimise eest
lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi - s.o vägivalda kasutades varalise kasu üleandmise nõudmise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, raske tervisekahjustuse tekitamisega ja grupi poolt. Harju Maakohtu 19.05.2022.a. kohtuotsusest nähtuvad süüteo asjaolud, milliseid on kohtu hinnangul äärmiselt jõhkrad. Väljapressimise vägivallaga pani süüdimõistetu toime isikute grupis, korduvalt ja pikema ajavahemiku vältel kahe kannatanu suhtes, tekitades ühele kannatanule tahtlikult rasked eluohtlikud tervisekahjustused ja teisele kannatanule valu ja tervisekahjustused ning ähvardades kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kinnipeetava iseloomustusest ja karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetu Robert Hatšatrjan on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Ta omab kinnipidamisasutuses vangistuse kandmise ajal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eelmärgitu annab alust järelduseks, et süüdimõistetu ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Vabanedes isikul hetkel töökohta ei ole, esmase tööharjutuse ja eluks vajaliku tagab rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx, kuhu kinnipeetav soovib vabaneda. Isiku sõnul läheb peale rehabilitatsiooni kindlasti tööle ja laseb teha maksegraafiku võlgade maksmiseks. Tööle saamiseks loodab lähedaste abile. Kohus näeb tõsise riskikohana süüdimõistetu narkosõltuvust, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Narkootikume hakkas süüdimõistetu tarvitama juba alaealisena. Robert Hatšatrjanil on tuvastatud vangla meditsiiniosakonna poolt sõltuvus narkootilistest ainetest. Kinnipeetava sõnul enne vangistust viimase aasta jooksul tarvitas põhiliselt marihuaanat, kokaiini ja fentanüüli. Marihuaanat igapäevaselt, kokaiini periooditi - paar nädalat tarvitas, siis ca nädal pausi ja uuesti, kuid tarvitamise perioodil isiku sõnul kuni kuus korda päevas. Fentanüüli tarvitas enda sõnul samuti periooditi igapäevaselt nt neli kuud ja siis oli paar kuud pausi, kuid probleemide ilmnemisel hakkas uuesti tarvitama. Kinnipeetava sõnul viimane kuu enne vangistust fentanüüli ei tarvitanud. Viimati tarvitas kokaiini, märtsis 2021. 08.06.2022 TUO vestlusel tunnistas, et põhiuimastiks on fentanüül ja Subuteks. Samuti tarvitas ravimitest ilma arsti ettekirjutuseta Xanaxit, Rivotrili, Pregabaliini, Tramadoli. Varasemalt on isik enda sõnul proovinud lisaks amfetamiini ja ecstayt. Süüdimõistetu on varasemalt korduvalt viibinud katseajal ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Viimatimärgitud asjaolu nähtub Harju Maakohtu 19.05.2022 otsusest. Robert Hatšatrjani ükskõikset suhtumist ühiskonda ja õiguskorda väljendab korduv karistatus kriminaalkorras (röövid, narkokäitlemine, vägivallakuriteod). Käesoleval ajal viibib süüdimõistetu reaalses vangistuses juba teist korda, tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning üks väärteokaristus. Ta on küll väljendanud, et soovib käituda seadusekuulekalt, kuid kinnipeetava iseloomutuse andmetel õigustab samas kuritegelikku käitumist ning arvestades isiku varasemat elukäiku (s.t toimepandud kuritegude asjaolusid ning narkosõltuvust) ja vangistuses korduvat karistatust distsiplinaarkorras, puudub kohtul kindel veendumus isiku poolses motivatsioonis asuda seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et ülaltoodud asjaolusid kogumis arvestades on põhjendatud järeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsus oht ei ole väike. 5 Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Robert Hatšatrjan ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Robert Hatšatrjani ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.