lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks avalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Kohtu hinnangul ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik hageja õiguste rikkumine viisil, millest tulenevalt saaks hageja oma õigusi kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Täitmata on TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused, et täidetav nõue on pärast kohtulahendi jõustumist rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud või muul põhjusel pärast kohtulahendi jõustumist lubamatuks muutunud. Kuna praegusel juhul on kohus tuvastanud, et hageja esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, tuleb avalduse menetlusse võtmisest
2 2-23-4622 9.
lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagiavaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
10. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesoleva tsiviilasja menetlusest ei nähtu, et menetluse vastaspool oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
11. Kohus selgitab, et tsiviilasja XXX lahendis mida täitemenetluses nr 084/2023/939 täidetakse on kostjale selgitatud, et tal on võimalik esitada alates otsuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Arvestades, et kostjal olid nõudele sisulised vastuväited võib kostja õiguste kaitseks olla sobiv esitada tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr XXX kaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.