← Eesti

5-23-33/2

Obsah (7)§ 771§ 69§ 77§ 74§ 23§ 22§ 9

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-33 22. juuni 2

) § 74 lõige 3).

  2. mail 2023 andis riigi valimisteenistus veebilehel valimised.ee avalikult teada, et Riigikogu valimistel antud elektroonilisi hääli ning häälte avamiseks vajaliku privaatvõtme osakuid sisaldavad andmekandjad (kiipkaardid), samuti privaatvõtme loomiseks ning häälte avamiseks kasutatud kõvaketas hävitatakse
  3. mail 2023 kell 13.
  4. Lisaks anti teada, et toiming on avalik ning huvilistel on võimalik seda kohapeal vaadelda.
  5. Märt Põder (kaebaja) saatis
  6. mai 2023 hommikul riigi valimisteenistusele ja Vabariigi Valimiskomisjonile adresseeritud kirja, milles palus elektrooniliste häälte hävitamine edasi lükata. Kaebaja leidis, et kaebuste kohta ei ole tehtud lõplikke otsuseid, kuna elektroonilise hääletamise üle on käimas mitmeid menetlusi erinevates asutustes. Kaebaja osutas, et oli
  7. märtsil 2023 esitanud Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse, milles soovis võimalust tutvuda oma elektrooniliste häälte konteineritega. Samuti märkis kaebaja, et hoolimata Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. veebruari
  9. a otsusega nr 54 (RT III, 28.02.2023, 4) riigi valimisteenistusele pandud kohustusest ei ole kaebajale võimaldatud tutvuda elektroonilise hääletuse võtmepaari genereerimise ketta tõmmistega.
  10. Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma
  11. mai
  12. a koosolekul M. Põdra kirja. Koosoleku protokollist nr 69 nähtub, et komisjon otsustas taotlust mitte rahuldada, kuna Riigikogu valimisi puudutavate kaebuste lahendamine on lõppenud. AKI menetlus saab olla suunatud vaid isikuandmete turvalisemale säilitamisele või isikuandmete vajaduseta töötlemise lõpetamisele, kuid AKI ei saa kohustada isikuandmeid pikemalt säilitama.
  13. Riigi valimisteenistus hävitas elektroonilisi hääli ning privaatvõtme osakuid sisaldavad andmekandjad ning võtme loomiseks ja häälte avamiseks kasutatud kõvaketta
  14. mail
  15. 5-23-33
  16. Riigi valimisteenistus vastas kaebaja kirjale
  17. mail
  18. Valimisteenistus edastas kaebajale Vabariigi Valimiskomisjoni protokollilise otsuse tema
  19. mai
  20. a taotluse kohta väljavõttena Vabariigi Valimiskomisjoni protokollist nr
  23. mail 2023 esitas kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas
  24. mail 2023 toimunud elektrooniliste häälte hävitamist põhjusel, et kaebuste kohta ei olnud tehtud lõplikke otsuseid. Kaebaja arvates näitas tema
  25. mai
  26. a taotluse arutamine Vabariigi Valimiskomisjonis, et seda käsitati kaebusena riigi valimisteenistuse otsuse peale määrata kindlaks häälte hävitamise kuupäev. Samas ei andnud valimiskomisjon kaebajale teada tema kaebuse arutamise aega ega saatnud talle kaebuse kohta tehtud otsust; seda ei teinud ka riigi valimisteenistus. Vaatlejatele ei antud teada häälte hävitamise aega, mistõttu kaebaja kuulis toimingust vahetult enne selle tegemist. Kuivõrd kaebaja oma
  27. mai
  28. a kirjale vastust ei saanud, jäi ta ootama ametlikku teavitust. Seetõttu palus ta kaebetähtaja ennistada.
  29. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  30. juuni
  31. a otsusega nr 91 (RT III, 08.06.2023, 1) M. Põdra kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon leidis, et vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda elektrooniliste häälte seadusvastane või avalikkust teavitamata hävitamine, mistõttu kaebajal on õigus kaebust esitada. Samuti ennistati kaebetähtaeg, kuivõrd kaebus oli esitatud vahetult pärast riigi valimisteenistuselt vastuse saamist.
  32. Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et elektrooniliste häälte hävitamine oli õiguspärane. Häälte hävitamise kohustus tuleneb seadusest ning AKI-le või muudele asutustele esitatavad taotlused või kaebused ei saa toimingu tegemist takistada, kuivõrd need ei ole kaebused Riigikogu valimise seaduse tähenduses. Viimane valimiskaebus lahendati Riigikohtus
  33. aprillil
  34. Riigi valimisteenistus andis hävitamise toimingu tegemisest avalikult teada veebilehel, vaatlejate eraldi teavitamise kohustust ei ole. Vabariigi Valimiskomisjon soovitas riigi valimisteenistusel täiendada andmekaitsetingimusi nii, et elektroonilise hääletamise vaatlejate andmeid saaks vaatlejate nõusolekul säilitada kuni elektrooniliste häälte hävitamiseni. See võimaldaks teavitada vaatlejaid ka elektrooniliste häälte hävitamise toimingust.
  35. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et ei käsitanud kaebaja
  36. mai
  37. a taotlust kaebusena, vaid riigi valimisteenistusele esitatud märgukirjana. Selles ei taotletud valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamist, sest ühtegi seadusest tulenevat toimingut ei olnud taotluse esitamise eel tehtud. Märgukirja esitaja kaasamine koosolekule ei ole kohustuslik ning riigi valimisteenistus vastas märgukirjale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
  38. M. Põder esitas
  39. juunil 2023 Riigikohtule kaebuse, milles vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni otsust nr 91 ning taotleb elektrooniliste häälte hävitamise õigusvastaseks tunnistamist. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  40. Elektroonilised hääled hävitati
  41. mail 2023, kuigi kõikide kaebuste kohta ei olnud tehtud lõplikke otsuseid.
  42. Vabariigi Valimiskomisjon ei hinnanud, kas riigi valimisteenistus veendus enne toimingu tegemist, et kaebused on lahendatud. Vabariigi Valimiskomisjoni
  43. mai
  44. a koosoleku protokollist ei nähtu, et kaebaja taotlust oleks käsitatud riigi valimisteenistusele esitatud märgukirjana, mille suhtes võttis enne seisukoha ka valimiskomisjon. Protokoll allkirjastati
  45. mail 2023, seetõttu formaalselt ei saanud riigi valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohast lähtuda. Valimiskomisjon käsitas taotlust potentsiaalse valimiskaebusena, kuna leidis arutelu lõpus, et kaebused on lahendatud.
  46. Valimiskomisjoni
  47. mai
  48. a koosolekul ei lahendatud küsimust, et täitmata oli Vabariigi Valimiskomisjoni
  49. veebruari
  50. a otsus nr
  51. Kaebaja soovile leppida kokku aeg kõvaketta varukoopia tõmmisega tutvumiseks oli riigi valimisteenistus
  52. aprillil 2023 vastanud ebamääraselt ega olnud astunud samme aja kokkuleppimiseks. Tõmmisega tutvumise toimingu peale oleks kaebaja saanud esitada valimiskaebuse, mis takistanuks häälte hävitamist. 2

(6)5-23-33
  1. Valimiskomisjon mõistis sihipäraselt valesti AKI menetluse sisu, mille eesmärgiks on saada kaebaja valdusse tema enda isikuandmed. AKI menetlus oli vaid üks näide, kuid teiste menetluste kohta teabe kogumist valimiskomisjon vältis.
  2. Kuigi
  3. mai
  4. a taotlus oli pealkirjastatud palvena, oli see ennetav kaebus, mida valimiskomisjon arutas siiski alles pärast elektrooniliste häälte hävitamist. Pole usutav, et valimiskomisjon ei mõistnud, et taotluses sooviti juba alanud, lõppenud või algava häälte hävitamise peatamist või tühistamist. Elektrooniliste häälte hävitamine on olemuslikult erinev teistest valimistoimingutest. See ei ole küll oluline hääletamistulemuste väljakuulutamise seisukohalt, kuid võib olla oluline kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  5. Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse nr 91 seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas riigi valimisteenistuse toiming (elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme hävitamine) oli õiguspärane ning kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis M. Põdra kaebuse põhjendatult rahuldamata.
  7. Eelkõige on vaidluse lahendamisel küsimus selles, kuidas tõlgendada

§ 771

lõiget 2, mille kohaselt säilitab riigi valimisteenistus elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Valimisteenistus hävitab elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. 20. Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et kaebustena

§ 771

lõike 2 teise lause tähenduses tuleb mõista

kohaselt Vabariigi Valimiskomisjonile või Riigikohtule esitatud kaebusi (

§ 69

). Kaebaja on arvamusel, et kaebuse mõiste peaks olema laiem ja hõlmama ka võimalikke teisi õiguskaitsemenetlusi. Tema seisukohtadest võib järeldada, et elektrooniliste häälte hävitamist takistanud (kaebe)menetlusi oli vähemalt kolm. Esiteks AKI menetlus, milles kaebaja soovis ligipääsu oma elektroonilisi hääli sisaldanud konteineritele. Teiseks oleks tema hinnangul tal kaebevõimalus siis, kui riigi valimisteenistus oleks võimaldanud tal tutvuda kõvaketta varukoopia tõmmisega, milleks valimisteenistust kohustas Vabariigi Valimiskomisjon oma

  1. veebruari
  2. a otsuses nr
  3. Kolmandaks oli kaebaja
  4. mai
  5. a taotlus tegelikult kaebus ning Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud seda mõistma. Lisaks pooleliolevatele menetlustele võib häälte hävitamine kaebaja arvates takistada isikutel oma õiguste kaitsmist Euroopa Inimõiguste Kohtus.
  6. Kolleegium käsitleb kõigepealt lühidalt kaebeõigust (I), et seejärel võtta seisukoht

§ 771lõike 2 tõlgendamise (II) ning kaebaja väidete kohta (III).

I

  1. Kaebaja on riigi valimisteenistuse toimingut vaidlustanud vaatlejana; samuti kaitses ta enda kui vaatleja õigusi menetluses, milles Vabariigi Valimiskomisjon tegi otsuse nr
  2. Vabariigi Valimiskomisjon leidis praeguses asjas, et kaebajal oli kaebeõigus, kuivõrd „vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda elektrooniliste häälte seadusevastane või avalikkust teavitamata hävitamine“. Valimiskomisjoni hinnangul võib vaatleja õigusi seega rikkuda elektrooniste häälte laiemas tähenduses õigusvastane hävitamine või toimingu tegemine avalikkuse eest varjatult.
  3. Varasemas praktikas ei ole Vabariigi Valimiskomisjon enamasti tunnustanud vaatleja üldist õigust sellele, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vrd Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. märtsi
  5. a otsus nr 62 (RT III, 15.03.2023, 7), kus vaatleja kaebust elektrooniliste häälte kokkulugemise seadusele vastavuse kohta käsitati populaarkaebusena). Ka Riigikohtu praktikas on seni leitud, et valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste rikkumiste peale, mis seostuvad tema enda kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus nr 5-23-11/2, punkt 28). Kolleegium ei arva, et vaatlejale laiema kaebeõiguse võimaldamine oleks iseenesest problemaatiline, 3

(6)5-23-33 kuid juhib tähelepanu sellele, et kaebeõiguse käsitlus ei tohiks kaasa tuua isikute põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. 24. Käesolevas asjas ei ole kolleegiumil siiski kahtlust, et kaebajal oli õigus elektrooniliste häälte hävitamise toimingut vaidlustada, kuivõrd ta väitis kaebuses ka seda, et toiming tehti vaatlejaid teavitamata. Valimistoimingu tegemine avalikkust ja vaatlejaid sellest teavitamata võiks vaieldamatult riivata vaatleja õigusi, kuna võtab võimaluse toimingut vaadelda. Valimisseadus küll otsesõnu ei nõua, et

§ 771

lõikes 2 nimetatud toiming tuleb teha avalikult, kuid sellise kohustuse võib tuletada seaduse üldisest mõttest ja põhiseadusest. Kuigi vaatleja õigusi võiks sellisel juhul rikkuda eelkõige toimingust teavitamata jätmine (riigi valimisteenistuse tegevusetus), võimaldaks selline vaatleja õigusi puudutava nõude väidetav rikkumine vaidlustada toimingu õiguspärasust. Toimingu õiguspärasuse eelduseks on ka see, et järgitud on nii formaalseid kui materiaalseid nõudeid, kuigi igasugune nõuete rikkumine ei pruugi alati viia toimingu õigusvastaseks tunnistamiseni. II 1 25.

§ 77

lõige 2 paneb riigi valimisteenistusele kohustuse hävitada elektroonilised hääled, nende avamise võti ja elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed. Sättes on ühtlasi keeld, et seda ei tohi teha enne ühe kuu möödumist valimispäevast; samuti keeld elektroonilisi hääli hävitada enne kaebuste lõplikku lahendamist. Kaebuste lõplik lahendamine tähendab seejuures, et kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud või asjas on tehtud lõplik (kohtu)otsus. Samasugused reeglid kehtestab paragrahvi esimene lõige paberhäälte kohta. 26.

§ 771

lõike 2 alusel kuulub hävitamisele teave, mis on seotud valimiste kui Eesti riigi toimimise seisukohalt olulise sündmusega ning hõlmab suures koguses isikuandmeid. Sellise teabe põhjendamatult kaua säilitamine võib tuua kaasa täiendavaid ohte, sh ohtu hääletamise salajasusele (põhiseaduse (PS) § 60 lõike 2 neljandas lauses sätestatud valimispõhimõte) ja demokraatia toimimisele, mis on väga kaalukad põhiseaduslikud väärtused. Kuigi elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemise tähtaja lõppu pole seaduses üheselt kindlaks määratud, on hävitamise eesmärki arvestades õige järeldada, et toiming tuleb teha siiski esimesel võimalusel. Kindlasti ei tohiks riigi valimisteenistus selle seadusest tuleneva kohustuse täitmisega põhjendamatult viivitada. Lõppkokkuvõttes on seadusandja otsustada, kuidas ta erinevaid väärtusi põhiseaduslikes piirides kaalub ja millised reeglid ette näeb, kuid riigi valimisteenistus ning Vabariigi Valimiskomisjon valimisi korraldavate organitena peavad järgima seaduse nõudeid. 27. Kolleegium leiab, et

§ 771

lõike 2 teise lause lauseosa „kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused“ tõlgendamisel on olulised kaks põhimõttelist küsimust. Esiteks, millised elektrooniliste häältega seotud õigused võivad pärast Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamist veel kaitset vajada, ning teiseks, millistel eesmärkidel ja viisidel on võimalik kasutada sätte kohaselt hävitamisele kuuluvaid andmeid. 28. Elektrooniliste häälte (samuti paberhäälte) säilitamine saab valimiskaebemenetluses (

  1. peatükk ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)
  2. peatükk) olla vajalik eelkõige hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise peale esitatud kaebustega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Hääletamistulemuste alusel tehakse omakorda kindlaks valimistulemused ning pooleliolevad kaebemenetlused takistavad (lisaks häälte hävitamise keelule) ka Riigikogu liikmete registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist (

§ 74lõiked 1 ja 3).

Eelduslikult on valimistulemuste väljakuulutamise ajaks vaidlused hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise üle seega lõppenud (kaebetähtajad möödunud), mistõttu puudub pärast seda valimisõigustest (eelkõige aktiivsest või passiivsest valimisõigusest) tulenev õiguskaitsevajadus. Seda peegeldab ka asjaolu, et

§ 771

lõike 2 esimene lause seob häälte hävitamise keelu alguse mitte valimistulemuste väljakuulutamise, vaid valimispäevaga, mil suure tõenäosusega vaidlused veel kestavad või alles algavad. 29. Eelöeldu võimaldab järeldada, et kaebust

§ 771

lõike 2 tähenduses tuleb mõista sarnaselt kaebusega

§ 74

lõike 1 tähenduses: tegemist peab olema valimiskaebusega, mis takistab ühtlasi kandidaatide registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist. Kuigi valimiskaebemenetluses 4

(6)5-23-33 saab esitada kaebusi ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist tehtavate toimingute ja otsuste peale (nt kautsjoni tagastamata jätmine), ei saa seadust süstemaatiliselt tõlgendades sellised valimiskaebused olla suunatud hääletamistulemuste vaidlustamisele ega olla seetõttu üldjuhul takistuseks elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemisele.
  1. Eelmises punktis esitatud järeldust ei muuda ka asjaolu, et peale vahetult valimistega seotud õiguste võib olla veel õigusi, mille kaitsmisel isik soovib kasutada elektroonilisel hääletamisel kogutud teavet. Kõige laiemalt võttes võib selliseks õiguseks olla õigus informatsioonilisele enesemääramisele (tuletatuna PS §-dest 26 ja 44), mille realiseerimisele aitavad kaasa nii isikuandmete kaitse seadus kui isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679,
  2. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta). Kuigi pöördumine AKI kui isikuandmetega seotud õigusi kaitsva asutuse poole on käsitatav pigem taotlusena haldusmenetluse alustamiseks, ei ole välistatud, et ka sellest menetlusest võib lõppkokkuvõttes välja kasvada kaebemenetlus. AKI-l on seejuures isikuandmete kaitsel laialdased volitused (vt ka üldmääruse artikkel 58), mh võimalus kohustada andmevaldajat andmesubjekti õiguste kaitseks andmeid säilitama.
  3. AKI, samuti muude väljaspool valimiskaebemenetlust toimuvate menetluste puhul tuleb aga silmas pidada, et õiguskaitsevõimalusi neis piirab oluliselt asjaolu, et ligipääs elektroonilisel hääletamisel kogutud isikuandmetele on väga piiratud. Elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad andmed (vt Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. jaanuari
  5. a otsus nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ (RT III, 27.01.2021, 6; 12.05.2022, 1), punkt 4.5) on kaitstud hääletamise salajasuse põhimõttega, mis on äärmiselt kaalukas põhiseaduslik väärtus, samuti valija põhiõigus, millesse valimiste korraldajad ja muud riigiorganid saavad sekkuda üksnes seaduses sätestatud alustel ja eesmärkidel. 32.

kohaselt on valijal õigus saada teavet andmete kohta, mis on kantud valijate nimekirja (

§ 23lõige 1).

Valijate nimekirja andmetega on põhjendatud huvi korral õigus tutvuda ka erakondadel, üksikkandidaatidel ja teadlastel (

§ 23lõige 2).

Valijate nimekirja kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- või viibimiskoha aadress, valimisringkonna number, märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta (hääletamise fakt ja viis) (

§ 22lõige 5).

Kuigi isikul võib olla informatsioonilise enesemääramise õigusest tulenev huvi tutvuda ka muu tema kohta käiva, elektroonilise hääletamisega seotud teabega, on seadusandja kaalunud väärtusi viisil, et salajasus kaalub selle huvi üles. Seega saab elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme säilitamise eesmärgiks olla eelkõige see, et vajaduse korral hääled veelkord üle lugeda. 33. Kolleegium on seisukohal, et

§ 771

lõige 2 keelab elektrooniliste häälte, nende avamise võtme ja elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvate valijate isikuandmeete hävitamise enne valimistulemuste väljakuulutamist. Hilisemad valimiskaebused, samuti muud võimalikud õiguskaitsemenetlused häälte hävitamise toimingut üldjuhul takistada ei saa. 34. Valimiskaebuse saab esitada ka elektrooniliste häälte hävitamise toimingu peale. Sellises kaebuses saab vaidlustada seda, et toimingut ei tehtud seaduse kohaselt, sh võib kaebaja väita, et hääled hävitati enne, kui lõppes häälte hävitamise keeld. Kolleegium möönab, et elektrooniliste häälte hävitamine on pöördumatu ning toimingu peale tagantjärele kaebuse esitamine ei pruugi kaebuse eesmärki saavutada. Samas ei ole valimisseaduses ette nähtud võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus, milles saaks taotleda hävitamise toimingu peatamist. Esialgse õiguskaitse funktsiooni võiks täita see, kui

§ 771

lõike 2 kaebuse mõistet tõlgendada laiemalt – nii, et see hõlmaks ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist esitatavad valimiskaebused. Sellisel juhul võiks hävitamise toimigu tegemist takistada ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotlus toimingu edasilükkamiseks (

§ 9lõikes 2 sätestatud pädevust kasutades).

Sisuliselt oleks tegemist taotlusega toimingu tegemiseks (mida Vabariigi Valimiskomisjoni praktikas on aktsepteeritud ka kaebusena, vt Vabariigi Valimiskomisjoni

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 20 (RT III, 19.10.2021, 1)). Kolleegium sellist tõlgendust siiski põhjendatuks ei pea, kuna elektrooniliste häälte hävitamise keelu 5

(6)5-23-33 lõppemine valimistulemuste väljakuulutamisega on piisavalt selge formaalne kriteerium, millest riigi valimisteenistus saab toimingu tegemisel lähtuda. Toimingu peatamine esialgse õiguskaitse raames võiks olla vajalik siis, kui keelu lõppemist tuleks sisuliste kriteeriumite alusel hinnata. III
  1. Kolleegiumi eespool esitatud tõlgendust arvesse võttes ei olnud riigi valimisteenistuse
  2. mail 2023 tehtud toiming, millega hävitati elektroonilised hääled, häälte avamise võti ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad isikuandmed, seadusega vastuolus. Toimingu tegemise hetkeks oli valimispäevast (
  3. märts 2023) möödunud rohkem kui üks kuu ning Riigikogu valimise tulemused olid välja kuulutatud (
  4. aprill 2023). Kõigi valimiskaebuste kohta, mis võinuks takistada valimistulemuste väljakuulutamist ning elektrooniliste häält hävitamist, oli tehtud lõplikud lahendid või oli möödunud edasikaebetähtaeg.
  5. AKI menetlus, millele kaebaja oma
  6. mai
  7. a taotluses ning valimiskaebustes viitab, ei saanud takistada elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemist. Ühtlasi puudub õiguslik alus, mis võimaldanuks selles menetluses kaebaja eesmärki saavutada ning elektroonilisi hääli sisaldanud konteineritele ligi pääseda.
  8. Samuti ei saanud toimingu tegemist takistada see, et kaebaja ei olnud saanud tutvuda elektrooniliste häälte avamiseks vajaliku privaatvõtme loomiseks kasutatud kõvaketta varukoopia tõmmisega (Vabariigi Valimiskomisjoni
  9. veebruari
  10. a otsus nr 54). Ekslik on kaebaja seisukoht, et tõmmisega tutvumine oleks andnud talle võimaluse esitada valimiskaebus, mis automaatselt oleks keelanud elektrooniliste häälte hävitamise. Nagu eespool märgitud, pärast valimistulemuste väljakuulutamist esitatud valimiskaebused häälte hävitamise toimingut üldjuhul takistada ei saa (vt eespool punkt 33).
  11. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et mõneti ebaselge oli see, kuidas riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon menetlesid tema
  12. mai
  13. a taotlust elektrooniliste häälte hävitamise peatamiseks. Nagu eespool selgitatud, oleks taotlust saanud käsitada taotlusena toimingu tegemiseks, samas oli taotlus vormistatud viisil, mis võimaldas mitmeti tõlgendamist. Asjaoludest nähtub, et Vabariigi Valimiskomisjon arutas taotlust ja võttis selle kohta seisukoha ehk jättis taotluse rahuldamata. Riigi valimisteenistus tugines kaebajale vastamisel Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohale. Valimisseaduse loogikast lähtudes oleks valimiskomisjoni otsustuse peale olnud võimalik esitada valimiskaebus Riigikohtule, mis aga kolleegiumi eespool esitatud seisukohta arvestades ei oleks pidanud takistama häälte hävitamise toimingu tegemist.
  14. Eeltoodust lähtudes ning PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.