Obsah (4)

§ 113§ 101§ 108§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2023, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-151097 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi A. K. vastu võ

§ 113lgs 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud A. K. kanda.
2. Välja mõista A. K.lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 582,50 eurot.
3. Mõista A. K.lt Elisa Eesti AS kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 582,50 eurolt viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

1. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
2. 28.02.2023 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 345,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 97,54 eurot ja edasiulatuva viivise alates 28.02.2023 põhinõudelt 345,21 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Starman (so Elisa Eesti AS) vahel sõlmitud 02.12.2014 kliendi- ja teenuse lepingud nr xxxxx, xxxxxxx. Lepingu nr XXXXX alusel anti kostjale DigiTV kaart xxxxxxxx maksumusega 39,90 eurot ning Modem xxxxxx maksumusega 119 eurot. Lepingu xxxxxxx alusel anti kostjale DigiTV kaart xxxxxx maksumusega 10 eurot ning Digiboksi xxxxxxxxx maksumusega 59,90 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi, Elisa Eesti AS täitis omapoolsed kohustused ja on kostjale esitanud arved teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud. Elisa Eesti AS esitas kostjale järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja võlahaldustasu): Arve number Summa Laekumised Maksetähtaeg A-34289821 17,97 30.04.2019 A-34496379 17,97 31.05.2019 A-34703079 34,95 22,97 30.06.2019 A-34910181 34,95 17,97 31.07.2019 A-35117347 34,95 31.08.2019 A-35324653 18,96 30.09.2019 A-35532071 11,96 31.10.2019 A-35739999 10,64 30.11.2019 NA-119495 10 29.10.2019 NA-119496 39,90 29.10.2019 NA-119497 119 29.10.2019 NA-119498 59,90 29.10.2019 KOKKU 411,15 40,94 Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka DigiTV kaarte xxxxxx ja xxxxxxx summas 49,90 eurot (10,00+39,90), mis kajastuvad arvetel NA-119495 ja NA-119496, Modem xxxxxxxx tasu summas 119 eurot, mis kajastub arvetel NA-119497 ning Digiboksi xxxxxxx tasu summas 59,90 eurot, mis kajastub 2 arvetel NA-119498. Üldtingimuste punktis 12.6 on sätestatud, et hiljemalt 2 kuud pärast lepingu lõppemist esitab Starman kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata Starmanile kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Kostja on hagejale tasunud 12.02.2023 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 345,21 eurot (411,15 - 40,94 - 25). Hagis nõudis hageja kostjalt viivist

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras järgnevalt: viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 01.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.02.2023 valemi abil: põhivõlgnevus 370,21 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 97,54 eurot (91,37+4,58+1,59). Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni (dtl 42-45). 2. 13.04.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja 29.03.2023 kohtumäärusest lähtuvalt viivisenõuet ja esitas menetluskulude nimekirja. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 01.12.2019 kuni 10.09.2020 ning alates 01.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.02.2023 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas, lisatud viiviseraportid. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on hagi esitamise päeva seisuga summas 73,79 eurot (23,07+44,55+4,58+1,59). Kokkuvõtvalt palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 345,21 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 73,79 eurot ning edasiulatuv viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2023 põhinõudelt 345,21 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 582,50 eurot (sh riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 442,50 eurot) ning menetluskuludelt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 138-141). Kostja vastuväited

1. 07.03.2023 e-kirjas märkis kostja, et ei võta hagi õigeks. 2019.a lõpus oli kostjal pankrot ning alates
2. aastast saadik ei ole ta hagejalt ühtegi kirja saanud. Kostjal on tehtud juba maksegraafik võla tasumiseks ning kostja tasub võlgnevust (726 eurot) igakuiselt, so 25 euro suuruste osamaksetega. Kostjal on kaks alaealist last. 05.04.2023 e-kirjas teatas kostja, et ta ei hakka enam elu sees maksma (kuna igakord tekivad kusagilt viivised ja uued võlad), just helistati creditreformist. Tungivalt paluti tasuda
3. aasta võlgnevust ning teda võib julgelt arreteerida ja nad ei saa enam kostjalt mitte midagi (dtl 105; dtl 109; dtl 131; dtl 135 tõlge). Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 01.03.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 3 § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
6. Võlaõigusseaduse (

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et Elisa Eesti AS (endise ärinimega AS Starman) ja kostja vahel on sõlmitud 02.12.2014 kliendi- ja teenuste osutamise lepingud nr xxxxx (lepingu ese: Starman Start L Klassik 2Internet + Rus-digi TV, modemi Wi-Fi 3,0 rent, Digi TV moodulkaardi rent Lites, Wi-Fi teenus; üleantud seadmed: Digi TV kaart (vara maksumus 39,90 eurot; seerianumber xxxxxxxx, mudel: SMIT CNX4700), modem (vara maksumus 119 eurot, MAC aadress: xxxxxxx, mudel: Cisco EPC3825, seadme komplekti kuuluvad modemi/ruuteri toiteplokk 20 eurot, modemi/ruuteri võrgukaabel 2 eurot) ja xxxxx (lepingu ese: Lisa L Rus Digi TV, digiboksi rent, Digi TV kaardi rent Lites; üleantud seadmed: Digi TV kaart vara maksumus 10 eurot, seerianumber xxxxxxx, digiboks maksumus 59,90 eurot, seerianumber xxxxxxxx, mudel Kaon KCF-LA700PCO, digiboksi kaugjuhtimispult Kaon 10 eurot, digiboksi adapter 20 eurot, digiboksi Scart/RCA kaabel 3 eurot (dtl 46-48). 11.09.2014 telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste p 5.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest (dtl 50); p 9.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste eest arvel näidatud tähtajaks (dtl 52); p 10.1 kumbki pool võib nõuda poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäeva (dtl 52); p 5.3.4. lepingu lõppemisel tagastama seadme seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist (dtl 51). Lähtuvalt eeltoodust võttis kostja endale kohustuse tasuda talle osutatud teenuste eest Elisa Eesti ASile vastavalt esitatud arvetele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 345,21 eurot (dtl 140). Vaidlustamata asjaoluna on hageja kostjale esitanud põhinõude aluseks olevad teenuse ja vara tagastamata jätmisest vara väärtust sisaldavad arved nr A-34289821 (dtl 53), A-34496379 (dtl 54); A-34703079 (dtl 55), A-34910181 (dtl 56); A-35117347 (dtl 57), A-35324653 (dtl 58), A35532071 (dtl 59), A-35739999 (dtl 60), NA-119495 (dtl 61), NA-119496 (dtl 62), NA-119497 (dtl 4 63), NA-119498 (dtl 64), kogusummas 411,15 eurot (dtl 43). Hagiavalduses toodult on kostja hagejale põhinõude katteks tasunud 65,94 eurot (dtl 43). Kohus andis 29.03.2023 kohtumääruses kostjale võimaluse seni tasutu osas esitada tõendid (nt maksekorraldused, pangakontoväljavõte), mis tõendavad võla tasumist, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nõude tasumist (mh enamas osas, kui hageja on hagis näidanud). Kohus leiab, et kostja on hagejaga eelviidatult sõlmitud lepinguid

§ 76

lg 1 mõistes rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 108

). Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus summas 345,21 (411,15-65,94= 345,21 eurot) on põhjendatud. Kostjal on hageja ees sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 73,79 eurot ning edasiulatuv viivis alates 28.02.2023 põhivõlalt 345,21 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (dtl 140).

29.03.2023 kohtumääruses andis kohus hagejale tähtaja, so 17.04.2023 viivisenõude osas täpsustuse esitamiseks (dtl 128) ning kohus selgitas, et kooskõlas PankrS § 167 lgga 1 pankrotimenetluse aja eest intressi ja viivist ei arvestata (kohus tuvastas kohtu infosüsteemi KIS vahendusel, et tsiviilasjas nr 2-20-11813 algas kostja pankrotimenetlus 11.09.2020 ja lõppes 30.06.2021) ning seega ei saa hageja viivist arvestada perioodi 11.09.2020 kuni 30.06.2021 eest (hageja nõudis hagis eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 01.12.2019-28.02.2023 eest) (dtl 130). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on pärast täpsustamist 73,79 eurot (perioodid: 01.12.2019 kuni 10.09.2020; 01.07.2021 kuni 28.02.2023,

§ 113lg 1 määras) (dtl 139; viiviseraportid dtl 142 kuni 145).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole põhivõlgnevust nõuetekohaselt täitnud, seega leiab kohus, et hagejal on

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel viivise nõudeõigus kostja vastu. Kohus on seisukohal, et sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 73,79 eurot ja edasiulatuv viivis alates 01.03.2023 (mitte alates 28.02.2023, kuivõrd topelt viivise nõudmine vastava kuupäeva eest ei ole põhjendatud) põhinõudelt 345,21 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud.

Edasiulatuva viivise algusaja muutumine ei muuda hagi rahuldamise ulatust. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel 02.12.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuste osutamise lepingute nr xxxxx ja xxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 345,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 73,79 eurot ning edasiulatuva viivise alates 01.03.2023 põhinõudelt 345,21 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

7. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub 13.04.2023 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 582,50 eurot (sh riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 442,50 eurot, käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 141). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h x 169 = 338 eurot; Viru Maakohtu 29.03.2023 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs ning 13.04.2023 menetlusdokumendi koostamine 30 min 169/2= 84,50 eur. Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega õigusabiteenuse tunnitasule vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ning menetlustoimingutele 5 näidatud ajakulu ja õigusabiteenuse tunnitasu on mõistlik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 582,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 8. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 6