1-15-10826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-10826 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Leelo Viil (määratud korras) Kohtuasi Vangla esitatud materjalid K.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.L (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 14.08.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
- Vabastada K.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.L katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada K.L-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Paldiski mnt 52, Tallinn; telefon: 617 2582; e-post: kte@regionaalhaigla.ee), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
- K.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- K.L vabastada määruse jõustumisel.
- KrMS § 180 alusel mõista K.L-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse K.L-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, K.L-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.06.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava K.L-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.01.2016.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati 1 aasta ja 5-kuulise vangistusega, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 22.12.2016.a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele K.L-ile Harju Maakohtu 25.01.
- a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.12.2016.a ja lõpp on 21.12.2017.a. 3 K.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korra, neist üks arhiveeritud, kolmas vangistus. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedased: õde ja ema, kellega pidavat suhted olema head ja toetavad. Peale vabanemist soovib K.L asuda elama Xxxx. Peale vabanemist kindel töökoht K.L puudub. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis poega peale vangistust majanduslikult toetama K.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab K.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör K.L-i katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2,4,7 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi K.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on nõus lahendama oma alkoholiprobleemi ja muutma oma elustiili. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud K.L-i ja kaitsja arvamused, leiab, et K.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 8 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ka vabaduses. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud K.L-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, 4 kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on K.L olemas ka kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning K.L on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/