1-17-8334/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8334 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.S, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 23.10.2017 ja lõpp 31.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada I.S tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada I.S-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: - 1, 4 ja 8 mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. I.S vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja I.S-ile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega KarS § 424 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.10.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. 4 kuud ja 8 päeva vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23.10.
4. I.S-i on kriminaalkorras karistatud 4 korral ning reaalselt vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Muster kordub ja käitumine on sarnane varasema käitumisega. Isikut on korduvalt karistatud sõiduki alkoholi/narkojoobes juhtimise eest. Käesolev kuritegu on samuti mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Tulenevalt I.S-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung I.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et alkoholi ja narkootikumide pidu on läbi, kuna tal on nüüd pere, laps sündis 4 kuud enne vangistust ja tänu perele on tal teistsugune vaade elule. Tunnistas, et on vaja tööle minna ja peret toetada, töötab praegu xxxx firmas ja kavatseb seal ka edasi töötada. Kinnitas, et sotsiaalprogrammidest oli kasu ja ta suudab vabanedes alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et I.S-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et I.S-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. I.S-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see eeldus täidetud. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav töötab vanglas koristajana ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma elukaaslase ja poja juurde. Tegemist on õele kuuluva 2-toalise korteriga, seega on I.S olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Ükski kuritegu ei ole sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, seega majanduslikust toimetulekukust tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne või olematu. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, õed ja elukaaslane koos lapsega. Suhted pereliikmete vahel on head ning toetavad. Lähedaste hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid pole. Isiku enda sõnul on ka tema tutvusringkonda kuuluvad inimesed seadusekuulekad. Seega on I.S-i vabaduses ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Samas möönab kinnipeetav, et ta võib olla vahel mõjutatav. I.S on probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumidega. Ta ise mõistab sõltuvusainete tarvitamise kahjulikkust ning saab aru, et tema probleemid on tingitud sõltuvusainete tarvitamisest. Ka vanglasse karistust kandma saabudes oli isik alkoholijoobes. Isik on motiveeritud selle probleemiga tegelema, arvab, et suudab alkoholi ja narkootikumide tarbimisest loobuda. Seega sõltuvusainete tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski välistada ei saa. Samas puuduvad andmed selle kohta, et isik käituks sõltuvusainete tarvitamisel vägivaldselt. 3 Kuigi I.S on varasemalt rikkunud katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, on vangla hinnangul käesoleval ajal kinnipeetaval olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul näitavad süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine jne) ning üldised positiivsed hoiakud, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest ja seetõttu leiab kohus, et I.S kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on ilmselgelt oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab I.S-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4 ja 8 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal varasem alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad uue kuriteo toimepanemise riski ning aitavad parandada tema väärtushinnanguid. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse I.S lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab I.S suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4