Obsah (5)

§ 238§ 180§ 126§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-19-2742 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2742 (18278000605) Kohtunik Ra

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 1 (üks) kuu vangistust, ja mõista N.J-ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et N.J-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui N.J ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.06.2019. a. Rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi. Välja mõista N.J-ilt kannatanu Toomas Reinpõllu kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 700 (seitsesada) eurot.

§ 180

lg 1 alusel N.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi kulu 400 (nelisada) eurot 32 senti.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et N.J on õigus menetluskulud kogusummas 1210 (üks tuhat kakssada kümme) eurot 32 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. N.J on kohustatud tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 100,86 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99919700032810. Selgitusse tuleb märkida „1-19-2742, menetluskulud, N.J“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DNA-proovid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU N.J-ile on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi selles, et tema 10.04.

1. a ajavahemikul kella 11.00 kuni 12.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxesiselt parklast võttis ära võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduki Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga xxxxxxx, millega sõitis Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas Võisiku-Esku teel xxxxxxx kinnistu kõrval maanteekraavi, mille tagajärjel sõiduk väärtusega 800 eurot muutus taastamiskõlbmatuks. II KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et N.J süü KarS § 215 lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
3. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et N.J võttis 10.04.
4. a ajavahemikul 11.00 kuni 12.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxparklast ajutise kasutamise eesmärgil ära xxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluva sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxt, registreerimismärgigaxxxxxxx. Samuti ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et N.J juhitud sõiduk sõitis Võisiku külas Võisiku-Esku teel xxxxxxu kinnistu kõrval maanteekraavi ja selle tagajärjel muutus sõiduk taastamiskõlbmatuks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt käis ta 09.04.
5. a koos N.J-iga külas xxxxxxxxxxxx. Kannatanu sõitis sinna enda autoga Volswagen Passat. Koos tarvitati seal alkoholi ja kuna kannatanu enam sõita ei saanud, jättis ta auto koos võtmetega xxxxxxxxxxxxjuurde. Kannatanu käis koos N.J-iga erinevates kohtades, pärast mida lasi kannatanu viia ennast oma elukohta xxxxx külla. Järgmisel päeval helistas kannatanule xxxxxxxxxx ja ütles, et auto on katki - N.J ja xxxxxxxxxxxxxx olid autoga matsu pannud. Auto võtmed saadi Volli Musta naabri abiga, kes lasi xxxxxxxxxxx korterisse. xxxxxxxxxxxxxx oli xxxxxxxxxxxxe helistanud ja öelnud, et kannatanu soovis, et xxxxxxxxxxxxxx kannatanu auto ära tooks. Kannatanu ei ole aga sellist asja öelnud ja lubanud N.J võixxxxxxxxxxxxxxxxxenda autot kasutada. Kannatanu teab, et neil mõlemal ei ole lubegi ja juba sellepärast ei oleks kannatanu hakanud neid kauplema. Kannatanu läks pärast helistamist ühe tuttavaga autot vaatama ja ta nägi, et auto oli Võisiku külas vana viinavabriku juures kraavis. Kannatanu lasi auto ära tuua 11.04.
6. a ja kuna auto oli katki, müüs kannatanu selle maha 100 euroga (tl 3-5). Registriandmete kohaselt kuulub sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgigaxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxe (tl 7). Kannatanu ütlusi kinnitab ka patrullileht, mille kohaselt registreeriti 10.04.
7. a kell 11.37 Politsei- ja Piirvalveametis väljakutse Esku küla koolimaja juurde – joobekahtlusega juht, Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx. Politsei ei leidnud sõidukit. Kell 12.14 registreeriti väljakutse, kus eelnevalt joobekahtlusega sõiduauto oli sõitnud järve juures üle tee kraavi. Kohale jõudes sõiduk kraavis, kedagi vahetus läheduses ei olnud. Järve juures viibis kaks joobetunnustega meesterahvast xxxxxxxxxxxxxxxja N.J, kes väitsid, et nemad ei tea midagi. Sõiduk võetud hoiule, omanikku kätte ei saadud (tl 11-19). Vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt võeti sõiduauto võtmed süütelukust välja ja lukustati uksed. Omanikku ei saadud kätte (tl 20). Sõiduki seisundit ja asetsemist puudutavaid asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 21-24). Sõidukist leitud alkoholipudeleid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 25-26). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxa ütlustega. Tunnistaja on kinnitanud, et 09.04.
8. a tulid temale külla xxxxxxxxxxxxxxx ja N.J . Kannatanu tuli sõidukiga ja pärast kannatanu lahkumist jäi sõiduk maja ette ja autovõtmed tunnistaja tuppa laua peale. 10.04.
9. a hommikul läks tunnistaja vara ära ja umbes 11.00 ajal helistas tallexxxxxxxxxxxxxxx ja ütles, et xxxxxx käskis auto ära tuua, kuid ise ei ole võimeline sõitma. Tunnistaja arvas, et xxxxxx lubas ja siis ütles, et tema korterisse 3 saab nii, et küsida võtit xxxxxxxxxxxx käest, kes elab korteris nr x ja siis saab laualt auto võtme. Rohkem juttu ei olnud. 10.04.
10. a kella 17.00 paiku jõudis tunnistaja koju. Enne 19.00 tuli tema juurde üks Võisiku Hooldekodu hoolealune ja ütles, et xxxxxxx auto on Võisikul kraavis. Alguses tunnistaja ei uskunud, kuid järgmise päeva hommikul käis ja nägi, et auto oli veel seal. Tunnistaja sai ühe korral kannatanuga kontakti, kes ütles talle, et ahastus on nii suur, et auto oli salaja võetud – et lapsepõlvesõbrad petsid nii autovõtmed välja (tl 29-31). xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tarvitasid nad N.J-iga 10.04.
11. a N.J juures alkoholi. N.J tekkis plaan tuua Võisikult ära xxxxxxxxxxxxxxxu auto.xxxxxxxxxxxxxxxxja N.J läksid Võisikule taksoga. Selle eest maksis N.J . N.J palvel helistasxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ja rääkis, et xxxxxxxxxxxxxxx tahtis, et tema auto ära viidaks. xxxxxxxxxxxxx helistas naabrile, et nad saaksid tema korteri võtme ja sealt saaksid xxxxxxxxxxxxxxxx auto võtme. Korteris käisid nad mõlemad. N.J istus kannatanu auto rooli, nad sõitsid Eskusse ja käisid poes alkoholi ostmas. Peale seda tahtis N.J uuesti Võisikule minna. N.J lisas kiirust ja auto kaotas juhitavuse ja sõitis külg ees kraavi. Auto jäigi sinna. Politsei saabus umbes 15 minuti pärast ja kuna N.J ütles, et tema juhtis, siis lubatixxxxxxxxxxxxxxxxxära minna. Sellest xxxxxxxxxxxxxxxei olnud teadlik, et xxxxxxxxxxxxxxx ei lubanud N.J ega kellegi teisel enda sõidukit kasutada. Kui ta oleks teadnud, siis ei oleks ta N.J-iga kaasa läinud (tl 32-35). xxxxxxxxxxxxxx suhtes on samuti läbi viidud kriminaalmenetlust, kuid see on Politsei- ja Piirivalveameti 03.10.
12. a määrusega lõpetatud (tl 42-43). Üldjoontes on eelkirjeldatud tõenditega kooskõlas ka N.J ütlused. N.J ütluste kohaselt tarvitasid nad 09.04.
13. a koos xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi viimase juures. Kuna xxxxxxxxxxxxxxx oli joobes, jättis ta sõiduki xxxxxxxxxxxxxx juurde. Järgmisel päeval läks N.J koos Kxxxxxxxxxxxxxxa xxxxxxxxxxxxxx juurde. N.J on kirjeldanud ka xxxxxxxxxxxxxxxe helistamist ja tema korterisse minemist, kuid sealjuures on väitnud, et tema ise helistas ja käis xxxxxxxxxxxxxa korteris. Nimetatud osas ei ole N.J ütlused kooskõlas aga nii kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Kooskõlas teiste tõenditega on N.J ütlused, mille kohaselt istus tema xxxxxxxxxxxxxxxu sõidukis juhi kohale ja xxxxxxxxxxxxxx kõrvalistuja kohale. Võisiku külas sõitis N.J kogemata kraavi – vahtis käigukangi. Peagi tuli kohale politsei, kellele tunnistasid kõik üles. N.J valetasxxxxxxxxxxxxxxxxe, et xxxxxxxxxxxxxxx lubas N.J sõidukit võtta. N.J võttis sõiduki ebaseaduslikult ja juhtis sõiduki kraavi (tl 44-46). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et N.J kasutas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvat sõidukit 10.04.
14. a ajutiselt ja omavoliliselt. N.J ärandas sõiduki Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx.
15. Kohus on seisukohal, et N.J on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. N.J oli täielikult teadlik, et tal puudub igasugune õigus ajutiselt kasutada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxu sõidukit, kuid sellele vaatamata organiseeris ta enda valdusesse kannatanu sõiduki võtmed ja kasutas sõidukit liiklemiseks. N.J eesmärgiks oligi ilma õigusliku aluseta kannatanu sõiduki kasutamine ja ta tahtis seda.
16. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
17. KarS § 215 lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Siinkohal peab kohus oluliseks, et N.J kasutas sõiduki ajutise kasutamise võimaldamiseks ära nii xxxxxxxxxxxxxxx, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab oluliseks sedagi, et kuigi N.J eesmärgiks oli sõiduki ajutine kasutamine, muutus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx sõiduk N.J tegevuse tulemusena kasutuskõlbmatuks. N.J kaotas sõidu ajal auto üle kontrolli ja sõitis kraavi. Sõidukil olid ulatuslikud kahjustused, mida ei olnud võimalik taastada, Lisaks sellele, et N.J kasutas kannatanu sõidukit ilma õigusliku aluseta, puudus tal ka igasugune õiguslik alus üleüldse liikluses mootorsõiduki juhina osalemiseks. Nimelt puudub N.J juhtimisõigus. Ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxu ütluste kohaselt oli ta teadlik, et N.J puudub juhtimise õigus ja seetõttu ei oleks ta viimasel palunudki abi sõiduki ära toomiseks. Seega puudus N.J igasugune õigus sõidukit juhtida ja seda ka ilma alkoholi tarvitanuna. Siiski nähtub kriminaalasja materjalidest, et N.J juhtis 10.04.
18. a sõidukit ka alkoholi tarvitatuna. Nimelt nähtub patrullilehelt, et politsei oli juba varasemalt saanud väljakutse joobekahtlusega juhi kohta. Seega jäi N.J kui joobekahtlusega juht juba varasemalt silma. Pärast seda, kui N.J juhitud sõiduk oli kraavis, leidis politsei järve äärest N.J ja xxxxxxxxxxxxxx, kes mõlemad olid joobetunnustega (tl 11-12). Sõidukist leiti tühje alkoholi pudeleid (tl 25-26). Kohus leiab, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul ei saa N.J karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust. Seda ennekõike põhjusel, et N.J ei ole mingisugust kahetsust kordagi avaldanud. Seega puudub kohtul võimalus hinnata, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes või mitte. Lisaks ei saa kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna fakti, et N.J on enda süüd kuriteo toimepanemises tunnistanud. Seda põhjusel, et sündmuskohal ja kriminaalmenetluses ilmnenud asjaolusid arvestades ei olnud võimalik kuriteo toimepanemist eitada. Oli ilmselge, et kuriteo said toime panna kas N.J või xxxxxxxxxxxxxx. Seega ei saa N.J süü tunnistamist pidada selliseks, mis peaks temale mõistetavat karistust kergendama. Lisaks peab kohus oluliseks, et kuigi xxxxxxxxxxxxxxxja N.J ütluste kohaselt tunnistas N.J politseile koheselt üles sõidukiga sõitmise, siis seda ei kinnita patrullileht, mille järgi väitsid isikud, et nemad ei tea midagi (tl 11-12). Seega on ka arusaadav, millistel põhjustel ei tuvastanud politseiametnikud sündmuskohal N.J alkoholijoovet. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline hinnata N.J varasemat elukäiku. N.J on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata (tl 49). Siiski on oluline arvestada N.J suhtumist. Nimelt on ta küll tunnistanud kuriteo toimepanemist (õigustades xxxxxxxxxxxxxxxxolli), kuid sellele vaatamata jätnud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamata ja seda kasvõi osaliselt. Samuti järeldub N.J ütlustest, et ta on siiski soovinud võimalikult palju enda süüd vähendada. Nimelt nähtub N.J ütlustest, et tema arvates sõitis ta autoga kraavi põhjusel, et ta vaatas sõiduki käigukangi. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ütlused eluliselt usutavad. Samuti ei ole N.J teadnud ütluste andmisel, kas ta käis enne kraavi sõitmist sõidukiga poes alkoholi järel või mitte (xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt käidi eelnevalt poes). Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. 5 Lisaks eeltoodule arvestab kohus, et N.J ei tööta, ta teeb enda väitel juhutöid (ehitusvaldkonnas). Tal on 1 alaealine laps – xxxxxxxxxxxxa, sünniaeg xxxxxxxxxx. a (tl 4748). N.J on kohustus tasuda lapsele elatist kohtu otsusega (tl 66-68). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks N.J puhul üksnes vangistust ja kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades sanktsiooni alammääras, s.o 3 kuud. Rahalist karistust ei võimalda kohtu hinnangul N.J-ile mõista KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mitte asjaolu, kas N.J oleks suuteline talle mõistetavat karistust reaalselt ka tasuma või mitte. Nimelt antud asjaolusid karistuse mõistmisel arvesse ei ole kohane arvesse võtta.

§ 238

lg 2 alusel tuleb N.J-ile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 1 kuu vangistust. N.J ära kandmata karistuseks tuleb lugeda 2 kuud vangistust. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja N.J isikut, on seisukohal, et N.J-ile mõistetav karistus tuleb jätta tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud KarS § 74 lg 1, 3 kohaldamine, kuna tõepoolest puuduvad kriminaalasjas asjaolud, mis annaksid alust arvata, et N.J suunamine on vajalik läbi kriminaalhoolduse rakendamise. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks kaitsja tasu ja kulud 400,32 eurot (188,88 eurot – tl 58; 30 eurot – tl 71; 181,44 eurot). Kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2019.a) määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 540 eurot. Seega on sundraha suuruseks 810 eurot. Menetluskulud kokku on 1210,32 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista N.J-ilt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, s.o sundraha poole võrra. Kohus ei pea menetluskulude vähendamist põhjendatuks. N.J ei tööta, kuid ta teeb juhutöid. Seega omab ta sissetulekut. Küll on kohtu arvates ilmne, et arvestades N.J võimalikke sissetulekuid ja rahalisi kohustusi (sh käesoleva otsusega määratavaid kohustusi) käib talle üle jõu kogu menetluskulude tasumine ühe korraga. Sellest tulenevalt on põhjendatud võimaldada N.J tasuda menetluskulud osade kaupa 1 aasta jooksul. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 700 eurot, mis on sõiduki väärtus, millest on maha arvatud sõiduki müügist saadud tulu (tl 9-10). 6 Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxle kuuluva sõiduki ligikaudseks väärtuseks on 800 eurot (tl 8). Kuna xxxxxxxxxxxxxxxu ütluste kohaselt müüs ta sõiduki ära 100 euroga, arvestas ta nimetatud summa kahjuhüvitisest maha. Kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kahju tekitanud süüdistatav N.J , tuleb viimaselt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 700 eurot. Kahju tuleb hüvitada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks DNA proovid (tl 50), mis tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Raina Pärn kohtunik 7