1-18-4943/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3545 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus B.F-ile Viru Maakohtu
3. aprilli 2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.F XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 09.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1758 karistati B.F KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses 5 kuu vangistusega. KarS §74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 25.03.
6. Viru Maakohtu 10.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3545 karistati B.F KarS § 328 järgi kiir-kokkuleppemenetluses rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 1934 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud rahalisele karistusele Viru Maakohtu 09.03.2017 otsusega mõistetud karistus 5 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1934 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus 26.04.
7. 1.
8. Viru Maakohtu 08.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendati B.F-ile Viru Maakohtu 09.03.2017 otsusega nr 1-17-1758 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 09.09.
9. Kohtumäärus jõustus 13.06.
11. 26.10.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande, milles taotleb B.F-ile Viru Maakohtu 10.04.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.
12. Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele B.F-ile Viru Maakohtu 10.04.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud vangistust. B.F karistuse kandmise alguseks loetakse tema poolt karistuse kandmisele asumist. 3.
13. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. B.F-ile selgitati kahel korral - 04.04.2017 ja 16.06.2017 - kriminaalhoolduse õigusi ja kohustusi ning millised on rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed. Õigused ja kohustused olid süüdimõistetule arusaadavad, mida isik kinnitas oma allkirjaga. 3.
14. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja tema suhtes algatati 01.10.2017 kriminaalasi KarS § 183 lg 1 tunnustel. Rikkumine on tõendatud asja materjalides oleva kriminaalasja algatamise teatisega ja süüdimõistetu enda selgitusega. Kõik see näitab, et B.F ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades B.F käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. 3.
15. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna B.F suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille kestel on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust kandma. Maakohus ei pidanud võimalikuks taaskord anda süüdimõistetule võimalust jääda karistust kandma vabadusse. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 07.11.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.F, kes palub tühistada maakohtu määruse, jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendada katseaega 1 aasta võrra ja panna lisakohustused tulenevalt KarS § 75 lg 2 p-des 5 ja
17. Süüdimõistetu tunnistab, et rikkus lisakohustust, kuid leiab, et lisakohustuse rikkumine ei tähenda, et ta suhtuks negatiivselt kriminaalhooldusesse. Lisaks ei ole veel õige väita, et B.F on toime pannud KarS § 183 järgi kvalifitseeritud süüteo enne, kui ta on selles süüdi mõistetud. Kanepi tarvitamine leidis aset 18.04.2017, kuid peaaegu 6 kuu jooksul ei ole tal rikkumisi olnud. Süüdimõistetu on nõus läbima narkootikumidega seotud ravi, kuigi ta ei ole narkosõltlane. Süüdimõistetul on olemas töökoht ja ta õpib. Kandes karistust vangistuses kaotaks B.F töö, mis paneks teda raskesse olukorda ning Ida-Virumaal on tööd raske leida. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et B.F karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume. B.F tarvitas narkootilist ainet, seda pärast süüdimõistvat kohtuotsust, ning lisaks on B.F suhtes alustatud uus kriminaalasi seoses narkootikumidega. Ringkonnakohus ei pea B.F poolt väljatoodud põhjendusi rikkumiste osas mõjuvateks. Kui isik rikub talle pandud kohustusi ja seda ka vaid ühe korra, ei saa lugeda, et süüdimõistetu on täitnud kriminaalhooldust nõuetekohaselt, suhtuks kriminaalhooldusesse täie tõsidusega või see möödus positiivselt. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega. Eirates kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid, näitas B.F oma negatiivset suhtumist nii kriminaalhooldusesse kui ka õiguskorda. B.F toob välja, et tarvitas narkootikume 18.04.2017 ehk pärast kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste selgitamist, mis on eriti taunitav. B.F poolt esitatud määruskaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, mis annaksid aluse kriminaalhoolduse pikendamiseks või lisakohustuse määramiseks. Süüdimõistetule on selgitatud nii kohtuotsuses kui ka kriminaalhoolduse alguses (2 korda), millised tagajärjed on rikkumisel. Vaatamata sellele ei ole ta teinud vajalikke järeldusi. Süüdimõistetu ise põhjendab ka oma määruskaebuses ära, miks ei ole põhjendatud talle lisakohustusena määrata ravi seoses narkootikumidega, kuna ta ei ole sõltlane. Pannes toime rikkumisi, tuleb süüdimõistetul arvestada, et sellele järgneb ka karistus. Ehk on põhjendatud karistus täitmisele pöörata.
20. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 07.11.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas