4-21-2746/25

4-21-2746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2746 (2302,20,016172) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Natalija Mehh Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteod Z.N ; ik: XXX; asukoht: Tallinna vangla, elukoht vabaduses: xxx Advokaat Argo Küünemäe Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON
2. Z.N süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. 1
3. Z.N süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
4. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
5. Aresti kandmisele tuleb asuda vahetult peale Harju Maakohtu 16.02.
6. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-8149 mõistetud vangistuse ära kandmist või karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist, olenevalt kumb asjaolu saabub enne. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta.
7. Z.N-ilt välja mõista VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1, 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja § 180 lg 1 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu, s.o SAs Wismari uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 71 (seitsekümmend) eurot, s.o kokku 167 (sada kuuskümmend seitse) eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja 1 selgituse: „Z.N, 4-21-2746, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.N-ile tema elukoha või viibimiskoha aadressile tavapostiga. Ülejäänud menetluskulu, s.o eksperdi poolt hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: CD plaat kaubanduskeskuse välise turvakaamera videosalvestisega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 06.10.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 17.06.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,20,016172 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 05.08.2020 kell 10:24 peeti Tuulemaa 20, Tuulemaa ja Kari tn vahel, Tallinnas Stroomi keskuse juures kinni Z.N. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juht oli eelnevalt tarvitanud narkootilist/psühhotroopset ainet (amfetamiin, tetrahüdrokannabinool). Aine sisaldus uuriinis tuvastatud EKEI akt nr 1196T. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keelde ning pani toime LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas 07.09.2021 kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, kuid sõiduki juhtimist ei tunnistanud. Kohus lükkas kohtuliku arutamise edasi 06.10.2021, kuivõrd menetlusalune isik soovis kaitsja määramist ja kohus kutsus kohtusse ka tunnistaja, kes vahetult menetlusaluse isikuga kokku puutus. 06.10.2021 kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ka LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemist, andes kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele asjassepuutuvaid vastuseid. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Z.N-i süüline käitumine LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi on aset leidnud. Menetlusalune isik on varem karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga, samuti peab ta olema teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Menetlusalune isik ei ole aru saanud, et rooli ei või asuda kui ei ole läbitud vastavaid eksameid, olles tarvitanud ka narkootilisi aineid. Ta ei saa sel juhul aru oma terviseseisundist ning selline juht on ohtlik endale, temaga autos olevale isikule ja tänaval liiklevatele inimestele. Riigil tuleb anda tugev signaal, et sellist käitumist ei tolereerita. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 järgi arestiga 16 päeva ja NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Samuti välja mõista uuringute kulu 167 eurot. Eksperdiarvamuse eest makstud tasu 52 eurot jätta riigi kanda kuna joovet ei tuvastatud. Kaitsja asus seisukohale, et vaidlust ei ole, et menetlusalune isik on käitunud õigusvastaselt. Olukorras, kus isik on tarvitanud narkootilisi aineid on ainus seletus see, et isik võis meeltesegaduses rooli minna, olles lubadeta. Menetlusalune isik on aru saanud, et see on ohtlik. Isiku karistusandmetest ei nähtu, et ta oleks varem juhtimisõiguseta rooli asunud, seega ei ole alust arvata, et ta võiks teha seda uuesti. Taotleb leebema karistuse kohaldamist, kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liiga range. Taotletud karistust võiks vähendada poole võrra, s.o 7 päeva ja teise väärteo eest 5 päeva, kokku 12 päeva, mis peaks olema piisav karistus. 2 Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Menetlusalune isik väitis küll esimesel kohtuistungil, et ta sõidukit ei juhtinud ja oli sõidukis kaasreisijana, kuid kaubanduskeskuse videosalvestisest nähtub üheselt, et menetlusalune isik väljus sõidukist juhi kohalt ning ta oli sõidukis üksinda. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõidukis on istmetel erinevad asjad ja kaasreisija ei olekski sõidukisse mahtunud. Teisel kohtuistungil menetlusalune isik muutis oma seisukohta ning tunnistas mõlema süüteo toimepanemist. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
11. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Z.N kehtivaid juhilubasid ei ole. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 04.10.2018 põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 05.08.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §le
12. Mootorsõiduki juhtimine Z.N-i poolt on tõendatud nii menetlusaluse isiku süü tunnistamise kui ka kohtuistungil vaadatud Stroomi keskuse turvakaamera videosalvestisega, millest on näha, et 05.08.2020 kell 10:17 väljub sõiduki roolist Z.N, peale seda, kui on Stroomi keskuse Kari tn poolse sissepääsu juurde parkinud sõiduki xxx reg/märk xxx, parkides sõiduki valesti. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kasutatud indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1 saadi positiivne näit tetrahüdrokannabinoolile ja amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku seisund tuvastatud Korrakaitseseaduse § 41 lg 1, 5, 6, 7 sätestatud korras. Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 05.08.2020 on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 11:40 võetud uriiniproov. Tehtud uuringu 1196T tulemusena on menetlusaluse isiku uriinist leitud ainete amfetamiin ja tetrahüdrokannabinool metaboliitide sisaldus. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud narkootilise aine kanep tarvitamist 05.08.
13. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud andmed ja selle pöördel kirjeldatud joobeseisundile viitavad tunnused viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud narkootilist või psühhotroopset ainet ning menetlusalune isik on tulemusega nõustunud. Tetrahüdrokannabinool (kanep) ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu 3 arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete, s.o tetrahüdrokannabinooli ja amfetamiini kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o tetrahüdrokannabinooli ja amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest
14. aastal ühel korral arestiga karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks, olles teadlik sellest, et see saabub, kui olles teadlik sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Z.N oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, s.h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo eest mõista eraldi karistused. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ja LS § 201 lg 2 näevad ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning kannab hetkel karistust Tallinna vanglas Harju Maakohtu otsuse nr 1-20-8149 järgi, millega määrati karistuseks 1 aasta, 8 kuud ja 19 päeva vangistust, millisest karistusest on veel mitmeid kuid. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on 10 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on valdavalt jäetud tasumata ning tasutud on vaid 22.02.2019 määratud rahatrahv, seegi alles 26.06.
15. Menetlusalust isikut on karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest enne käesoleva väärteoasja toimepanemist arestiga. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, mõju ei ole avaldanud ka varasemalt kohtu poolt määratud lühiajaline arest ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Isiku poolt rahatrahvide tasumise võimatust ilmestavad ka toime pandud mitmed varavastased 4 süüteod, nii kuriteod kui väärteod. Isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 04.10.2018, kuna tal puudus juhtimisõigus, siiski jätkas ta sõiduki juhtimist ja selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuna menetlusalusel isikul on puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita ja rahatrahv kui karistus ei täidaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõigust omamata ja ta on üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Samas ei saa kohus jätta seda kahetsust ka tähelepanuta. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem NPALS 151 lg 1 väärteo eest arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks määrata arest pikemaajalisem, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Isikut on üldiselt karistatud varavastaste ja avaliku võimu teostamise vastaste väärtegude eest, liiklusrikkumise eest ühel korral
16. aastal. Kuigi menetlusalune isik juhtis küll teadlikult ja kavatsetult sõidukit omamata juhtimisõigust, leiab kohus, et karistuse saaks määrata keskmises määras. Samas ei saa käesolevat väärteoasja arutades jätta tähelepanuta ajalist faktorit. Nimelt on väärtegude toimepanemisest möödunud üle aasta ja seetõttu ei ole mõistetaval karistusel enam mõjuvat eripreventiivset toimet, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast süüteo toimepanemist. Seega ei oleks pikaajalise arestiga see eesmärk enam täidetav ning kohtu arvates on sellise ajavahemiku möödudes vähenenud ka avalik menetlushuvi, mis peab mõjutama ka mõistetava karistuse määra. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule karistused oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning mõistetav karistus tuleb koheselt ära kanda pärast menetlusalusele isikule mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist või pärast tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt jälgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb menetluskulude arvestamisel lähtuda KrMS § 173, 175 ja 180 sätestatud korrast. Menetluskuludeks käesolevas väärteoasjas on SA Wismari Haigla uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu ja eksperdi poolt hinnangu andmise kulu ning määratud kaitsjale makstud tasu. Puutuvalt uriiniproovi võtmist ja uuringute tegemist, on tegemist kuludega, mis olid vajalikud süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Lisaks sellele andis kohtuekspert hinnangu joobe kohta, mis oli vajalik selleks, et tuvastada kas menetlusalune isik pani toime ka sõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuivõrd eksperdi hinnangu kohaselt 5 menetlusalusel isikul joovet ei tuvastatud, ei sisaldanud tema käitumine ka vastava süüteokoosseisu, s.o KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnuseid. Seetõttu lähtudes hinnangu andmise eesmärgist leiab kohus, et hinnangu andmisega tekkinud kulu summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd hinnang ei andnud positiivset tulemust süüteokoosseisu tuvastamise osas. Lisaks sellele on menetluskuluks määratud kaitsja kulu, mis tekkis seetõttu, et menetlusalune isik taotles kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. Kohus määras menetlusalusele isikule kaitsja ning kaitsja tasu suurus on tuvastatav kaitsja esitatud taotlusest. Kohus leiab, et kaitsja määramisest tekkinud kulu oli põhjendatud ja kaitsja osavõtt kohtumenetlusest vajalik. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et süütegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud ja menetlusaluselt isikult välja mõistetavad menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6