lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalusele isikule 19.05.2023 Harju Maakohtu ruumides allkirja vastu kätte antud. VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kohtukutsele antud allkirjast on tuvastatav, et talle on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta. Väärteo kohta on menetlusalune isik 22.03.2023 koostatud ülekuulamise protokolli kohaselt selgitanud, et sõitis Volvoga reg. märk XXXXXX Kuuli tänaval Punanse tänava poole. Juhiluba ei ole hetkel (õigupoolest on, sai selle Venemaal, kuid nad ei ole kehtivad. Sõitis selle autoga, et viia remonti autoteenindusse, kus ise töötab. Enam autoga ei sõida kuni ei ole saanud juhtimisõigust. Praegu väga kahetseb, et täna rooli üldse istus. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on isiku alaline elukoht Eestis alates 2010. aastast. Isik esitas 22.03.2023 Vene Föderatsioonis välja natud juhiloa, mis
Seega on ta juhtimisõiguseta isik. Karistusregistri andmete kohaselt on teda korduvalt karistatud, s.h sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Menetlusalune isik ei tööta, puuduvad andmed, et tal oleks sissetulekut. Rahatrahvidesse on ta suhtunud ükskõikselt. Sanktsioonis on ette nähtud ka arest ja on põhjendatud sellise karistusliigi kohaldamine. Arvestades süü suurust, kergendavate, raskendavate asjaolude puudumist ning seda, et isikut ei ole varem arestiga karistatud, oleks õiglane karistus arest 12 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
lg 1 sätestab, et Eestis kehtib: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini
lg 41 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Vastavalt
lg 2 on alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Ivan Frolovile väljastatud elamisluba 20.06.2002, elamisloakaart 27.03.2019 ning välismaalase pass 28.08.2020, mis kõik on kehtivad. Rahvastikuregistris on elukohaks märgitud alates 2010 aastast xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti. Seega vastavalt rahvastikuregistri andmetele on Ivan Frolovi alaliseks elukohaks Eesti Vabariik, kus elamiseks on ta juba enam 20 aastat tagasi saanud elamisloa ja kus tal on üle kümne aasta püsiv elukoht. Seda, et Ivan Frolov elab alaliselt Eestis ilmestab ka tema karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et tal on kehtivaid väärteokaristusi alates 2010 aastast. Seega menetlusalusele isikule Venemaa Föderatsioonis välja antud juhiluba kehtivusega 17.02.2023 kuni 02.12.2030
lg 41 kohaselt Eesti Vabariigis ei kehtinud ja menetlusalusel isikul 22.03.2023 sõidukit juhtides juhtimisõigus puudus, s.o menetlusalune isik oli
14.05.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld ning ta oli
Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 22.03.2023 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Lisaks sellele on teda kuu aega varem karistatud ka KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine 3
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, mh liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning 2021 aastal kahel korral samuti
Seejuures on tal 8 kehtivat väärteokaristust ning kõik väärteokaristused on kehtivad seetõttu, et temale määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Isiku andkeetandmete kohaselt isik ka ei tööta. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks kui ka seda, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seejuures nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest ka seda, et teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et süüdistataval piisav legaalne sissetulek puudub ning süüdistatav on saanud tulu varguste toimepanemisest. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks sellele ei ole eelmine rahatrahv samalaadse väärteo eest mingit tulemust andnud, kuivõrd menetlusalune isik pani toime uue samalaadse väärteo. Kohtu menetluses oli ka kaks kohtuvälise menetleja taotlust tasumata rahatrahvide asendamiseks arestiga ning rahatrahvid asendati üldkasuliku tööga. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud kohtuvälises menetluses ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd menetlusalust isikut oli kuu aega varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud, s.t ta teadis seda, et taoline käitumine on keelatud ja karistatav. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi 4 hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Mis puudutab võimalust asendada arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kohus saab aresti asendada üldkasuliku tööga vaid menetlusaluse isiku nõusolekul. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ja hakkas asja vastu huvi tundma ajal, mil kohus oli juba nõupidamistoas, ei ole kohtul menetlusaluse isiku nõusolekut karistuse asendamiseks ega seetõttu ka seaduslikku alust karistuse asendamiseks. Seejuures ei oleks kohus ka vastava taotluse esitamisel saanud asenduskaristust kohaldada, kuivõrd menetlusalust isikut on väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ja kaks viimast on asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, samuti on asendatud üldkasuliku tööga, kuid karistused on pööratud täitmisele, kuivõrd süüdistatav on toime pannud uued kuriteod. Ka viimane vangistus, mis mõisteti menetlusalusele isikule liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest, asendati üldkasuliku tööga, kuid kuu aja möödudes, s.o ajal, mil menetlusalune isik pidanuks tegema üldkasulikku tööd, pani ta toime menetlusesemeks oleva samalaadse väärteo. Seega ka juba korduvalt kohaldatud üldkasulik töö ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Sellest tulenevalt, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ei ole kohtul veendumust, et menetlusalune isik suudab järjekordselt alluda käitumiskontrollile ja teha üldkasulikku tööd täies ulatuses. Kohtu arvates on juba korduvalt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga end ammendanud ning mõistetavat aresti ei oleks kohus pidanud võimalikuks üldkasuliku tööga asendada ka juhul, kui menetlusalune isik oleks sellise taotluse esitanud. Kuivõrd menetlusalune isik peab samaaegselt tegema üldkasulikku tööd, mis on temale mõistetud vangistuse asenduskaristusena ning kahte üldkasulikku tööd, mis on tema määratud ja tasumata jäetud rahatrahvide asenduskaristuseks, peab kohus võimalikuks määrata, et mõistetav arest tuleb ära kanda kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.08.2023. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.