2-22-744/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-744 Tsiviilasi X hagi C, F vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 2 x 864 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx. E-post: xxx) Kostja I: C (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: F (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate seaduslik esindaja: Z (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx. E-post: xxx) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Muuta 11.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-5847 X`lt väljamõistetud elatist ning 2.
4. Välja mõista X`lt elatis C`i ülalpidamiseks alates 17.01.2022 kuni 07.12.2025 summas 164 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
6. 2.
7. Välja mõista X`lt elatis F`i ülalpidamiseks alates 17.01.2022 kuni 25.06.2029 summas 164 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
8. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
11. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.
12. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
13. Alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 ja lg 4 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
14. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassummale lisandub kolm protsenti (so 43 eur) eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
15. aprillil. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
16. 05.03.2021 määras kohus kindlaks tsiviilasjas nr 2-18-6504 laste ja isa suhtlemiskorra, mille kohaselt lapsed viibivad isaga vähemalt 7 päeva kuus.
17. Praegusel juhul kujuneb elatis järgmiselt: elatis 200 (elatise baassumma) + 43 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 (pool lapsetoetust) = elatis 213 eurot. Seejärel korrutada elatis 213 eurot kuude arvuga aastas (213 x 12 = 2556) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2556 / 365 = 7). Kohustatud vanem veedab lapsega aasta jooksul keskmiselt 7 ööpäeva kuus, seega tuleb igakuiselt elatiselt maha arvata 7 eurot iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ehk kokku 49 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohustub kostja tasuma lapsele elatist 164 eurot (200 + 43-30-49).
18. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista 2 elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
19. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.
20. a otsusega nr 2-22-
21. 3