KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14212 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.09.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on C ja W kooselust sündinud 11.08.2010 X (hageja). Y (kostja) on hageja vanaema ja W ema. Harju Maakohus on 17.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-14289 mõistnud Wlt välja hageja kasuks elatisraha seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd W ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtumääruse alusel 23.02.2021 täitemenetluse nr 008/2021/

1. Nõude sisuks on elatisvõlg perioodi 01.08.2020 – 28.02.2021 eest seaduses sätestatud miinimummääras. Nimetatud täiteasjas on elatise võlg 1904,77 eurot (13.09.2022 seisuga). Samuti algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtumääruse alusel 23.02.2021 täitemenetluse nr 008/2021/
2. Nõude sisuks on igakuine elatisraha seaduses sätestatud miinimummääras. Nimetatud täiteasjas on elatise võlg 2138,90 eurot (13.09.2022 seisuga). Täitemenetluse raames sai kohtutäitur kinni pidada W pensioniraha summas 3356,10 eurot. Samuti on W tasunud 50 eurot, et vältida mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. Elatise võlg on kokku 4 043,67 eurot (2138,90+1904,77) ning kohtutäituril ei jäänud ühtegi seadusest tulenevat võimalust elatisraha saamiseks. Hageja on küll esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks, kuid antud menetlus võib kesta veel terve aasta. Samuti esineb suur tõenäolisus, et algatatud menetlus ei vii soovitud tulemuseni. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hagejale ülalpidamise andmine on W jaoks jõukohane. Ainuüksi asjaolu, et W käib pidevalt puhkusel, tõendab temal rahaliste vahendite olemasolu. W on tahtlikult varjanud oma vara eesmärgiga vältida ülalpidamiskohustuse täitmist. Tegemist on tegevusega, mis kahjustab lapse huvi, kuna lapse esmavajadused jäävad rahuldamata. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt elatise väljamõistmist asenduskohustusena alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni suuruses 225,64 eurot kuus (s.o baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust), mida indekseerida iga aasta vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja
3. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Väide, et hageja isal puudub tahe ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei vasta tõele. W on tasunud kohtutäiturile Mati Kadak alates juulist 1200 eurot. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja isa on leidnud võimaluse oma vara varjata. Hageja seadusliku esindaja arvamus ei saa olla tõend. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise 2 astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
6. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on W ning C (dtl 11). Tsiviilasjas 2-20-14289 on kohus kinnitanud 17.11.2020 määrusega kompromissi, mille kohaselt kohustus W tasuma hagejale elatist hageja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutumiseni summas 292 eurot (dtl 12-13). Puudub vaidlus, et kostja on W ema. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma PKS § 106 lg 2 alusel kostjalt elatist asenduskohustusena juhul, kui 17.11.2020 määruse täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni või ei oleks eelduslikult tulemuslik arvestades hageja isa majandusliku olukorraga.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Mati Kadak alustanud täitedokumendi (s.o 17.11.2020 määrus) alusel täitemenetlused nr 008/2021/468 ja nr 008/2021/469 (dtl 10, 15). Täitemenetluses nr 008/2021/469 kohtutäituri poolt 13.09.2022 väljastatud õiendi kohaselt on nõuet kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud summas 3356,10 eurot ning viimane laekumine oli võlgnikult 07.09.2022 summas 50 eurot (dtl 15). Viidatud õiendist nähtub, et kohtutäitur on m.h arestinud võlgniku pangakontod krediidiasutustes, tulumaksu tagasinõude Maksu- ja Tolliametis ning haigekassa konto. Samuti on kohtutäitur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub 13.09.2022 seisuga registervara ning ametlik sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks W suhtes KarS § 169 alusel (dtl 17-18). Kuigi 17.11.2020 kohtumääruse alusel on algatatud kaks täitemenetlust, siis ei ole hageja käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendanud, et määruse täitmine täitemenetluses ei võiks viia soovitud tulemuseni. 13.09.2022 kohtutäituri õiendist ei nähtu, et Wlt ei oleks võimalik 3 üldse elatist saada või et täitemenetlus ei viiks soovitud tulemuseni. Õiendist nähtuvad üksnes kohtutäituri tegevused ning võlgnevuse suurus. Samuti on kohtutäitur 13.09.2022 õiendis selgitanud, et viimane laekumine võlgnikult oli 07.09.2022 summas 50 eurot ning võlgnik on täituriga suhelnud ning lubanud lähimal ajal võlgnevused likvideerida. Kuigi kohtutäituri järgnevast kirjast nähtub, et võlgnik ei ole oma lubadusi täitnud, siis ei tõenda ka antud e-kiri, et võlgnikult ei oleks üldse võimalik elatist saada (dtl 67-70). Ka hagis endas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et tema hinnangul on ülalpidamise andmine W jaoks jõukohane. Samuti nähtub hageja poolt esitatud konto väljavõttest, et läbi kohtutäituri on perioodil 01.07.2022 kuni 18.11.2022 W tasunud elatist kokku 305,37 eurot (dtl 66). Seega ei ole elatise sissenõudmine hageja isalt täielikult perspektiivitu.
8. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole ka kostja võimeline elatist maksma ilma, et see ei kahjustaks tema enda tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulekuks on tema pension 629,21 eurot, millest kostja tasub oma igakuiseid kulutusi (sh kommunaalkulud, elekter, side; dtl 72-75). Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid oma igakuiste väljaminekute kohta, siis on eluliselt usutav ning osaliselt nähtuv ka kostja konto väljavõtetest, et kostjal tuleb kanda lisaks eluasemekuludele ka toidukulusid, ravimite kulusid, riiete ja jalanõude kulusid ning ka muid eluks vajalikke vahendite kulusid. Kohus asub seisukohale, et kostja sissetuleku arvel täiendavalt elatise tasumine hagejale võib kahjustada kostja enda ülalpidamist. Kuigi kostjale kuulub ka kinnistusraamatu andmete kohaselt korter (dtl 29-30), siis tegemist on kostja elukohaga ning kostjal ei ole kohustust soetada endale väiksemate kuludega korterit.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 8. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4