← Eesti

2-22-148572/7

Obsah (10)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 370§ 442§ 174§ 162§ 177§ 178

2-22-148572 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 2.mai 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja X OÜ ja K. V. interneti vahendusel 15.02.2020.a kliendilepingu nr
  2. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 17.02.2020.a kuni 19.03.2020.a on kostja taotlenud laenu ja kolm korda täiendavat laenuosa. Kostja jäi X OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu X OÜ 11.08.2020.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Kostja sõlmis 26.08.2020.a Nord Collect OÜ-ga lepingu, milles kostja on kinnitanud, et lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 2884,50 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et sõlmitud lepingu puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev kohustus. Lepingu sõlmimisega Hageja ja Kostja leppisid kokku, et Kostja poolt tunnistatud võlgnevus summas 2884,50 eurot oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi laenusummaks. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik koostati kostja poolt valitud tingimustel. Maksegraafik oli 26.08.2020.a sõlmitud lepingu lahutamatu osa. Kostja kohustus tasuma võlgnevuse summas 2884,50 eurot 30-kuulise perioodi jooksul. Kostja ei tasunud ühtegi 2 2-22-148572 osamakset võlgnevuse katteks. Hagi aluseks on poolte vahel 26.08.2020.a sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus.
  3. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu

§ 317

lg 1 p 1 alusel 30.03.2023.a.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3.

§ 370

lg 2 näeb ette, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja on esitanud kohtule põhinõude ning kaks alternatiivset nõuet. Hageja on 20.04.2023.a täpsustanud, et esialgse hagi resolutsioonis märgitud nõudesumma 2636,58 euro näol on tegemist oli kirjaveaga. Õigeks nõudesummaks on 2884,50 eurot. Kohus leiab, et hageja esimene nõue konstitutiivse võlatunnistuse alusel on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista tunnustatud nõue summas 2884,50 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja esmase nõude, siis ei pea kohus alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmis põhjendama (

§ 442lg 8).

4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 490 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista 490 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.