← Eesti

2-22-18688/9

Obsah (16)§ 206§ 440§ 230§ 436§ 438§ 231§ 367§ 162§ 168§ 138§ 139§ 218§ 175§ 177§ 178§ 430

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18688 Tsiviilasi T. T. (isikukood XXX, elukoht XXX

§ 206lg 1 ja § 440 lg 1 alusel osaliselt õigeks.

Kostja võtab hagi õigeks lennuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas kokku summas 916,30 eurot (800 + 36,30 + 80). Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud ei ole hagejate poolt märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hagejate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele. Kostja hinnangul ei ole tegemist keeruka või mahuka vaidlusega. Lisaks märkis kostja, et on teinud mitu kompromissiettepanekut, millest hageja on keeldunud. Viimasele kompromissiettepanekule hagejate esindaja kostja sõnul isegi ei 2 vastanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hagejate poolt esitatud menetluskulude avalduses märgitud menetluskulud ei ole sellises ulatuses põhjendatud ning neid tuleb vähendada. Hageja on esitanud kohtule seisukoha ja menetluskulude nimekirja täienduse. Hagejad tõid välja, et hagejate menetluskulude hüvitamise nõue, millele kostja on vastuväited esitanud, ei ole hagi esemeks, seega ei saa antud juhul tegemist olla osalise hagi õigeksvõtuga, nagu on väljendanud kostja, vaid täieliku hagi õigeksvõtuga, mis toob

§ 440lg 1 kohaselt kaasa hagi rahuldamise.

Hagejad ei nõustu kostja vastuväidetega hagejate menetluskulude nimekirjale. Hagejad märkisid, et nad pöördusid enne hagiavalduse esitamist korduvalt hüvitise tasumise nõudega kostja poole ning ootasid kohtusse pöördumisega ligikaudu 7 kuud. Kuna hagejad lõid kostjale mõistlikud võimalused kohtusse pöördumise vältimiseks, ent kostja võimalust vaidlus kohtuväliselt lõpetada ei kasutanud, on kostja ilmselgelt ise põhjustanud hagiavalduse esitamise ning sellega seonduvate menetluskulude tekkimise. Lisaks ei nõustu hagejad kostja etteheitega, et hagejate menetluskulud ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Eelnevast tulenevalt leiavad hagejad, et kostja vastuväited nende menetluskulude nimekirjale on paljasõnalised ja vastuolus kohtupraktikaga, hagejate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb seetõttu täies ulatuses kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja menetluskulud summas 1313 eurot. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et T. T. sõlmis 11.04.2022 X OÜ-ga reisilepingu nr 21619202, millega soetas nii endale kui abikaasa O.. T.le ning tasuta reisivale alaealisele lapsele T. T.le lennupiletid SmartLynx Airlines Estonia OÜ poolt korraldatud lennule MYX539 (Tallinn (TLL) - Antalya (AYT)), mis pidi 10.05.2022 Tallinnast Antalyasse väljuma kell 05.20 ning lennule MYX538, mis pidi 17.05.2022 Antalyast Tallinnasse väljuma kell 10.45 ja Tallinnasse kohale jõudma kell 14.55. Tagasilend hilines selliselt, et Antalyast väljus lend alles 18.05.2022 kell 00.30 ning jõudis Tallinnasse 18.05.2022 kell 04.21, st lend väljus lubatust ca 14 tundi hiljem. Hagejad on pöördunud lennu hilinemisest tingitud kahju hüvitamise nõudega kostja poole. Kostja ei ole hagejatele hüvitist tasunud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks

§ 231lg 4 alusel.

Kostja võttis hagi õigeks kahjuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Kostja vaidles vastu hagejate menetluskulude nõudele. Kostja tunnistas hagi lennuhüvitise nõudes summas 800 eurot, viivise nõudes summas 36,30 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 80 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse art 6

(1)(b) ja 6
(1)(iii) sätestab, et kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi. Lend hilines ca 14 tundi. Määruse art 7
(1)(b) 3 kohaselt on hüvitise suurus kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste ning kõikide muude 1500-3500 km pikkuste lendude puhul 400 eurot. Arvestades, et Tallinna ja Antalya lennujaamade vahe on ca 2540 km, on kostja kohustatud mõlemale hagejale hüvitisena tasuma 400 eurot, st kokku 800 eurot. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja hüvitise kokku summas 800 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-st 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagejad nõuavad viivist hüvitise summalt, st 400 eurolt alates 20.05.2022, st hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks on iga hüvitise pealt sissenõutavaks muutunud viivise suurus 18,15 eurot, st kokku kohustub kostja viivist tasuma 36,30 eurot. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja kahe hageja kasuks viivise kogusummas 36,30 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista viivise, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates 14.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 400 eurolt alates 14.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista igale hagejale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine igale hagejale eraldi 40 eurot, kuna hagejatel on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt kahe hageja nõuet täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus tervikuna rahuldamisele. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Kostja andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna jättis hagejate kohtuvälise nõude tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt tasutud riigilõiv summas 245 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. T. T. ja O.. T. lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff vastab

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele.

T. T. ja O.. T. menetluskuludeks on õigusabikulud summas 890 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabi osutati 5 tundi ja 56 minutit tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Hagejatel on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. 4 Hagejate õigusabi teenused koosnesid järgmistest toimingutest:

  1. 7.12.2022 kell 10:33 hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine - 2h 08m, so 320 eurot;
  2. 12.12.2022 kell 18:02 hagiavalduse redigeerimine ja kliendile edastamine - 0h 30m, so 75 eurot;
  3. 13.12.2022 kell 14:06 kliendi poolt saadetud täiendavate materjalidega tutvumine, täiendavate lisade komplekteerimine ja esitamine e-toimikus - 0h 47m, so 117,50 eurot;
  4. 19.12.2022 kell 20:11 kliendi kirjaga tutvumine, e-toimiku kontroll ja vastus kliendile - 0h 02m, so 5 eurot;
  5. 02.01.2023 kell 12:56 kohtumääruse vastu võtmine, kliendi teavitamine - 0h 05m, so 12,50 eurot;
  6. 03.01.2023 kell 10:34 menetluskulude nimekirja koostamine - 0h 24m, so 60 eurot;
  7. 04.01.2023 kell 9:41 tutvumine kompromissiga ja kliendile edastamine koos selgitustega 0h 10m, so 25 eurot;
  8. 04.01.2023 kell 10:17 suhtlus kliendiga kompromissi osas ja vastus vastaspoolele (vastukompromiss) - 0h 19m, so 47,50 eurot;
  9. 06.01.2023 kell 14:00 tutvumine vastaspoole vastusega, kirjavahetus kliendiga - 0h 05m, so 12,50 eurot;
  10. 11.01.2023 kell 11:44 vastus vastaspoolele - 0h 06m, so 15 eurot;
  11. 16.01.2023 kell 9:32 tutvumine kostja taotlusega ja vastus kohtule - 0h 10m, so 25 eurot;
  12. 24.01.2023 kell 9:47 tutvumine vastaspoole seisukohaga ja kliendile vastaspoole seisukoha edastamine - 0h 02m, so 5 eurot;
  13. 24.01.2023 kell 10:17 vastused kliendi küsimustele - 0h 10m, so 25 eurot;
  14. 01.02.2023 kell 13:02 kostja seisukohaga tutvumine, seisukohale vastuse koostamine - 0h 43m, so 107,50 eurot;
  15. 03.02.2023 kell 9:34 dokumendi redigeerimine ja täiendamine, täiendava menetluskulu nimekirja koostamine ning esitamine - 0h 15m, so 37,50 eurot. Kostja on vaielnud hagejate menetluskulude suurusele vastu ning leidnud, et hagejate menetluskulud on üle paisutatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hagejate menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks. Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvad detailselt teostatud toimingud. Kostja on leidnud, et põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele. Kostja hinnangul ei ole tegemist keeruka või mahuka vaidlusega ning tõendite maht on väike. Hagejate esindaja menetluskulude spetsifikatsioonist nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, hagiavalduse redigeerimisele ja kliendi poolt saadetud täiendavate materjalidega tutvumisele 3 tundi ja 25 minutit. Kohus peab viidatud ajakulud põhjendatuks. Hagiavaldus on 5 lehekülge pikk ning sisaldab 8-t lisa. Hagejaid esindas menetluses lepinguline esindaja, kelle ülesandeks oli muuhulgas klientidele informatsiooni andmine menetluse käigust ning klientide poolt edastatud täiendavate materjalidega tutvumine. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise, klientidega suhtlemise, kohtumääruse ja kostja vastusega tutvumise, seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamise kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus asub seisukohale, et menetluses teostatud toimingud 5 tunni ja 56 minuti osas ei ole ülemääraselt ajamahukad ning arvestades käesoleva menetluse mahtu ja käesolevalt kehtivat kohtupraktikat peab kohus hagejate esindaja ajakulu mõistlikuks. Riigikohus tsiviilasjas nr 2-18-7550/80 leidnud, et „menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute 5 kulud) on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.“ Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 1068 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1313 eurot, millest riigilõiv on 245 eurot, lepingulise esindaja kulud 1068 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hagejate taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 430

lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.