Obsah (8)

§ 224§ 127§ 69§ 76§ 88§ 38§ 203§ 242

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2023.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4404 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekret

§ 224lg 2, § 203 ja § 242 lg 1 järgi.

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigor 25.11.2022.a. otsusele väärteoasjas nr 2315,22,

1. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Remii Panter; kaebuse esitaja esindaja Merike Allikmäe (RÕA korras); tunnistaja Rain Pärnaste; kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:
2. Remii Panteri kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigor 25.11.2022.a. otsus väärteoasjas nr 2315,22,008399 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.
3. Mõista Remii Panter süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja võtta põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks.
4. Kohaldatud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 8-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8-kuulise tähtaja möödumisel.
5. Vastavalt

§ 127

sätetele on Remii Panter kohustatud pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.

1. Välja mõista Remii Panterilt kaitsjatasu summas 220,80 eurot riigi tuludesse.
2. Menetluskulu kokku summas 220,80 eurot tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena 36,80 eurot kuus. Menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi makseinfo. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas
3. mail 2023.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigor 25.11.2022 otsusega karistati Remii Panterit

§ 224

lg 2 sätestatud väärteo eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Remii Panterit karistati, kuna tema 28.10.222 kell 22:36 Tallinnas Narva mnt, Vormsi tn 3 juures juhtis sõidukit Renault Master reg.nr XXXXXX (omanik X), kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,73 +/-0,05 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata (rikkus MKM 03.03.2011 määrus nr 19 § 6 lg 1). Samuti juhtis mootorsõidukit ja kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Selliselt rikkus Remii Panter

§ 69

lg 3,

§ 76

lg 1 ja

§ 88

lg 1 ja

§ 38

lg 2 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 224

lg 2,

§ 203

ja

§ 242lg 1 järgi.

Kuna

§ 224

lg 2,

§ 203

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 224lg 2 järgi.

Antud otsusega võeti Remii Panterilt põhikaristusena ära

§ 224lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus 12 kuuks.

Remii Panter kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus, esitades 13.12.2022 kaebuse. 15.12.2022 esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja tunnistab oma süüd, kuid vaidlustab karistuse suurust, kuivõrd talle on määratud juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalses määras. Kaebaja leiab, et ta sõltub täielikult autost ja tal puuduvad igasugused alternatiivid, kuna elab maal ja maaliini bussipeatus on kaugel kodukohast, samuti ta hooldab liikumispuudega ratastoolis ema, kes ei saa üksi hakkama. Juhimisõiguse äravõtmine jätab ta abitusse seisundisse. Samuti kaebaja viitab KarS § 50 lg 2, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Tal on liikumispuue ja xxx. Kaebaja kahetseb kõike, on alustanud tegelema alkoholi probleemiga ja sõltuvusega. Ta käib ambulatoorsel xxxl ravil ja talle on määratud medikamentoosne ravi, sh alkoholitarvitamist blokeeriv preparaat. Palub arvestada, et tal ei ole 2022 aasta jooksul olnud mitte ühtegi teist liikluseeskirjade rikkumist. Ta ei ole tegu tahtlikult toime pannud, kahetseb tegu, on aru saanud oma eksimusest ja mõistab oma teo hukka. Leiab, et piisav karistus oleks lubade äravõtmine 3 kuuks, kuna vajab juhtimisõigust seoses liikumispuudega. Kaebusele lisas isik dokumendid, mis tõendavad tema liikumispuuet. Eeltoodust tulenevalt kaebaja palub kergemat karistust ja nimelt rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. 12.01.2023 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks 09.03.2023 ning 13.01.2023 rahuldas Remii Panteri taotluse riigi õigusabi saamiseks ning Remii Panterile määrati esindajaks Merike Allikmäe. Kohtuistungi aeg lükati edasi ning istung toimus 28.03.

1. 2 28.03.2023 aset leidnud kohtuistungil jäi kaebaja ja tema kaitsja Marike Allikmäe kaebuse juurde ja palusid karistust vähendada ehk juhtimise äravõtmise aega vähendada kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja jäi aga seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle tühistamiseks puuduvad. Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, kuulanud ära isikulised tõendiallikad ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada otsus karistuse osas. Politseiametnikuna tööülesandeid täitnud ja kohtumenetluses tunnistajana ülekuulatud Rain Pärnaste ütlustest nähtub, et 28.10.2022 patrullis olles sõitis vastu Renault kaubik, mis oli registrist ajutiselt kustutatud. Nad andsid sõidukile sinise, punase vilkuriga peatumismärguande. Sõidukit juhtis Remii Panter. Juht käitus kummaliselt ja oli tunda ka alkoholilõhna. Indikaatorvahend näitas alkoholijoovet ja peale seda viisid isiku jaoskonda. Isik väitis, et ta on mahla joonud, mis oli käärima läinud. Isik viidi kinnipidamisasutusse Linnaaru teele, kuna isik ei suutnud ennast väljendada. Sõiduk teisaldati Rahumäe parklasse. Juhil tundusid tõsised tervisehäired olevat, ta käitus kummaliselt. Samuti andis ütlusi kaebuse esitaja, kes selgitas, et 28.10.2022 sõitis sa ning jõi kääritatud õunasiidrit (mahla) ja seal oli ilmselt alkoholisisaldus. Siiralt ja puhtsüdamlikult kahetseb. Tunnistab, et tal on alkoholiprobleem. Momendil ta saab ravi ja käib xxxi juures. Tal on lisaks liikumispuudele ka xxx. Alkoholi tarvitas natuke enne sõitma asumist aga ta ei saanud aru, et see kohe mõjuma hakkas. Ta jõi umbes 300 milligrammi. Tema sai aru, et ta jõi siidrit. Tegemist oli ta enda tehtud siidriga. Juhtimisõigus on talle vajalik, kuna elab maapiirkonnas, kus käib 1 kord päevas buss ühele poole ja tagasi tuleb samaaegselt. Ta elab xxx elamus korter xx, kus elab ka tema ema. Xxx tn xx tuleb talle post, kuna sinna on sissekirjutatud. See on sotsiaalkorter, mis on talle antud Tallinna linna poolt aga elada seal ei saa, kuna korter asub seitsmendal korrusel ja lift ei tööta. Linnas on tal bussipeatus kilomeetri kaugusel. Perearst asub tal Meremeeste polikliinikus, kuhu ta varasemalt on autoga läinud. Sellega ta tegeleb momendil, et oleks võimalik kasutada invatakso teenust ja uurinud sotsiaalosakonnast oma võimalusi. Ta on terve elu autoga sõitnud. 6 aastat tagasi on ta ka alkoholiravil käinud aga jäi pooleli. Teda on ka varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud aga siis oli liikumispuue tal väiksemal määral. Sõiduk oli X oma. Selle sõidukiga aitas ta isikule kaupa koju viia. Kui tal varasemalt oli juhtimisõigus ära võetud, kasutas ta liikumiseks taksoteenust aga momendil on see majanduslikult väga koormav. Arsti juures ta käib tihti. Invaliidsus on tal alates 2015 aastast, peale xxx läbipõdemist raskel kujul. Juhtimisõigust omab alates 1980-dast aastast, terve elu on sõitnud. Tal on olemas kõik kategooriad. Ema elab koos temaga, keda peab ta ka vahel arsti juurde viima, kuna ta on ratastoolis (vahel käib karkudel). Samuti hooldab ta isiku kelle kaubikuga ta sõitis. Peale ravimite tarvitamist on tal alkoholi probleem väikemaks läinud. Sõidukit oleks tal nädalas vaja kasutada umbes 3 korda. Kui 3 talt juhtimisõigus ära võetakse on ta ühiskonnast täiesti isoleeritud, ta ei saa arstile minna ja ema arsti juurde viia ja teist prouat aidata. Seal, kus ta elab on lähim toidupood 6 km kaugusel ja bussipeatus 5 km eemal. Kohus uuris lisaks veel järgmisi kirjalike tõendeid: • isiku kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Remii Panter 28.10.2022 kell 22:49 peeti kinni Tähesaju tee 31, Tallinn (isiku elukoht xxx tn xx – xx, Tallinn) ning vabastati 29.10.2022 kell 21:
2. Isik, ei ole soovinud, et tema kinnipidamisest teavitatakse kedagi; • tõendusliku alkomeetri väljatrükk koos õiguste ja kohustuste selgitamisega, millest nähtub, et Remii Panterile on tema õigusi ja kohustusi selgitatud ning ta on seda oma allkirjaga kinnitanud. 28.10.2022 ajavahemikul 23:03 kuni 23:10 on teostatud tõendusliku alkomeetriga alkoholi tuvastamine Remii Panter´il ning saadud lõplikuks lugemiks 0,73 mg/l kohta +/- 0,05 mg/l kohta ning mõõtetulemuseks saadud 0,68 mg/l kohta. Remii Panter on allkirjastanud tõendusliku alkomeetri väljatrüki; • sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et 28.10.2022 kell 23:18 on sõiduk Renault Master reg.nr XXXXXX (omanik X) teisaldatud Rahumäe tee 6, Tallinn kuna sõiduki juhil Remii Panter juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis; • taatlustunnistus nr TTRC – 22/00115, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII Est number ARDF -0052 on taadeldud 11.08.2022; • pädeva mõõtja tunnistus, millest nähtub, et Grete Jaltsov on läbinud mõõtjakoolituse; • isikusamasuse tuvastamise protokoll, tuvastati, et isikuks oli Remii Panter, elukoht xxx; • juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 28.10.2022 kell 22:49 kõrvaldati Remii Panter sõiduki Renault Master reg.nr XXXXXX roolist, kuna oli alust arvata, et isikul on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis; • indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati 28.10.2022 kell 22:49 Remii Panteril indikaatorvahendiga 0,73 mg/l kohta alkoholijoove; • Transpordiameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et isikul on taastatud juhtimisõigus 15.02.2022 ning juhtimisõigus kehtib; • Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Remii Panteril on 4 kehtivat kriminaalkaristust (KarS § 329, § 424 lg 2 järgi) ja 1 kehtiv väärteokaristus

§ 224

lg 2 alusel (ei nähtu rahatrahvi tasumist); • Transpordiameti liiklusregistri väljavõte Renault Master kohta, millest nähtub, et sõiduki Renault Master reg.nr XXXXXX omanikuks on X, sõidukil ülevaatus teostatud 01.11.2022 ja liiklusesse lubatud; • Renault sõiduki taustakontroll, mille kohaselt Renault Master reg.nr XXXXXX tehnoülevaatus on kehtiv kuni 11.2023 ja liikluskindlustus kehtiv. Päring teostaud 04.11.2022.a. Liikluskindlustus kehtiv alates 31.10.

1. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et 23.03.2021 on sõidukile teostatud korraline ülevaatus ning sõiduk oli tehniliselt korras ja ülevaatus kehtis kuni 31.03.2022.a. 01.11.2022 on tehtud sõidukile korraline ülevaatus, mis kehtib kuni 30.11.2023.a. 08.04.2022 on sõiduk ajutiselt registrist kustutatud ning 31.10.2022 on ajutine kustutamine lõpetatud; • Töötukassa otsus 16.04.2020, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril puuduv töövõime perioodil 24.03.2020 kuni 23.03.
2. Remii Panteril tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. • Töötukassa 20.04.2020 otsus, mille kohaselt määrati Remii Panterile töövõimetustoetus ajavahemikul 24.03.2020 kuni 23.03.2023; • Töötukassa 06.07.2020 otsus töövõime tuvastamise kohta. Otsusest nähtub, et isikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumisvaldkonnas, mille põhjuseks on xxx, xxx, xxx ja xxx xxx. Isikul on xxx. Remii Panteril on seljavalu ja lülisamba liikuvuse piiratuse ning 4 • • • • • • • • • • • • • • • • • põlveliigeste ja vasaku hüppeliigese valu tõttu piiratud käimine, erinevatel tasapindadel ning mitmesugustes kohades liikumine, kummardumine, kestvalt ühes asendis seismine ja istumine. Kasutab tugikeppi. Takistatud on raskuste tõstmine ja kandmine kätega ning käte täppisliigutused. Taotlejal on xxx xxx, xxx, xxx, muutlik emotsionaalne seisund, raskendatud igapäevatoimingute tegemine, tähelepanu koondamine, oskuste omandamine, stressiga toimetulek, inimestevaheline lävimine, võõrastega kontakteerumine; otsus puude raskusastme lisakulude tuvastamise kohta 16.09.2015, mille kohaselt Remii Panteril esineb xxx puude raskusastmele vastav xxx mõõdukas kõrvalekalle xxx puude raskusastmele vastav xxx xxx mõõdukas kõrvalekalle, xxx puude raskusastmele vastav xxx xxx mõõdukas kõrvalekalle, xxx puude raskusastmele vastav xxx xxx (xxx) mõõdukas kõrvalekalle; Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuse määramise kohta 20.04.2020, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril xxx puude raskusaste kestusega 24.03.2020 kuni 23.03.2023 ja isikule määrati rahaline toetus; 08.01.2020 tõend nr 46071 Lääne – Tallinna Keskhaiglast, millest nähtub, et Remii Panter vajab ortopeedilisi abivahendeid; 22.08.2022 tõend, 21.11.2022 tõend nr 57261, et patsient vajab parkimiskaarti, kuivõrd isikul on liikumispuue; korduvad tõendid xxx vastuvõtu kohta nr 57067 (27.10.2022); nr 51424 (19.04.2021), nr 51078 (23.03.2021)nr 5351 (24.01.2020) xxx vastuvõtu kohta. Isikule on määratud medikamentoosne ravi mälu-, keskendumise ja meeleoluprobleemide tõttu, samuti alkoholitarvitamist blokeeriv preparaat. Isik väidab, et on poolteist aastat olnud kaine ja käib iga nädal kirikus ning eitab tungi alkoholi järele. Isik avaldas soovi minna AA-sse ja alustati ka ravi xxxga. erinevad saatekirjad; sõiduki parkimiskaardid, Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud puude kaart kehtivusega 23.03.2023, Remii Panteril tuvastatud xxx puue. Tallinna Linnavalitsuse Transpordiameti poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 89977 kehtivusega 23.03.
3. ; Eesti Töötukassa poolt väljastatud töövõime kaart nr 20015829 kehtivusega 24.03.2020 kuni 23.03.
4. Remii Panteril puuduv töövõime; tõend nr 58008 (27.03.2023), tõend nr 57911 (08.03.2023) ja tõend nr 57534 (03.01.2023) xxx vastuvõttude kohta; Google maps väljatrükid 24.11.2022, kui kaugel Remii Panter elukohast, s.o. Xxx tn xx asuvad eluks vajalikud kohad (toidupood, apteek, bussipeatus jne). Eesti Töötukassa 21.02.2023 töövõimetoetuse määramine, mille kohaselt Remii Panteril tuvastati puuduv töövõime ning töövõimetoetuse maksmise periood on 24.03.2023 kuni 23.03.2028; 20.02.2023 Eesti Töötukassa otsus, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril puuduv töövõime, isikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, taotlejal raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, ohutu ringiliikumine ning kehaasendite muutmine ja säilimine. Töövõime vähenemise periood 24.03.2023 kuni 23.03.2028; Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud puude kaart (xxx) kehtivusega 23.03.2028; Töövõimekaart 24.03.2023 kuni 23.03.2028; Puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 107552 kehtiv kuni 23.03.2028; Sotsiaalkindlustusameti 21.02.2023 otsus, millega tuvastati Remii Panter´ile xxx puude raskusastme kestusega 24.03.2023 kuni 23.03.2028 ja määrati toetus; Taotlus riigi õigusabi kulude kohta, millest nähtub kaitsja Merike Allikmäe kaitsjatasu summa on 220,80 eurot. 5 Kohtuvaidluste korras kaitsja leidis, et tema on oma elukoha valinud vastavalt enda ja ema tervisele. Linnas ei tea ette kas majas lift töötab või mitte. Otsuse tegemisel on aluseks võetud, et isik elab xxx tn Tallinnas ja kui lihtne on sealt käia arstil ja poes, ilma juhtimisõiguseta. Peab hindama, kuidas asi tegelikult on, antud aadress on kirjade kätte saamiseks. KarS § 50 lg 2 ütleb, et mootorsõiduki juhtimisõigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Tema kaitselausel on liikumispuue, mida tõendavad dokumendid. Rikkumine on küll aset leidnud aga kaitsja palub arvestada kõike esitatud tõendeid. Kaitsja palus mitte ära võtta juhtimisõigust või alternatiivina võtta ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning materiaalõigusnorme ei ole rikutud. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja ja kaitsja juttu ei saa võtta kõike kullana. Vastulause väärteoprotokollile ja avaldus kohtule on kaebaja poolt allkirjastatud, samuti on ema Y kiri kohtule kirjutatud kaebaja poolt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et tema ainukesena aitab vanainimesi (ema ja vanaprouat). Mingit tõendit ei ole kaebaja esitanud, et kaebaja elaks xxx vallas, kas või üüridokumenti. Tänapäeval on võimalikud invataksod, sotsiaaltöötajad aitavad ja teevad kodukülastusi ning aitavad vanuritele hankida ravimeid ja toitu. Samuti aidatakse transpordiga arsti juurde. Sellist olukorda ei ole, et kui kaebajal ei ole juhtimisõigust, siis tema elu jääb täiesti seisma, tema tervislik seisund saab kannatada ja veel kaks vanaprouat. Läbi menetluse on kaebaja andnud oma elukohaks Xxx tn xx-xx Tallinn, seega on kaebajal võimalik elada täisväärtusliku elu, kui tal mootorsõiduki juhtimist ei ole. Riigikohus on korduvalt välja toonud KarS § 50 lg 2 puhul, milliseid asjaolusid tuleb arvestada. Esmalt tuleb välja selgitada, kas isikul on liikumispuue (kaebjal on), seejärel tuvastada kas isikul on liikumispuudest tingimatult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Kaebaja tööl ei käi ja seega tuleb arvestada üksnes isiku elukohaga. Kaebaja liigub ühe karguga, seega rahulikus tempos jõuab ta sihtpunkti (pood, arst). Tõenditest ei nähtu, et kaebajal oleks keelatud täiesti iseseisev liikumine. Kohtuväline menetleja leiab, et mootorsõiduki juhtimise õigus ei oles kaebajale puudest tingitud hädavajalik. Kaebajal on võimalik kasutada ühistransporti. Isikut on korduvalt joobes juhtimise eest karistatud nii kriminaal, kui väärteokorras. Korduvalt on isikult ka varasemalt juhtimisõigust ära võetud. 15 veebruar 2022 taastus kaebajal juhtimisõigus ja oktoobris taas juhtis mootorsõidukit praktiliselt kriminaaljoobes.

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et temal ei olnud 28.10.2022 esitada kontrollija nõudel Eestis väljastatud mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Oma tegevusega rikkus Remii Panter

§ 88

lg 1 ja § 38 lg 2 nõudeid ja pani toime

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 242

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis ning taolisse süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles, et Remii Panter 28.10.2022 kella 22:36 ajal juhtis Vormis tn 3 juures Tallinnas sõidukit Renault Master reg.nr XXXXXX. Seda kinnitab menetlusalune isik ise, kui ka tunnistaja Rain Pärnaste. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et 28.10.2022 kell 22:53 juhtis isik mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning korrarikkumisest kõrvaldamiseks oli vaja tuvastada KorS § 32 lg 1 alusel isik, kuna isikul puudus isikut tõendav dokument siis kontrollimine toimus politsei andmekogust 6 ning meetme rakendamise tulemusena tuvastati isikusamasus, isikuks oli Remii Panter ik 36411192719.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.

§ 88

kohaselt peavad juhil olema mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. Seega mootorsõiduki juhil peab olema kaasas dokumendid, mida saaks reaalselt esitada liiklusjärelevalve teostajale, mida Remii Panteril esitada ei olnud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune rikkus

38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid ja sellega pani toime

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 203

järgi kvalifitseeritud väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 28.10.2022 mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata. 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Menetlusaluse enda ütluste kohaselt kuulus sõiduk Renault Master reg.nr XXXXXX, millega ta sõitis tol päeval sellele vanainimesele keda ta aitas. Ta sai selle auto enda valdusesse volikirja alusel. Sõiduki taustakontrolliandmetest nähtub, et sõiduk Renault Master reg.nr XXXXXX on 08.04.2022 ajutiselt registrist kustutatud ja 31.10.2022 on kustutamine lõppenud. Samuti nähtub tehnoülevaatuse andmetest, et sõidukil oli korraline ülevaatus tehtud 23.03.2021 kehtivusega 31.03.2022 ning uuesti on käidud sõidukiga tehnoülevaatusel 01.11.2022 mille kehtivus on 30.11.2023. Seega menetlusalune isik oleks pidanud enne sõitu kontrollima kas sõiduk on tehniliselt korras ning on registreeritud. Remii Panter aga juhtis 28.10.2022 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Remii Panter pidas piisavaks sõidukiga sõitmiseks volituse tegemist, kuid sellest ei piisanud, et antud sõidukit oleks tohtinud liikluses kasutada. Seega on tõendamist leidnud, et Remii Panter rikkus

§ 76lg 1 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et Remii Panter pani

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Remii Panter olles isikuks, kes on omanud juhilubasid pikalt peaks olema teadlik, et enne sõidu alustamist tuleb kontrollida kas sõiduk on kehtestatud korras registreeritud Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7 Seega rikkus menetlusalune isik

§ 76

lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 203

sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise.

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 28.10.2022 kell 22:36 ajal Vormis tn 3 juures mootorsõidukit Renault Master reg.nr XXXXXX (omanik X), kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,73 +/-0,05 mg/l. Oma tegevusega rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 28.10.2022 kell 23:03 kuni 23:10 Remii Panter seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EE ARDF-0052, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-22/00115). Tõendusliku alkomeetri lõplikuks lugemiks oli 0,73 mg/l kohta +/- 0,05 mg/l kohta ning mõõtetulemuseks saadud 0,68 mg/l väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Grete Jeltsov, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Samuti tunnistaja Rain Pärnaste ütlustega on tõendatud, et 28.10.2022 sõiduki Renault kaubiku reg.nr XXXXXX juhiks oli Remii Panter ning isikul tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove ja peale seda viisid isiku jaoskonda. Juht käitus kummaliselt ja oli tunda ka alkoholilõhna .Isik väitis, et ta on mahla joonud, mis oli käärima läinud.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,68 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni kell 22:49 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus indikaatorvahendiga 0,73 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,68 mg/l, mis on enam kui neli korda rohkem, siis teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta tarvitas enne sõidu alustamist umbes 300 milligrammi n.ö siidrit (enda käärima läinud mahla) aga ta ei uskunud, et see niimoodi mõjub, kuid siiski otsustas ta autorooli istuda. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.o seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja teadis, et see süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 8 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud

§ 224lg 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,68 mg/l, siis on tegemist väärteoga

§ 224lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivmenetleja Triinu Riigor, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Vastavalt

§ 224

lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud põhikaristuse maksimummääras (juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks). Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,68 mg/l. Tegemist on määraga, mis on praktiliselt kriminaalne joove ning isikult on korduvalt varasemalt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus, siis süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa 9 kuuni, kui isikut ei ole varem

§ 224sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesoleval juhul karistati menetlusalust isikut põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu lisakaristuse kohaldamiseks alus puudus. Remii Panter on väärteod toime pannud ideaalkogumis (KarS § 63 lg 1) ehk pannud toime kolm õigusrikkumist, s.o. nii mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületades juhtimise, kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise kui ka juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmise. Kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks (Riigikohtu lahend 18.06.2015 nr 31-1-59-15, p-d 9 ja 11). Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga, s.o sõidukit juhtides pannud kolm eri süüteokoosseisule vastavat tegu on kohtuväline menetleja määranud karistuse raskeimat karistust ette nägeva

§ 224lg 2 alusel.

Kohtu hinnangul on kohuväline menetleja mitme süüteo eest põhikaristust kohaldanud õigesti. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust talle

§ 224

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 0,68 mg/g kohta. Arvestades sellist tulemust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise, kuivõrd on ületatud

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral.

Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutanud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Remii Panterit korduvalt mootorsõiduki juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud. Seega oli kaebajal juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue samaliigilise väärteo toimepanemisest hoiduma. Oma käitumisega on Remii Panter üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline täitma liiklusseaduse nõudeid ja ta jätkab enamohtlikke õigusrikkumiste toimepanemist. Osutatud andmed annavad aluse järeldusele, et Remii Panteri karistamine rahatrahviga soovitud tulemust, so isiku õiguskuulekat käitumist liikluses tagada ei 10 suuda, mistõttu ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul kohaldada karistust rahatrahvi näol nii nagu kohtus kaebaja ja tema kaitsja on taotlenud. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda seadusandja poolt ettenähtud alternatiivsest karistusliigist, so juhtimisõiguse äravõtmisest. Arvestades isiku süü suurust, rikkumise toime pannud isiku eelnevaid isikuandmeid, võimalust edasiselt sundida isikut hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning kaaludes ka õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti seda, et käesoleval ajal Remii Panter on asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga ja pöördunud xxx poole leiab kohus, et R. Panteri tuleb karistada juhtimisõigus ära võtmisega 8 kuuks. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et liiklusreeglite järgimine on oluline nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava nõude eiramisele järgneb tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Antud juhtumi puhul aga peab kohus karistuse osas vaagida seda, kas kaebaja on isuks KarS § 50 lg 2 mõttes, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus peab välja selgitama selle, kas kaebajal on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PTIS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja seejärel tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on kaebaja jaoks liikumispuudest tingituna hädavajalik, mh tuleb kohtul hinnata kaebaja puude raskust ja olemust, kaebaja elukorraldust (sh vajadust käia ravi- ja rehabilitatsiooniasutuses, töö- ja õpingute asukohta) ning kaebajale kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi. Väärteoasjas on esitatud järgmisi tõendeid: Töötukassa otsus 16.04.2020, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril puuduv töövõime perioodil 24.03.2020 kuni 23.03.

1. Remii Panteril tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine; Töötukassa 20.04.2020 otsus, mille kohaselt määrati Remii Panterile töövõimetustoetus ajavahemikul 24.03.2020 kuni 23.03.2023; Töötukassa 06.07.2020 otsus töövõime tuvastamise kohta. Otsusest nähtub, et isikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumisvaldkonnas, mille põhjuseks on xxx, xxx, xxx ja xxx xxx. Isikul on xxx. Remii Panteril on seljavalu ja lülisamba liikuvuse piiratuse ning põlveliigeste ja vasaku hüppeliigese valu tõttu piiratud käimine, erinevatel tasapindadel ning mitmesugustes kohades liikumine, kummardumine, kestvalt ühes asendis seismine ja istumine. Kasutab tugikeppi. Takistatud on raskuste tõstmine ja kandmine kätega ning käte täppisliigutused. Taotlejal on xxx xxx, xxx, xxx, muutlik emotsionaalne seisund, raskendatud igapäevatoimingute tegemine, tähelepanu koondamine, oskuste omandamine, stressiga toimetulek, inimestevaheline lävimine, võõrastega kontakteerumine; otsus puude raskusastme lisakulude tuvastamise kohta 16.09.2015, mille kohaselt Remii Panteril esineb xxxle puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni mõõdukas kõrvalekalle xxx puude raskusastmele vastav xxx xxx mõõdukas kõrvalekalle, xxx puude raskusastmele vastav xxx xxx mõõdukas kõrvalekalle, xxx puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (xxx) mõõdukas kõrvalekalle; Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuse määramise kohta 20.04.2020, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril xxx puude raskusaste kestusega 24.03.2020 kuni 23.03.2023 ja isikule määrati rahaline toetus; 08.01.2020 tõend nr 46071 Lääne – Tallinna Keskhaiglast, millest nähtub, et Remii Panter vajab ortopeedilisi abivahendeid; 22.08.2022 tõend, 21.11.2022 tõend nr 57261, et patsient vajab parkimiskaarti, kuivõrd isikul on liikumispuue; korduvad tõendid xxx vastuvõtu kohta nr 57067 (27.10.2022); nr 51424 (19.04.2021), nr 51078 (23.03.2021)nr 5351 (24.01.2020) xxx vastuvõtu kohta. Isikule on määratud medikamentoosne ravi mälu-, keskendumise ja meeleoluprobleemide tõttu, samuti alkoholitarvitamist blokeeriv preparaat. Isik väidab, et on poolteist aastat olnud kaine ja käib iga nädal kirikus ning eitab tungi alkoholi järele. Isik avaldas soovi minna AA-sse ja alustati 11 ka ravi xxxiga; erinevad saatekirjad; sõiduki parkimiskaardid, Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud puude kaart kehtivusega 23.03.2023, Remii Panteril tuvastatud xxx puue. Tallinna Linnavalitsuse Transpordiameti poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 89977 kehtivusega 23.03.2023.; Eesti Töötukassa poolt väljastatud töövõime kaart nr 20015829 kehtivusega 24.03.2020 kuni 23.03.
2. Remii Panteril puuduv töövõime; tõend nr 58008 (27.03.2023), tõend nr 57911 (08.03.2023) ja tõend nr 57534 (03.01.2023) xxx vastuvõttude kohta; Eesti Töötukassa 21.02.2023 töövõimetoetuse määramine, mille kohaselt Remii Panteril tuvastati puuduv töövõime ning töövõimetoetuse maksmise periood on 24.03.2023 kuni 23.03.2028; 20.02.2023 Eesti Töötukassa otsus, mille kohaselt tuvastati Remii Panteril puuduv töövõime, isikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, taotlejal raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, ohutu ringiliikumine ning kehaasendite muutmine ja säilimine. Töövõime vähenemise periood 24.03.2023 kuni 23.03.2028; Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud puude kaart (xxx) kehtivusega 23.03.2028; Töövõimekaart 24.03.2023 kuni 23.03.2028; Puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 107552 kehtiv kuni 23.03.2028; Sotsiaalkindlustusameti 21.02.2023 otsus, millega tuvastati Remii Panter´ile xxx puude raskusastme kestusega 24.03.2023 kuni 23.03.2028 ja määrati toetus. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, Remii Panteril on nõuetekohaselt tuvastatud liikumispuue. Viimase 20.02.2023 Eesti Töötukassa otsusega tuvastati Remii Panteril puuduv töövõime, isikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, taotlejal raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, ohutu ringiliikumine ning kehaasendite muutmine ja säilimine. Väärteoasjas on vaidlus, kas Remii Panterile on mootorsõiduki kasutamine eluliselt vajalik või mitte. Remii Panter selgitas kohtus, et sõiduki kasutamine on talle vältimatult vajalik järgmistel põhjustel: ta kasutab sõidukit arsti juures käimiseks (samuti ema arsti juurde viimiseks); poodi minekuks (xxx vallas, kus n.ö väitis, et elab aga läbivalt materjalidest on märkinud elukoha aadressiks xxx xx – xx Tallinn); abistada teist vanainimest korra kuus (elab Tallinnas). Kaebaja kaitsja hinnangul peab hindama olukorda, kuidas asi tegelikult välja näeb ja milline on tegelik elukorraldus ja kui kaugel on siis raviasutus, kauplus ja milliste vahenditega siis minna saab. Remii Panter elab xxx vallas üüripinnal, kuna seal on tema emal ratastooliga hea liikuda. Isiku elukoht xxx, Tallinn on aadress, kuhu tuleb isiku post, mitte reaalne elukoht. Seega alternatiivseid võimalusi liikumiseks ilma mootorsõidukita pidasid kaebaja ja tema esindaja kesiseks. Kokkuvõtvalt leiti, et mootorsõiduki vajadus on vältimatult vajalik ning alternatiivina ollakse nõus, kui juhtimisõigus võetakse ära maksimum 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja ja tema esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendite selle kohta, et tema oleks ainuisikuliselt kahe vanaproua (enda ema ja linnas oleva vanaproua) ainuhooldaja ning ühtegi muud võimalust ei ole, et kaks vanaprouat saaks elada täisväärtuslikku elu. Samuti ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja elab emaga tegelikult ka xxx. Kuivõrd tegemist väidetvalt on üüritava pinnaga, ei ole kohtule esitatud ühtegi üüridokumenti. Samuti ei tea, kas ema on ratastoolis või kaebaja perekonnas ei ole ühtegi lähisugulast, kes saaks ema või ka kaebajat abistada (käia poes, arstil). Tänasel päeval KOV sotsiaalosakonna poolt on võimalik invataksod, sotsiaaltöötajad aitavad hankida vanuritele ravimeid ja toitu ja teevad kodukülastusi. Samuti aidatakse transpordiga arsti juurde. Kaebaja on läbi menetluse oma elukoha aadressiks märkinud Xxx tn xx – xx, Tallinn, seega nähtub Googel Mapsist, et lähim bussipeatus asub elukohast 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel (350 meetrit) ja sama pikk tee on lähimasse kauplusesse ning apteeki. Seega on Remii Panteril võimalik elada täisväärtusliku elu ka siis, kui tal mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. Kaebaja tööle ei käi, seega tuleb üksnes arvestada sellega, milline on tema elukoht ja kas tema elukohast oleks vältimatult vajalik jõuda meditsiiniasutusse, poodi, 12 kauplusesse, apteeki just ise mootorsõidukit juhtides. Isik liigub ühe karguga momendil, ei pea jõudma kauplusesse viie või kümne minutiga alati saab võtta tempo jõukohaselt. Eesti Töötukassa tõenditest ja puudetuvastamise otsusest ei nähtu, et isikul oleks täielikult keelatud iseseisev liikumine. Puude raskusaste on isikul tuvastatud xxx. Kohus ei nõustu kaebaja ja viimase kaitsjaga selles, et Remii Panteril ei ole võimalik kasutada muid võimalusi oma elu korraldamiseks. Esmalt märgib kohus, et läbivalt on märgitud Remii Panteri elukoha aadressiks Xxx tn xx – xx, Tallinn, kuhu ta on sissekirjutatud. Seda väidet ei ole kaebaja muude tõenditega ümber lükanud (nt üürilepinguga), et tema elukoht on Raplamaal. Tegemist on puhtalt väidetega, mida kohus ei saa kontrollida. Kaardirakenduse Googel Maps andmetel asub lähim bussipeatus seega 5 minutilise jalutuskäigu (350 meetrit) kaugusel. Kaebaja väidab, et raskendatud on ka poes ja apteegis käimine. Samuti lähim apteek ja kauplus on kaebaja elukohast 350 meetri kaugusel. Lisaks on tänapäeval võimalused, et isik ei pea poes füüsiliselt kohal käima, toiduaineid ja muud esmatarbekaupa on võimalik kulleriga koju tellida kõikidest suurematest toidukauplustest. Sama kehtib valmistoidu kohta. Samuti saab pöörduda KOV sotsiaalosakonna poole, kes aitavad isikutele toidu koju tuua. Kaebajal on võimalik kasutada invataksot. Kuulimiit on 190,00 eurot ning limiiti ületavate sõitude eest on võimalik eraldi tasuda, sh on invataksot võimalik tellida sõitudeks linnast välja. Ilmselgelt ei ole see võrreldav isikliku sõiduauto mugavusega ja eeldab teatud määral oma liikumise planeerimist, kuid võimatu see pole. Vajalikud käigud (nt arsti vastuvõtt) on reeglina alati ette teada, siis piisava planeerimise korral on Remii Panteril alternatiivsed transpordivõimalusi kasutades võimalik külastada ka raviasutusi (https://www.tallinn.ee/et/puuetega-inimestesotsiaaltransporditeenus). Tööl käimiseks ei ole Remii Panteril juhtimisõigust vaja, kuna isik ei tööta. Eestis on liikumispuudega inimesi, kes kindlasti ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust aga tulevad oma elukorraldusega toime ja elavad täisväärtuslikku elu. Kindlasti leidub ka selliseid inimesi, kes elavad maapiirkondades. Remii Panter ei ole pöördunud ega huvi tundnud, millised oleksid Lasnamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalosakonna poolt pakutavad sotsiaalteenused, mis aitaksid teda igapäevaselt toime tulla. Kaebaja ebamugavasse olukorda panemises ei ole süüdi mitte keegi teine, vaid kaebaja ise. Karistus, mis Remii Panterile on määratud on tema enese süülise käitumise loogiline tagajärg. Remii Panter ei ole oma õigusrikkumistest ( korduvalt juhtimisõigus ära võetud) järeldusi teinud, Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult

§ 224lg 2 järgi kohaldanud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

Samas on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt karistuse osas, Remii Panterit tuleb

§ 224

lg 2 alusel karistada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks.

§ 127

järgi tuleb kaebajal pärast otsuse jõustumist viia juhiluba Transpordiametisse hoiule. MENETLUSKULUD Kaebaja esindaja esitas kohtule kaitsjatasu taotluse. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud 13 kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust Remii Panter suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuuluks ka rahuldamisele tema taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Eeltoodust tulenevalt mõista välja Remii Panterilt kaitsjatasu summas 220,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu kokku summas 220,80 eurot tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena 36,80 eurot kuus. Menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi makseinfo (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler Kohtunik 14