Obsah (6)

§ 223§ 16§ 7§ 2§ 17§ 33

4-23-125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-23-125 Kohtunik Katrin Paesoo Kohtuis

§ 223

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) ALBERT TSOI, isikukood 38411200335; kodakondsus määratlemata; elukoht: xxx; emakeel vene keel; xxxharidus; töökoht: xxx; e-post: xxx; varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud Kaitsja Sven Sillar Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2023 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Albert Tsoi kaitsja: Sven Sillar kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta Albert Tsoi kaitsja Sven Sillari kaebus rahuldamata.
2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28.12.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,016976 muutmata.
3. Rahatrahv 420 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225112284 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-125“.
4. Albert Tsoi õigusabikulud jätta tema enda kanda. 4-23-125 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kohtuväline menetleja heidab Albert Tsoile 08.12.2022 koostatud väärteoprotokollis ette seda, et tema 10.11.2022 kella 19.19 ajal juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXXXXX selliselt, et ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist isikut või vara, ning sooritades vasakpööret, ei andnud teed vastassuunast otse liikunud mootorrattale Honda CBR registreerimismärgiga XXXX, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju Xle ja XXX OÜ-le ning tervisekahjustuse Yle. Varaline kahju on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga, tervisekahjustused on fikseeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatises. Oma käitumisega rikkus Albert Tsoi

§ 16

lg 1, § 17 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo.

2. Kohtuväline menetleja karistas 28.12.2022 otsusega Albert Tsoid

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot.

3. Albert Tsoi lepinguline esindaja Sven Sillar esitas 12.01.2023 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 28.12.2022 otsusele. 3.1 Kaebuse esitaja vaidlustas eelmärgitud otsuse täies ulatuses ning leidis, et menetleja on eksinud liiklusõnnetuse põhjustaja väljaselgitamisel. Kogu sündmus on fikseeritud videosalvestusel, millest nähtub, et A. Tsoi sõitis rohelise tulega ristmikule, ootas vasakpöörde tegemise võimalust ning lasi vastutulevad autod mööda. Ühel hetkel hakkas fooris põlema kollane tuli ning seega ei võinud enam ühtegi autot vastu tulla ja ta alustas vasakpööret, kuid siis sõitis mootorratas vastu tema sõidukit. Seega põhjustas faktiliselt liiklusõnnetuse hoopis mootorrattajuht. Kaebaja märgib, et ka õiguslikult ei kanna liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutust A. Tsoi, kuna

§ 7lg 1 p 3 sätte kohaselt keelab kollane liikuda.

Peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Järelikult ei olnud mootorrattal õigust pärast kollase tule süttimist liikuda ristmikule, aga ta ikkagi tegi seda. Kuna kollane tuli süttis hetkel, mil A. Tsoi oli ristmikul, siis oli tal kohustus liikumist jätkata. Arvestades eeltoodut palus kaebuse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.12.2022 otsuse tühistamist.

1. 21.02.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et sooritas 10.11.2022 kella 19.19 ajal vasakpööret Kreutzwaldi tänavalt Gonsiori tänavale. Selleks sõitis ta rohelise tulega ristmikule ning lasi mööda vastassuunast tulevaid autosid. Kui valgusfooris roheline tuli läks kollaseks, siis pidi ta ristmikult lahkuma, lasi mööda viimase auto, kes juba sõitis kollasega ja pööras vasakule, kuid ta ei märganud mootorratturit, kes sõitis juba kollase tulega. Mootorrattur oli teise auto taga ning ta ei näinud seda enne, kui see sõitis vastu tema autot.
2. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse suhtes tuleks menetlus lõpetada, kuna kannatanu rikkus liikluseeskirju ja sõitis kollase tulega ristmikule, mis seaduse mõttes oli täiesti keelatud. A. Tsoi 4-23-125 ei sõitnud vastu mootorratast, vaid mootorratas sõitis vastu A. Tsoi sõidukit. A. Tsoi oli ristmikul ning kollase tule põledes, pidi ta manöövri lõpetama.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud leides, et kuna A. Tsoi sooritas vasakpööret, siis oli ta ka kohustatud andma teed vastutulevale mootorratturile. See, et mootorrattur sõitis ristmikule kollase tulega ei vabasta A. Tsoid süüst, kuna ka sellisel juhul tuleb vasakpööret tehes vastutulev sõiduk läbi lasta. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning menetleja otsus muutmata. Menetlusalusele isikule on karistus määratud sanktsiooni alumises kolmandikus, mis on täiesti proportsionaalne karistus selle toimepanemise eest. Tunnistaja Y jättis kohtuistungile ilmumata. Kohtumenetluse pooled loobusid tema ülekuulamisest. KOHTU PÕHJENDUSED Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.
6. Menetlusalusele isikule inkrimineeritakse väärteoprotokolli ja 08.12.2022 väärteootsuse kohaselt

§ 223lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

10. Puutuvalt menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 11. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt põhjustas menetlusalune isik

§ 16

lg 1 ja § 17 lg 5 p 3 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xle ja XXX OÜ-le ning tervisekahjustused Yle.

1. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest kaebuse esitaja juhitud Ford Galaxy registreerimismärgiga XXXXXX kahjustused esiosas ning Yi juhitud mootorrattal XXXX kahjustatud esiosa. Seega on tuvastatud vigastused mõlemal sõidukil. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid, samuti nähtuvad vigastused sõiduautol ja mootorratta esiosal.
2. Väärteoasja materjalidest (videosalvestus, sündmuskoha vaatlusprotokoll), s.h kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluse isiku ütlustest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik juhtis 10.11.2022 kella 19.19 ajal sõiduautot Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXXXXX ja tunnistaja Y mootorratast Honda CBR registreerimismärgiga XXXX ning seda asjaolu ei ole keegi vaidlustanud. Samuti on üheselt 4-23-125 tuvastatud asjaolu, et mõlemad sõidukid said omavahelise kokkupõrke tulemusena kahjustusi, milliste kõrvaldamine on kulukas. Seega on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes, kuivõrd kokkupõrke tulemusena tekitati varaline kahju mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule. Lisaks nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest, et 10.11.2022 viidi mootorrattajuht Y kiirabiga EMO-sse, kus tal avarii tulemusena tuvastati pindmine randme ja käevigastus, pindmine säärevigastus, varba (varvaste) kontusioon. Seega on tegemist liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega ning liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes, kuivõrd sõidukite kokkupõrke tulemusena on tekitatud teisele inimesele tervisekahjustus. 14.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamisega. 15. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 17

lg 5 p 3 sätestatud kohustuse rikkumises, kuid kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei rikkunud talle etteheidetavat kohustust, kuna tema oli ristmikul ning kuivõrd fooris süttis kollane tuli, siis pidi ta ristmikult lahkuma. Vasakpööret tehes sõitis mootorrattur aga tema sõidukile otsa. 16. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ning märgib, et

§ 17

lg 5 p 3 kohaselt peab autojuht andma teed vasakule pöörates vastutulevale liiklejale. Materjalide juures oleva videosalvestusega on tõendatud, et mootorrattur oli Albert Tsoi sõidukile vastutulev liikleja. Videosalvestuselt nähtub, et Albert Tsoil olid kõik võimalused mootorratturit näha. Mootorrattur ei sõitnud kohtu hinnangul piirkiirust ületavas määras ehk sõitis piisavalt aeglaselt, et teda oleks võimalik olnud märgata, ning mootorratturil oli mõningane ajavahe eesliikuva sõidukiga, mistõttu ei saanud ta ka selle taha varju jääda. Mis puudutab seisukohta, et mootorrattur sõitis ise otsa A. Tsoi sõidukile, siis kohus sellega ei nõustu. Samuti leiab kohus, et asjas omab olulist tähtsust just see, et mootorrattur liikus otse, s.t oma sõidurajal ning A. Tsoi, tehes vasakpööret, keeras sellel hetkel mootorratturile ette. Kohus nõustub, et kuigi kollase tulega ristmiku ületamine on keelatud ning seda nõuet mootorrattur rikkus, oleks vaatamata sellele pidanud A. Tsoi enne manöövri tegemist ikkagi veenduma, et vastutulev sõidurada on vaba ning alles seejärel manöövri lõpule viima. Liiklusõnnetuse toimumine oli selgelt põhjuslikus seoses A. Tsoi manöövriga ning ilma tema poolt vasakpööret sooritades otse sõitnud mootorrattale ette keeramist, ei oleks tagajärge ehk liiklusõnnetust saabunud. A. Tsoid ei vabasta ka vastutusest asjaolu, et ta enda sõnul pidi ristmikult lahkuma, kuna foorituli läks kollaseks. Nimetatu ei õigusta kuidagi teisele sõidukile ette keeramist. 17. Kohus märgib, et juhi üldkohustustest (

§ 33

lg 1 p 8) tuleneb, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohtu hinnangul menetlusalune isik manöövri ohutuses ei veendunud nagu ei veendunud ka selles, et ta võib takistada ja ohustada teisi liiklejaid, mille tulemusena ei andnud ta vasakule pöörates teed vastutulevale mootorrattale ning rikkus sellega

§ 17lg 5 p 3 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõude eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõude kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik sooritas vasakpööret ja lõi sellega takistuse vastassuunast otseliikuvale liiklejale, on liiklusnõude eiramine ette heidetav vaid menetlusalusele isikule. A. Tsoi ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võis takistada liiklust ja kahjustada vara, millega ta rikkus ka

§ 16lg 1 nõudeid.

4-23-125

1. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik talle etteheidetava liiklusnõuete rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Videosalvestisest nähtuvalt saab järeldada, et Albert Tsoi, tehes vasakpööret, ei märganud otse liikuvat mootorratturit, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud mootorratturit märkama ning liiklusnõudeid järgides oleks A. Tsoi saanud liiklusõnnetust vältida.
2. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 17

lg 5 p 3 ja § 16 lg 1 sätestatud kohustusi ning pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Karistus 21.

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 22. Kohtuväline menetleja mõistis

§ 223

lg 1 rikkumise eest Albert Tsoile karistuseks rahatrahvi 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud Albert Tsoid väärteo eest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. 23. Hinnates Albert Tsoi süü suurust, on see kohtu hinnangul keskmine, kuivõrd ta põhjustas oma teoga

§ 223

lg 1 sätestatud kaks alternatiivset tagajärge, s.o varalise kahju ja tervisekahjustuse. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Albert Tsoi varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras korduvalt karistatud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud kergendava asjaoluga, s.o süü tunnistamine, kohus ei nõustu, kuna Albert Tsoi on menetluse vältel püüdnud oma tegu üksnes õigustada. Samas, kuigi mootorratta juhi käitumine ehk kollase tulega ristmiku ületamine, ei ole põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega, leiab kohus, et seda tuleks arvestada A. Tsoile karistuse määramisel ja tema süü suuruse hindamisel.

1. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne arvestades toimepandud süütegu, süüdlase isikut, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seetõttu jätab kohus määratud karistuse muutmata.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
3. Albert Tsoi kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4-23-125 1 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata ja võttes arvesse, et väärteomenetlust ei lõpetata, jätab kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/