Obsah (4)

§ 223§ 236§ 49§ 169

4-23-46 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-46 (230222013315) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekret

§ 223

lg 1 alusel 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga ja

§ 236

lg 1 alusel 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga Kohtuvälise menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Jaak Paju Kaebaja Demna Gochiashvili ik 39503030061, elukoht: xxx, kodakondsus: Gruusia, e-post: xxx, tel; xxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, 155-156 kohus otsustas: Jätta Demna Gochiashvili kaitsja kaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 28.12.2022 otsus, millega Demna Gochiashvilit karistati

§ 223

lg 1 alusel 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga ja

§ 236

lg 1 alusel 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga ning talt mõisteti välja ekspertiisi tegemise kulu summas 413 eurot, jätta muutmata ja tühistamata. 1 4-23-46 Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kokku 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, samuti menetluskulu ekspertiisikulu näol summas 413 eurot, tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Jätta menetluses tekkinud õigusabikulud kaebaja, s.o Demna Gochiashvili kanda. Asitõend: - toimikus paiknev CD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt 08.05.2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
2. PPA Põhja prefektuuri 28.12.2022 otsusega karistati D. Gochiashvilit

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga ja

§ 236

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühikuga, s.o 300 euroga selles, et D. Gochiashvili juhtis 06.09.2022 umbes kella 11.02 ajal Endla tn 45 juures, Kristiine linnaosas Tallinnas mootorsõidukit; tagurdamisel ta ei veendunud selle ohutuses ja selle tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud sõidukiga Volvo reg nr-ga XXXXXX. Taolise tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xle ning XXX OÜ-le. Samuti lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. D. Gochiashvili rikkus

§ 49

lg-t 1 ja pani toime

§ 223

lg-s 1 nimetatud väärteo ning samuti rikkus ta

§ 169

lg-t 5 ja lg 4 p-de 4 ja 5 ning pani toime

§ 236lg-s 1 nimetatud väärteo.

1. D. Gochiashvili kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuse kohaselt on vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsus põhistamata ja on arusaamatu ning jälgimatu kuidas kohtuvälise menetleja hinnangul tõendavad kogutud dokumendid kaebaja süüd. Kaebuse kohaselt on kontakti aset leidmine kahe sõiduki vahel tõendamata ja tõendamata on ka D. Gochiashvili sõidukis viibimise fakt. Kaebuses taotletakse vaidlustatava otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse riigilt kaebaja õigusabikulude hüvitamist.
2. Kohus määras kaebuse menetlusse võtta ja määras selle lahendamise viisiks suulise menetluse. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 4-23-46 Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad, kaebaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteomenetluses, sh kohtumenetluses kogutud tõendeid, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad ja seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja tühistamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D. Gochiashvilile ette

§ 49

lg 1 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et juhtides 06.09.2022 kella 11.02 ajal Tallinnas Endla tn 45 parklas XXX OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX, ei veendunud ta tagurdamisel selle ohutuses ja põrkas kokku pargitud sõidukiga Volvo reg nr-ga XXXXXX. Taolise tegevusega põhjustas D. Gochiashvili liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xle ja XXX OÜ-le (varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotodel). D. Gochiashvili tegu kvalifitseeriti

§ 223lg 1 järgi.

6.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

1. Hinnates kaebajale tehtud etteheite põhjendatust, siis kohtumenetluses kuulati tunnistajana üle Y. Tunnistaja ütluste kohaselt istus ta 06.09.2022 oma sõidukisse ja kuulis õuest mingit löögi heli. Sellele tähelepanu pöörates nägi ta enda ees musta värvi sõidukit Toyota Prius. Samuti nägi ta, kuidas musta värvi Toyota Prius tagurdas ja põrkas kokku parklas seisnud sõidukiga Volvo. Seda nähes võttis ta koheselt välja telefoni, et jäädvustada asetleidnud sündmust. Selleks hetkeks, kui ta telefoni välja võttis ja kaamera sisse lülitas, jõudis Toyota Prius juba kaugemale liikuda. Ta üritas teha foto juba eemale liikunud, kuid kokkupõrke põhjustanud musta värvi sõidukist Toyota Prius. Seejärel väljus ta oma sõidukist, fotografeeris löögi saanud sõidukit Volvo ning helistas politseisse, et teavitada avariist. Peale teavitamist kutsuti ta politseisse, kus ta kirjutas juhtunu kohta avalduse ja andis politseile üle tema poolt tehtud fotod. Samuti kirjeldas tunnistaja, et viibides õnnetuse hetkel oma avatud aknaga sõidukis, mis oli pargitud õnnetuse kohast ca 1015 m kaugusele, nägi ta, kuidas sõiduk Toyota tagurdas välja oma parkimiskohast ja tagurdas otsa sõidukile Volvo. Kokkupõrge toimus Toyota tagumise osaga, s.o tagumise stangega (pamperiga). Peale kokkupõrget sõitis Toyota koheselt ära, sõiduki juht ei tulnud isegi välja, et vaadata, kui tugev löök oli. Tunnistaja täpsustas, et pärast kokkupõrget keeras selle juht sõiduki rooli paremale ja tema ärasõit toimus koheselt, s.o sekundites mõõdetava ajavahemiku jooksul. Samuti märkis tunnistaja, et tal õnnestus näha profiilivaates ka sõiduki roolis olnud isikut: tegemist oli tumedapäise, habemega, kaukaasia-päritolu meesterahvaga, kellel oli seljas musta värvi t-särk. Hetke, mil meesterahvas Toyotasse istus tunnistaja ei näinud, sest meesterahvas juba istus seal. Kohus osutab sellelegi, et kohtuistungil ütlusi andes joonistas tunnistaja paberile, kus paiknes tema ja kus paiknesid sõidukid Toyota, milline oli sõiduki Toyota liikumistrajektoor ning kuhu oli pargitud sõiduk Volvo.
2. Tunnistaja Yi nimetatud fotosid uuriti kohtuliku uurimise käigus (talletatud DVD plaadile kaustas „Toyota“ ja „Volvo“). Kasutas „Toyota“ asetsevalt fotolt nähtub, et foto on tehtud sõidukis, sõidukist läbi akna välja pildistades. Pildistatud on parklat ja vastassuunavööndis paiknevat musta värvi mootorsõidukit Toyota Prius, reg nr-ga XXXXXX. Kausta „Volvo“ salvestatud fotolt nähtub, et foto on tehtud parklas. Foto paremas servas on parkinud viis 3 4-23-46 sõiduautot, nende hulgas tumedat värvi Volvo reg nr-ga XXXXXX. Foto suurendamisel nähtub, sõiduki Volvo esiosa on kahjustatud, iseäranis väljendub kahjustus numbrimärgi juhipoolse esitule alla jäävas osas. Liiklusõnnetusakti sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist parklaga, mis asub aadressil Tallinn, Endla tn 45 ja õnnetuse ajaks on protokolli kohaselt 06.09.2022 umbes kell 11.
4. Menetluse käigus uuritud tõendite kohaselt on sõiduki Volvo V70 reg nr-ga XXXXXX omanikuks vastavalt Transpordiameti liiklusregistri väljavõttele X, kasutajateks M ning T. Kohus kaasas kohtumenetluses menetlusse nii Xi kui ka Mi, kuid kohus loobus Xi kohtulikust ärakuulamisest, sest kohtule teatavaks saanud asjaolude kohaselt kasutas sõidukit Volvo V70 reg nr-ga XXXXXX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, s.o 06.09.2022 M. Seega osutub just M isikuks, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Xi poolt potentsiaalselt avaldatav teave baseeruks Mlt teadasaadud asjaoludel. Seega ei saa X olla käesolevas asjas tunnistajaks, sest tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole menetlusõiguslikult tõend (KrMS § 66 lg 21).
5. M selgitaski, et tema kasutuses on sõiduk Volvo ja 06.09.2022 sõitis ta Kristiine keskusesse, parkis sõiduki parklasse ja suundus kauplusesse. Kristiine Keskuses viibis ta ca 1,5 h. Koju tagasi jõudes ei pööranud ta sõidukiga seotult millelegi tähelepanu: ta istus lihtsalt sõidukisse ja sõitis koju. Juba kodus olles helistati talle politseist ja uuriti sõidukile otsasõidu kohta. Ta läks auto juurde ja tuvastas, et auto esiosa, s.o esistange oli täies ulatuses kahjustunud, s.h olid sellel mõlgid. Ta tegi kahjustunud sõiduki esiosast fotod, teatas politseisse ja kirjutas avalduse. Juba Rahumäel viibides tegi nais-politseinik tema sõidukist fotod, andis suunise kindlustusseltsi poole pöörduda ja andis ka sõiduki numbri, kes otsasõidu põhjustas.
6. Kooskõlas Mi ütlustega nähtubki, et kohtuväline menetleja teostas sõiduki Volvo V70 reg nr-ga XXXXXX vaatluse ning selle tulem talletati fotodele. Protokolli kanti märge sõiduki esiosa kahjustuste-kriimustuse jälgede kohta. Uurides DVD-le talletatud fotosid, siis nähtub, et sõiduki Volvo talletused fotode näol (IMG 0103 kuni IMG0118ni) tehti 12.09.2022 ajavahemikus kella 12.17st kuni kella 12.19ni. Sõiduki esiosast tehtud fotodelt on sedastatav kogu esiosa stanget hõlmavad kahjustused, s.o kriimustused ja mõlgid (IMG0103-IMG0118).
7. Tulles tagasi tunnistaja Yi ütluste juurde, siis tema ütluste kohaselt tagurdas musta värvi sõiduauto Toyota Prius vastu sõiduauto Volvo esiosa. Yi tehtud foto kohaselt kandis see numbrimärki XXXXXX. Kohtuistungil uuriti Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet sõiduki Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX kohta. Sellest nähtub, et sõiduki Toyota omanikuks XXX OÜ.
8. Menetluses kuulati tunnistajana üle V, kes avaldas, et nende ettevõte andis sõiduki Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX D. Gochiashvilile rendile. Sõiduki rendile andmise kohta sõlmiti rendileping, mille tema rendileandja esindajana allkirjastas. Samuti avaldas V, et rendile antud sõiduki rentnikust erinevale isikule juhtimiseks andmine nõuab rendileandja eelnevat teavitamist ja D. Gochiashvili sellekohast teavitust ei esitanud. Tunnistaja nimetatud rendileping esitati kohtule, seda uuriti ja rendilepingust nr-ga 110722/01 nähtub, et Igori-nimeline isik sõlmis D. Gochiashviliga sõiduki rendilepingu, rendilepingu esemeks on sõiduk Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX, mis anti D. Gochiashvilile rendile perioodiks 11.07.2022 kuni 22.09.
9. Kuigi D. Gochiashvili markeeris kohtuistungil rendilepingu uurimise käigus, et rendilepingusse kantud sõiduki tagastamise aeg on ebaõige ja 22.09.2022 asemel tagastas ta sõiduki rendileandjale kas 19, 20 või 21 septembril 2022, siis osutatul ei ole käesoleva kaasuse eset silmas pidades tähendust ja kohus ei pea vajalikuks sel küsimusel täiendavalt peatuda. Põhjuse selleks annab asjaolu, et väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval ehk 06.09.2022 oli sõiduk D. Gochiashvili valduses ja 4 4-23-46 ses küsimuses igasugused teiselaadsed arusaamad puuduvad. Uuritud rendilepingust nähtub seegi, et enne sõiduki D. Gochiashvili kasutusse andmist olid sõidukil esiosa kahjustused. Seoses sõiduki kahjustustega märkis V, et sõiduki tagastamisel avastas ta, et D. Gochiashvili kasutuses olnud sõidukil puudus nende ettevõtte reklaamkleebis ja tagumise stange vasakul, s.o juhi pool, oli kaks täket-mõlki. Lisaks tundus, et sõidukit oleks ühest kohast nagu üle värvitud. Tunnistaja selgitas, et sõiduki kahjustuste fikseerimine on tema tööülesanne ja D. Gochiashvili kasutuses olnud sõiduki kahjustused tuvastas ta alles hiljem, s.o peale sõiduki pesemist, sest D. Gochiashvili tagastas väga musta (määrdunud) sõiduki.
10. Seda, et rendileandja rentis D. Gochiashvilile sõiduki, millel puudusid tagumise stange kahjustused, selle tõendamiseks edastas V kohtule kaebaja kaitsja taotlusel fotod sõidukist Toyota Prius, mis on tehtud enne sõiduki D. Gochiashvilile rentimist. Lisaks avaldas tunnistaja, et D. Gochiashvililt rendisõiduki tagasisaamisest kuni ekspertiisini sõidukit keegi ei kasutanud, kuid hiljem tehti sõidukile parandustöid, sh vahetati välja mõlgitud tagumine stange.
11. Mis puudutab tunnistaja Vi edastatud ja kohtus uuritud sõidukist Toyota Prius tehtud fotosid, siis kaebaja kaitsja märkis, et tunnistaja tehtud ja kohtule edastatud fotod kannavad dateeringut 28.04.
12. Kaebaja täiendas kaitsja avaldatut, märkides, et ei ole võimalik, et selle aja jooksul, mis jääb aprillist 2022 ja kaebajale rendisõiduki üleandmise vahele, sõidukiga midagi ei juhtunud. Lisaks esitasid kaebaja ja kaitsja kohtule fotod, mille kaitsja tegi 19.09.2022 ehk enne sõiduki tagastamist rendileandjale. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et puuduvad igasugused alused, mis võiks kaasa tuua järelduse, et tunnistaja Vi edastatud fotod, isegi siis, kui need on tehtud mõnda aega enne sõiduki kaebaja kasutusse andmist, tõstataksid kahtluse, et sõiduki tagumine stange oli juba enne sõiduki D. Gochiashvilile andmist kahjustatud. Peale D. Gochiashvili kohtuistungil tõstatatud hüpoteetilise kahtluse ükski kohtus uuritud tõend alust taolise kahtluse tõusetumiseks ei anna, V on ühemõtteliselt välistanud sõiduki tagaosal igasuguste kahjustuste olemasolu hetkel, mil sõiduki D. Gochiashvili kastusse anti ja märge tagaosakahjustuse olemasolule ei leia fikseerimist ka rendilepingus. Olgu meenutatud, et kohtul puudub hüpoteetiliste väidete kontrollimise kohustus.
13. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kui kaebaja versioon on, et juba sõiduki rendile andmise hetkel oli selle tagaosa, s.o stange kahjustustega, siis kaebaja ja kaitsja esitasid kohtule kaitsja poolt 19.09.2022 sõidukist tehtud fotod, kus tagastange kahjustused kaitseversiooni kohaselt justkui puuduvad. Selle valguses tuli kohtule selgitada kuhu sõidukil juba rendile andmise hetkel olnud kahjustused kadusid ja miks need kadusid. Kuna seda ei selgitatud, siis toetab seegi kohtu seisukohta D. Gochiashvili väite hüpoteetilisuse kohta, kinnitades, et tema väide osutub meelevaldseks ja selle eesmärk on kohut eksitada ning koormata ebavajalikuga.
14. Mis puudutab kaebaja ja tema kaitsja kohtule edastatud ning kohtus uuritud fotosid (tehtud kaitsja poolt 19.09.2022), siis nendega seoses märgib kohus esmalt seda, et sõiduki Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX suhtes teostati 05.10.2022 vaatlus ja vaatlusprotokolli kantu kohaselt tuvastati vaatlusega sõiduki tagumisel stangel kontaktjäljed. Lisaks sõiduk fotografeeriti ja fotod talletati DVD-plaadil. Kaitsja edastatud fotodega soovib kaitsja tõendada, et D. Gochiashvili andis rendileandjale üle kahjustamata tagaosaga sõiduki, D. Gochiashvili ei põhjustanud sellega väärteoprotokollis nimetatud ajal ning kohas õnnetust ja see peaks kaasa tooma D. Gochiashvili väärteovastutusest vabanemise. Kaebajale ja tema kaitsjale vastuseks osutab kohus, et kaebaja ja tema kaitsja juuresolekul uuriti Yi kohtuvälisele menetlejale edastatud fotosid. Y tegi foto nii sõidukist Toyota Prius kui ka sõidukist Volvo. Sõidukil Toyota Prius pildistas Y just sõiduki tagaosa. Uurides kõnealust fotot, sh suurendades seda, siis on sellelt fotolt sedastatavad sõiduki Toyota Prius tagaosa kahjustused. Kõrvutades tunnistaja Yi fotot hiljem kohtuvälise menetleja 5 4-23-46 sõiduki vaatluse käigus tehtud fotodega, siis fotode kõrvutamine viib tõdemuseni, et kohtuvälise menetleja poolt sõiduki vaatlusega tuvastatud sõiduki Toyota Prius tagaosakahjustused eksisteerisid juba 06.09.2022, s.o ajal, mil tunnistaja Y sõidukit Kristiine keskuse parklas pildistas. Sh tuleb välja tuua, et sõiduki kahjustused paiknevad hiljem menetleja tehtud fotodega samadel kohtadel.
15. Mis puudutab kaitsja esitatud fotosid, siis erinevalt kaitsjast leiab kohus, et ka kaitsja esitatud fotodelt on sedastatavad need samad sõiduki kahjustused, mis on sedastatavad nii Yi tehtud fotolt, kui ka hiljem kohtuvälise menetleja tehtud fotodelt. Kaitsja edastas kohtule kaks fotot. Esimesel fotol pildistati sõiduki Toyota Prius tagaosa viisil, kust nähtub sõiduki numbrimärk. Suurendades kõnealust fotot ja kõrvutades seda kohtuvälise menetleja tehtud fotoga nr IMG0524, siis nähtub mõlemalt fotolt, et sõiduki Toyota Prius tagaosa stange alumise serva plastikdetailil on vertikaalne kahjustus. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks tähelepanu pöörata sellele, et käsitletud kaitsja foto ei kajasta mõlki. Nii on sõiduki tagaosa pildistatud nurga alt, mitte otsevaates ja lisaks on sõiduk foto tegemise ajal määrdunud/tolmune. Seega on kõigiti võimalik, et nn õige nurga alt tolmuse ja määrdunud sõiduki pildistamine ei võimalda fikseerida võimalikke kahjustusi. Välja tuleb tuua seegi, et taoline nn „anomaalia“ on sedastatav ka kohtuvälise menetleja tehtud fotodelt (vt nt fotod nr IMG0522). Määrdunud ja tolmuse sõiduki pildistamisel teatud nurga alt kahjustused ei väljendu. Kaitsja esitatud teine foto on tehtud sõidukist sarnase pildistamise nurga alt, nagu seda on kohtuvälise menetleja foto nr IMG
16. Taas tõdeb kohus, et mõlemal fotol on pildistamise nurk selline, kus kahjustus on vähemärgatav, ent mõlemal fotol on fotode suurendamisel selgelt ja äratuntavalt nähtavad mõlgid. Seega asub kohus kaitsja edastatud fotosid hinnates seisukohale, et need mitte ei tõenda D. Gochiashvili kasutuses olnud sõidukil Toyota Prius tagaosa stange kahjustuse puudumist, vaid vastupidi – kaitsja tehtud fotod on kooskõlas teiste tõenditega ja nii nagu tunnistaja esitatud foto ja kohtuvälise menetleja tehtud fotod, kinnitavad needki, et sõidukil Toyota Prius olid tagaosa stange kahjustused ka siis, kui kaitsja tema kaitsealuse kasutuses olnud sõidukit pildistas.
17. Tegemaks kindlaks kas sõidukil Volvo V70 reg nr-ga XXXXXX kahjustused võivad olla tekkinud kontakteerumisest sõidukiga Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX, määras kohtuväline menetleja ekspertiisi. Ekspertiisiaktis märkis ekspert, et sõiduautol Volvo V70 reg nr-ga XXXXXX esineb erinevaid vigastusi kogu esistange ulatuses. Esistange parempoolsel osal nähtuvad sügavad kraapejälgede kogumid ja nühkejälgedega kaetud piirkonnad. Esistange alaosas esinevad vertikaalsed äärekiviga kokkupõrkele viitavad jälgede kogumid. Esistange vasakpoolsel osal nähtuvad esinevad värvkatet läbistavad kahjustused ning nühkejälgede kogumid. Esistange vasakpoolsel osal on lokaalne ümar deformeerunud piirkond, mis paikneb kõrgusel ca 40 cm. Eelnimetatud deformatsioon on ainus vigastus, mida antud liiklusõnnetusega saab seostada. Ekspertiisiakti kohaselt nähtub sõiduautol Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX erinevaid kahjustusi. Tagastange vasakpoosel osal, üksteise kohal, on kaks ümarat väljaulatuvat profiili, vastavalt kõrgustel ca 43 cm ja ca 49 cm. Tagastange parempoolsel osal nähtub sarnane ümar lokaalne väljaulatuv deformatsioon, mis paikneb kõrgusel ca 40 cm. Eelnimetatud kontaktjälg võib olla seostatav sõiduauto Volvo esistange vasakpoolses osas oleva deformeerunud piirkonnaga. Ekspertarvamuses avaldas ekspert, et võttes arvesse sõidukitel olevate vigastuste ulatust, paiknemist ja vertikaalsuunalist ulatust, saab öelda, et sõiduauto Volvo reg nr-ga XXXXXX deformatsioon esistangel võib olla tekkinud kontakteerumisel sõiduautoga Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX.
18. Andes hinnangut kõigele eelnenule, asub kohus seisukohale, et sõidukite Volvo reg nr-ga XXXXXX ja Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX kahjustused, mis on fotodel talletatud tekkisid 06.09.2022 umbes kella 11.02 ajal parklas, mis asub aadressil Endla tn 45, Tallinn. Samuti loeb 6 4-23-46 kohus tõendatuks, et sõidukit Prius reg nr-ga XXXXXX juhtis just D. Gochiashvili, kes sõiduki Toyota juhina tagurdas vastu sõiduautot Volvo. Viimati nimetatu leiab kinnitust tunnistajate Yi ja Vi ütlustega, ent ka sellega, et sõiduk Toyota Prius reg nr-ga XXXXXX oli rendilepinguga üle antud D. Gochiashvili kasutusse ja valdusesse. Kohus märgib D. Gochiashviliga seotult ära sellegi, et D. Gochiashvili kasutas nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses ütluste andmisest keeldumise õigust. Taolise menetlustaktika valimine ei ole isikule ette heidetav ja seadus ei nõua, et ühe või teise süüteo tõendamiseks või süüküsimuse üle otsustamine nõuaks hädavajalikuna menetlusaluse isiku ütlusi. Menetlusalusel isikul on õigus valida endale sobivaim menetlustaktika, mis hõlmab ka õigust keelduda ütluste andmisest. 21.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 49

lg 1 sätestatud nõude rikkumist.

§ 49

lg 1 sätestab mh, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Seega oleks menetlusalune isik pidanud tagurdamisel olema hoolas ja enne tagurdamist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses, ning selles et tagurdamisel ei jää ette pargitud sõidukeid. Just menetlusalune isik oleks saanud õiget trajektoori valides vältida otsatagurdamist pargitud sõidukile. Seega näitab tagurdamisel pargitud sõiduki kahjustamine, et D. Gochiashvili sellist hoolsuskohustust ei täitnud ja rikkus ettevaatamatusest

§ 49lg 1 nõudeid.

Juhul, kui D. Gochiashvili oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks kokkupõrge pargitud sõidukiga olnud välistatud, nagu oleks olnud välistatud ka kahju tekkimine. 22. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et D. Gochiashvili pani temale etteheidetava

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud sõidukiga tagurdades selle manöövri ohutuses teise isiku varale. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, D. Gochiashvili on täitnud

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 23. Lisaks eeltoodule heidetakse D. Gochiashvilile kohaselt ette seda, et ta pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist Xle ja XXX OÜ-le lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus D. Gochiashvili

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 ning

§ 169

lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

24.

§ 236

lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, varalise kahju saaja ei ole teada.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et D. Gochiashvili põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalist kahju Xle ja XXX OÜ-le. Varalise kahju tekkimine on tõendatud vaatlusprotokollide, sellele lisatud fotodega (CD salvestis), ent ka liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki kasutaja ja 7 4-23-46 teise sõiduki rendileandja esindaja ütlustega. Liiklusõnnetuse toimumine ja asjaolu, et süüdlane sündmuskohalt lahkus, leiab tõendamist tunnistaja Yi ütlusega.
2. Tuginedes Y ütlustele on kohus seisukohal, et D. Gochiashvili pidi avarii toimumisest aru saama. Y avaldas, et sõidukite kokkupõrge põhjustas heli, mis tema tähelepanu köitis, teda vaatama ja reageerima sundis ning kokkupõrke hetkel sõiduk Volvo rappus. Seega kõnelevad tunnistaja ütlused sellest, et sõidukite kokkupõrke puhul ei saa rääkida väikesemat laadi teise sõiduki riivamisest, vaid kõneleda tuleb sellise intensiivsusega kokkupõrkest, mis on sõidukis viibijatele selgelt tuntav/tajutav. Kuna Y märkis sedagi, et sõiduki Toyota juht ei peatunud ega väljunud sõidukist juhtunu kontrollimiseks, vaid Toyota juht asus kiirustades, s.h vastassuunavööndit kasutades, sündmuskohalt ära sõitma ja ka tema hilisem menetluslik positsioon on olnud igasuguse puutumise eitamine menetluse esemeks oleva sündmusega, siis asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. St menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk põrkas kokku teise pargitud sõidukiga, sõidukitele tekkisid kahjustused ja kahjustada saanud pargitud sõiduki (Volvo) omanik oli talle teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida D. Gochiashvili aga ei teinud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et D. Gochiashvili on täitnud

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
2. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik D. Gochiashvili on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb D. Gochiashvilile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

29.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras D. Gochiashvilile karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Tegemist on sanktsioonimääraga, mis on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksem määr. Kohus leiab, et arvestades D. Gochiashvilile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust, ent ka seda, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti tuleb arvestada, et D. Gochiashvilil ei ole kehtivaid karistusi, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega pole kohtuväline menetleja D. Gochiashvilile karistuse määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata. 30.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot, s.o taaskord sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et D.

Gochiashvilile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele 8 4-23-46 kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et D. Gochiashvil ei ole kehtivaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistus muutmata.

1. Kuna kohus jätab vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusus muutmata ja tühistamata, siis tuleb D. Gochiashvilil vaidlustatud otsusega mõistetud rahatrahvid kokku 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot, samuti menetluskulu ekspertiisikulu näol summas 413 eurot, tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri
2. Kohus selgitab tuginedes VTMS § 204 lg-le 3, et juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Väärteoasjas on asitõendiks toimikus asuv andmekandja (DVD-plaat), millele on talletatud fotod sõidukitest Volvo ja Toyota Prius. Kooskõlas VTMS §-ga 2 ja KrMS § 126 lg 3 p-ga 1 määrab kohus andmekandja jätta väärteotoimikusse.
4. D. Gochiashvili kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud 2 500 eurot (arve nr 1-2245 summas 1 000 eurot; arve nr 12311 summas 600 eurot ja arve nr 1-2311 summas 900 eurot). Kuna kohus jätab D. Gochiashvili kaitsja kaebuse rahuldamata, sh taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata, siis jääb menetluses tekkinud õigusabikulu VTMS § 2 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 1 ning KrMS § 180 lg 1 alusel D. Gochiashvili kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9