Väärteoasi nr. 4-22-2109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil 2022.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2109 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi J.O väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.O , isikukood: XXX, elukoht: xxxx, xxxx kodanik, xxxx, e-post: xxxx; Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Mehis Kasonen Süüdi tunnistada J.O LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 7 päeva. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Arest pöörata täitmisele viivitamatult, arest kuulub kandmisele Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa ja aresti kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 16.06.2022.a. kell 10:26 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.06.2022.a. koostatud väärteoprotokollist nr AB1483102 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.06.2022.a. kell 10:26 peeti Harju maakonnas Tallinna linnas Pärnu mnt 67a juures kinni sõiduk xxxx reg.nr xxxx, mida juhtis J.O , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 1 alates 06.04.2022.a. kuni 05.10.2022.a. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistab oma süüd, kuid ta ei olnud teadlik tema suhtes tehtud väärteo otsusest, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 18.02.2022.a. koostatud väärteoprotolollil on tema allkirjad, ta möönab, et oleks pidanud ise huvi tundma tema suhtes tehtud otsuse kohta, kuid ta ei teinud seda, kuivõrd tal on eraelus probleeme. Kahetseb toimepandut. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tegu on toime pandud ja tõendamist leidnud dokumentaalsete tõendiga. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja palub karistada J.O LS § 201 lg 2 alusel arestiga 12 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on J.O juhtimisõigus 16.06.2022.a puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 06.04.2022 kuni 05.10.2022.a. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik on oma selgitustes märkinud, et ta ei teadnud juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest. Ometigi nähtub väärteotoimikust, et 18.02.2022.a väärteoprotokolli kohaselt oli isik 18.02.2022.a toime pannud LS § 227 lg 2 väärteo ning antud otsus oli isikule kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 21.03.2022.a ning isik on seda oma allkirjaga ka kinnitanud ning olnud nõus, et otsus saadetakse e-posti aadressile. Kohtule esitatud politsei meiliserveri väljavõttest nähtub, et otsus väärteoasjas nr 2302,22, 002382
- märtsist 2022.a on edastatud J.O poolt väärteoprotokolli koostamisel antud e- meili aadressile xxxx 16.03.2022.a kell 17:51, vastuvõttev meiliserver on vastanud, et meil on vastu võetud edukalt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et politsei on antud asjas teinud 16.03.2022.a. otsuse, mille kohaselt LS § 227 lg 2 alusel võeti J.O-lt karistusena ära sõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Antud otsus on jõustunud 06.04.2022.a. Väärteoasjas nr 2302,22,002382 on J.O väärteoprotokolli kätte saanud 18.02.2022.a, samuti on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on kaebuse esitajale selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras, mistõttu ei saanud menetlusalusele isikule jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Väljend „tutvumiseks kättesaadav kohtuvälise menetleja juures“ on tõlgendatav vaid üheselt, et menetlusalune isik peab ise otsusele järgi minema. Samuti politsei meiliserveri väljavõttest nähtub, et otsus väärteoasjas nr 2302,22, 002382
- märtsist 2022.a on edastatud J.O 2 poolt väärteoprotokolli koostamisel antud e- meili aadressile xxxx 16.03.2022.a kell 17:51, vastuvõttev meiliserver on vastanud, et meil on vastu võetud edukalt. Kohus leiab, et menetlusaluse ütlused selle kohta, et tema ei tea, et tal oleks juhtimisõigus ära võetud on paljasõnalised ja ennast õigustavad. Menetlusalusel isikul on alati võimalik etoimiku, karistusregistri, transpordiameti kaudu vaadata andmeid enda kohta läbi viidud menetluste ja otsuste kohta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku huvi puudumist ja tema menetluslikke tegematajätmisi ei saa omistada ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule, vaid ainult menetlusalusele isikule endale. Sellest tulenevalt pidi menetlusalune isik sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks, et tema suhtes tehtud otsus on jõustunud ja tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seetõttu leiab kohus, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kui juhtimisõigus oli ära võetud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on mitmeid kehtivaid väärteokaristusi, mis kõik on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud nii juhtimisõiguse ära võtmisega kui ka rahatrahvidega, see juures on osa rahatrahve asendatud üldkasuliku tööga. See näitab, et liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud eelmistest karistustest ei ole menetlusalune isik oodatud järeldusi teha suutnud ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Varasemalt mõistetud rahatrahvid on isikul maksmata. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusealaste väärtegude toimepanemist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Kohtuistungil J.O kahetses oma tegu, mida võib arvestada kergendava asjaoluna. 3 Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süüst, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude eest. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Seega leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga ja peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 4