järgi ning karistati 10 kuu vangistusega.
lg 1,3 alusel kohaldati katseaega 1 aasta 6 kuud, kohustusega järgida
Viru Maakohtu 01.12.2016 määrusega pöörati I.K-le mõistetud karistus 10 kuud vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 23.08.2017 määrusega vabastati I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga 6 kuud. Katseajal pidi I.K järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
Rikkumine seisneb selles, et 08.01.2018 sai kriminaalhooldusametnik vastuse järelpärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonnast selle kohta, et I.K 10.11.2017 kell 01:25 tarvitas aadressil xxx narkootilist ainet (amfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta. Antud juhtumi põhjal alustati väärteomenetlus nr 244017007747 NPALS § 15
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni ühe katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. I.K selgitas kohtus, et ta hakkas tundma, et tal on sõltuvus nrkootikumitest ja ta soovib ravi. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ning mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda kohtu poolt määratud kohustustele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isikule oli esialgselt määratud tingimisi karistus, mis pöörati kohtustuste rikkumise tõttu täitmisele. Seejärel on isik vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. I.K rikkus kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopsei aineid. I.K osaleb xxx, milles käsitleti ka toime tulemist sõltuvusprobleemidega. Vaatamata sellele jätkas isik narkootilise ainete tarvitamist. Isikul on kolmel korral tuvastatud narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kohtu hinnangul oli Dmitri Jakubovitsireealne võimalus asuda ravile, kui ka pöörduks õigel ajal kriminaalhooldusametniku poole, samuti enne vangistust ei püüdnud ta ennast ravida ja sõltuvusest vabaneda. Peale selle on I.K vabaduses alates 08.09.2017, mis on piisavalt aega ravi või rehabilitatsiooni saamiseks. Seega suhtub kohus kriitiliselt süüdimõistetu sõnadesse, et ta soovib ravi, kuid ei saa seda pika järjekorra pärast. Kohus leiab, et kriminaalhooldus I.K suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse 3 jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. Vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine kuulub tühistamisele ja I.K tuleb saata karistust kandma. I.K viibis vangistuses 13.02.2017 kuni 08.09.2017 s.o 6 kuud 26 päeva, kandmata on jäänud 3 kuud 4 päeva vangistust.
lg 7 alusel tuleb täitmisele pöörata I.K ´ile mõistetud ärakandmata karistuse osa - vangistus 3 kuud 4 päeva. Juhindudes
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva taotlus I.K ´ile Viru Maakohtu 23.08.2017 määrusega kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 3 kuud 4 päeva vangistust täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus I.K ´ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks I.K vanglasse saabumise aeg. Kui I.K ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.