Obsah (4)

§ 241§ 21§ 2§ 6

Väärteoasi nr.4-23-725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 19.04.2023.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Tallinna Linnavalitsuse (

§ 241

lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Jaanus Sepp, isikukood 38303080305, Elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 10.02.2023.a otsus väärteoasjas nr 410122021364 Jaanus Sepa karistamises

§ 241

lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Jaanus Seppa karistati

§ 241

lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot selle eest, et tema 08.08.2022 kella 12.04 paiku Sõpruse pst 212 Tallinnas parkis sõiduauto teekattemärgise 931 (peatumise keeld) mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus Jaanus Sepp

§ 21

lg 4 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebus Kaebuse esitaja taotleb väärteomenetluse lõpetamist mitmete menetlusvigade tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et menetlus ei olnud tema suhtes õiglane. Kaebusest nähtuvalt on MUPO ametnikud kogu menetluse jooksul (hoiatusmenetluses ja hilisemas üldmenetluses) järjepidevalt ignoreerinud tema argumente, sh selgeid võrdlusi MUPO juhi A T avalike selgitustega, kuidas MUPO ametnikel ühes või teises olukorras oleks mõistlik käituda. Kuigi kõik tema argumendid toetasid A T

1. aasta avalike väljaütlemiste valguses pigem kas väärteomenetluse mitte alustamist, selle lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või ilma trahvita hoiatamist, siis määrati temale maksimaalne võimalik trahv 40 eurot. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole maksimaalse trahvi määramist kuidagi põhjendanud. Kaebuse esitaja teeb sellest järelduse, et kohtuväline menetleja on tarvitanud valesti (tegelikult raskelt kuritarvitanud) oma kaalutlusõigust ning trahviotsus ei lähtu mitte väärteo otsuses viidatud KarS § 56 lg 1 õiguskorra kaitsmise huvist, vaid pigem madalast kättemaksuhimust. Selline kättemaksuhimu võib olla tingitud asjaolust, et kaebuse esitaja julges viidata vastuoludele A T avalikult välja öeldud sõnade ning MUPO ametnike tegeliku käitumise vahel. Kaebuses viitab kaebuse esitaja, et ülekuulamise käigus kirjutas MUPO vaneminspektor M M protokolli ja kinnitas oma allkirjaga valetunnistuse, just nagu oleks kaebuse esitaja ütluste andmisest keeldunud. Seda vaatamata sellele, et nii menetlusalune isik kui J Y talle veel vahetult enne selle märkuse protokolli kirjutamist üle kinnitasid, et tema selline arusaam asjast ei vasta tõele. Kaebuses on Jaanus Sepp toonud välja selgituse, millest nähtuvalt on Sõpruse pst 212, Tallinnas maja juures lisaks asfaltkattega tänavale kahes kohas olemas kruusakattega teepeenrad, mida maja elanikud kasutavad parkimiseks. Kokku mahub nendele teepeenardele parkima umbes 5 autot, sh kolm neist sellele konkreetsele alale, kus tema auto 08.08.2022 MUPO ametnikele „ette jäi“. Neist teepeenral asuvatest parkimiskohtadest enamiku osas ei ole ka mingit küsimust – parkimist keelavaid liiklusmärke ega teekattemärgiseid neil ei ole ning seetõttu võib neil parkida. Kaebuse esitaja leiab, et
2. aastal vedas keegi Sõpruse pst 212 maja hoovi lisaks maha ühe mitmeti mõistetava kollase joone. Ta eeldab, et selle joone eesmärk on keelata selles kohas asfaltkattega tänaval parkimine – seal parkimine segaks liiklust. Paraku on selle joone tõmbamisel aga ka üks (eeldab, et soovimatu) kõrval näht – formaalselt keelab see nüüd parkimise ära ka kruusakattega teepeenral, kuigi mitte ühtegi põhjendust selliseks keelamiseks tegelikult ei ole. Nimetatud kollase joone taga teepeenral olev „parkimiskoht“ on oma omadustelt täpselt samasugune kui veel umbes 5 maja juures olevat parkimiskohta. Sellel kohal parkimine ei sega liiklust ega riku haljasala. Kuna parkimine kortermajade vahel on teada-tuntud pikaajaline probleem, siis tõlgendavad enamik majaelanikke ja autojuhte seda kohta kui „parkimiseks sobilik koht“. Sel kohal pargitakse absoluutselt iga päev, enamasti mitu korda ööpäevas. Kaebusele on lisanud Jaanus Sepp illustreeriva kirjelduse sõidukite parkimiskohtade kohta. Menetluse jooksul on MUPO ametnikud mõnel korral oma vastustes maininud üldsõnaliselt, et „kollaste joonte mõte on näiteks võimaldada prügiautol liigelda“, samuti on välja toodud vajadust operatiivautode liiklemiseks ruumi jätta. Antud juhul on need aga asjassepuutumatud sõnakõlksud – kui tegelikult oleks vaja prügiautodele rohkem ruumi teha, siis tuleks seda pigem teha joonisel tähistatud parkimiskoha nr 3 arvelt. Asjaolu, et keegi joonisel toodud (teepeenral asuvat) parkimiskohta nr 1 liiklemiseks vajada võib (samal ajal kui parkimiskohtadel nr 2 ja 3 autod igati õiguslikult pargivad), ei saa kindlasti tõsiselt võtta. Kaebuse esitaja toob kaebuses välja MUPO juhi A T
3. a ametisse asumisel artikli Postimehes 04.03.2017 pealkirjaga „Mupo vabaneb mineviku taagast“ seisukohad. Kaebuse esitaja leiab, et tema auto oli pargitud killustikukattega teepeenrale, kus ta ei seganud liiklust, samuti ei olnud ta pargitud haljasalale. • Tegemist on mitmeti mõistetava kollase joonega, mille vajadus ja mõjuala jääb enamikule autojuhtidele arusaamatuks. • Antud 2 parkimiskohal pargitakse absoluutselt iga päev, enamasti mitu korda ööpäevas, siis on antud juhul mupo ametnikud trahvi määrates eksinud päris mitmete A T poolt
4. aastal sõnastatud punktide vastu. Kui lähtuda A T sõnadest, siis oleks MUPO ametnike poolt korrektne käitumine olnud kas vestlus autojuhtidega, kes selle koha peal igapäevaselt pargivad, vajadusel hoiatuse tegemine ning ühtlasi Transpordiameti poole pöördumine. A T ülal viidatud sõnadest nähtub ka, et isegi ühe rattaga murul parkiva auto puhul pidas ta oma avalikus sõnavõtus mõistlikuks hoiatamisega piirduda, samas kui kaebuse esitaja juhtumi puhul, kus mitte ükski murututt tema autoratta raskust tundma ei pidanud, on J Y sõnade vahendusel nõudnud A T kindlasti trahvi vormistamist. Kaebuse esitaja leiab, et antud kollase joone näol on MUPO ametnikud leidnud omale „kuldvasika“, kust igapäevaselt trahviraha korjamas käia. Seda põhjusel, et juba järgmisel päeval peale hoiatustrahvi välja kirjutamist, sattus kaebuse esitaja taaskord MUPO ametnikele peale, kes täpselt sama kohta üle vaatama tulid ja juba järgmisele autole trahvi välja kirjutasid. Samuti on kaebuse esitaja näinud MUPO ametnikke trahve kirjutamas ning trahvikviitungitega autosid järgnevate kuude jooksul. Majaelanikega vestlustes on nad Tallinna linna tegevuse peale väga vihased. Keegi joonistab hooletult mingi kollase joone maha, üks väärtuslik parkimiskoht kaob ja MUPO muudkui trahvib-trahvib-trahvib. Kaebuse esitaja leiab, et taolise tegevuse, kus ühe mitmeti mõistetava kollase joone juures käiakse päev-päevalt trahve välja kirjutamas, selle asemel et vestelda ja probleemi olemusest aru saada, võib liigitada selgelt pahatahtlikuks. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele 16.01.2023 J Y kabinetis toimunud ülekuulamise helisalvestuse. J Y tunnistas 16.01.2023 toimunud ülekuulamise jooksul, et tema on „väike inimene“ ning ei oma selles menetluses tegelikult otsustusõigust. Ülekuulamise käigus ei olnud ta huvitatud kaebuse esitaja argumentidest ega näidanud üles mitte mingit valmisolekut neile täiendavat tähelepanu pöörata, neid kuidagi uurida või menetluses arvesse võtta. Rahatrahvi vormistamise suunis oli tema enda sõnul talle A T poolt ette öeldud ning kaebuse esitaja rõhutaks, et see oli toimunud juba enne kui kaebuse esitaja üldse ülekuulamisele saabus. Leiab, et selline menetluspraktika, kus menetlust läbi viival ametnikul puudub tegelikult võimalus menetlusaluse isiku argumente ära kuulata ning neile reageerida, on teravas vastuolus õiglase menetluse tagamise põhimõtetega. Kaebuse esitaja tunneb, et tema õiguseid on tugevalt riivatud läbi selle, kui ametnik peab temale kurtma oma töökoha kaotuse võimalust, selle asemel et asjaolusid sisuliselt arutada saaks. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei ole kogu menetluse jooksul keeldunud ütluste andmisest. Vastupidi – andis oma piisavad ja ülevaatlikud ütlused juba esimeses etapis hoiatusmenetluse käigus – nii algses 08.08.2022 kaebuses ning seejärel ka kohtuvälise menetleja juhile 04.09.
5. Üldmenetluse raames on oma põhjalikud ütlused andnud J Y e-mailile 09.01.2023 ning seejärel kohapeal ülekuulamisel 16.01.2023, mil andis ütluseid nii omal initsiatiivil kui ka vastates menetleja kõigile asjakohastele küsimustele. J Y nentis ise kohapeal fakti, et „öelda on teil ilmselt üsna palju“ ja tegi ettepaneku, et me ei hakka kohapeal nägema vaeva nende ütluste protokolli kirjutamisega, vaid et saadaks need hiljem talle e-maili teel. Kaebuse esitaja oli sellega nõus. Kaebuse esitaja avastas mõned päevad hiljem kodus protokolli lugedes, et MUPO vaneminspektor M M oli protokolli ikkagi kirjutanud valeliku tunnistuse „Keeldus ütluste andmisest“ ning kinnitas seda ka oma allkirjaga. Asjaolu, et MUPO vaneminspektor kirjutas protokolli valetunnistuse, on kaebuse esitaja hinnangul nii häbiväärt kui ka näitab, et MUPO ametnikud ei täida neile antud õiguseid ja kohustusi piisava hoolsusega. Asjaolu, et ta tegi seda aga peale täiendavat selgitamist (nii kaebuse esitaja kui J Y poolt), viitab Jaanus Sepa hinnangul sellele, et MUPO ametnikud on oma töös kas äärmiselt lohakad ja ükskõiksed või suisa pahatahtlikud. Taolistel meetoditel koostatud protokolli ei saa tõsiselt võtta ning kaebuse esitaja hinnangul ei tohiks sellised inimesed töötada kohtades, kus nende käitumisest sõltub teiste inimeste heaolu (või siis pigem neile probleemide tekitamine). 3 Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja kogu oma elu elanud õiguskuulekalt. Ei ole oma elus saanud mitte ühtegi süüteotrahvi, on töötanud vaid töökohtadel, kus kogu palk ametlikult koos maksudega tasutakse ja peab seda kõike oluliseks. Ta väärtustab, et hea, sõbraliku ja turvalise ühiskonna tagamine käib elanikkonna ja riiklike struktuuride (sh jõustruktuuride) koostöös ning omavahel ollakse alati dialoogiks valmis. Antud juhtumil on läinud aga nii, et Tallinna linn on juba üle 20 aasta lihtsalt ignoreerinud kortermajade vahel olevat parkimisprobleemi. Kaebuse esitaja leiab, et põlise Tallinna elaniku ja -maksumaksjana on temal õigustatud ootus dialoogile linnaga – ehk kui ta ka käitub kuidagi selliselt, mis linnaametnikke häirida võiks, siis taolistel esmakordsetel ja leebetel juhtumitel ootaks ta, et keegi temale tema võimalikku eksimust selgitaks. Olukord, kus niivõrd leebes olukorras kohe trahvibuldooser käima lükatakse, ei aita aga mitte kuidagi heale ja turvalisele ühiskonnale kaasa. Vastupidi – taoline „trahvide keeles rääkimine“, kus otsuseid põhjendatakse pigem „ülemus käskis“ kui sisulisele poolele peale vaadates, tekitab trotsi ning kahandab oluliselt elanikkonna õiguskuulekaid ideaale. Kaebuse esitaja leiab, et antud väärteomenetluse otsus on vastuolus KarS § 56 lg 1, kuna menetleja on täielikult ignoreerinud tema argumente, mille alusel oleks pidanud kaaluma väärteomenetluse otstarbekust või alternatiivselt – kergendavaid asjaolusid. Menetleja J Y on tegutsenud surve all ning tema kolleeg M M kirjutas protokolli valetunnistuse. Menetluse käik ja otsus ei aita kaitsta õiguskorda, vaid tundub asjakohatu kiusamisena ja laiemalt võttes vähendab õiguskuulekaid ideaale. Palub kohtul väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et kaebaja suhtes 08.08.2022 algatatud hoiatustrahvi osas läbiviidud väärteomenetlus on õiguspärane ja kohtuväline menetleja ei ole rikkunud kaebaja suhtes menetlusõigust. 08.08.2022 vormistas ameti patrullteenistus järelevalve teostamise ajal kell 12.04 kaebajale hoiatustrahvi trahviteate nr xxx, kuna kaebajale kuuluv sõiduk reg.nr xxx oli pargitud selleks keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid. Patrullteenistus fikseeris 08.08.2022 sündmuskohal kaebaja poolt pargitud sõiduki reg.nr xxx valesti parkimise fotodega, mille alusel pärast väärteomenetluse uuendamist teostas kohtuväline menetleja fototabeli alusel asitõendi vaatluse protokolli. Fototabeli fotodelt nr 1, 3 4, 5 ja 7 on selgelt nähtav, et kaebaja sõiduk on pargitud teekattemärgise 931 (peatumise keeld) mõjupiirkonnas, milles ei ole vaidlustki. Fotodelt on nähtav, et tegemist on elumaja ees oleva asfaltkattega teega, ja osaliselt on asfaldil olev teelõik värvitud kollase pideva joonega ehk siis

mõistes on tegemist kollase joone puhul peatumise keelu alaga. Kohtuväline menetleja leiab, et kollane joon selles alas on märgistatud põhjusel, et takistada sõidukeid parkimast haljasalale. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele määruse (vastu võetud 22.02.2011 nr 12) § 2 lg 16 kohaselt teekattemärgis 931 „Peatumiskeelu joon“ tähistab kohta, kus sõidukite peatumine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele või äärekivile. Teekattemärgised kehtivad ainult sellel teepoolel (sõidutee, teepeenar ja kõnnitee jne), kuhu need on kantud. Kohtuväline menetleja viitab, et

kohaselt ei tohi parkida kohas, kus on peatamine keelatud. Keeld kehtib mitte ainult sõiduteel, vaid kogu teepoolele juhul, kui sinna pole pandud muu sisuga märki.

§ 2

p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Seega kehtib teekattemärgis 931 (peatumiskeeld) sõiduki parkimiskohta. Keeld on kategooriline, kehtib kõikidele juhtidele ja ei sõltu kõrvalistest asjaoludest.

- i nõuete eiramist ei õigusta parkimiskohtade puudus või muud kõrvalised asjaolud. 4 Kohtuväline menetleja selgitab, et mootorsõiduki juht on kohustatud lähtuma

- s sätestatud reeglitest, mitte käituma omavoliliselt ja õigustama ennast:..“ Ka teised liikluses osalejad tegutsevad sellisel viisil, miks siis mina ei või.“ Antud aadressil Sõpruse pst 212 on tegemist õuealaga, seetõttu on sellele alale kollane teekattemärgistus õigustatud ja vajalik, et tagada vaba liiklemine kõikidele mootorsõidukitele eriti operatiivteenistuse sõidukitele. Kohtuväline menetleja toob seisukohas välja asjaolu, et 16.01.2023, kui kaebaja käis kohtuvälise menetleja juures ütlusi andmas, ei salvestanud kohtuväline menetleja kaebaja ütlusi. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja, salvestades kohapeal toimunud vestluse, sellest kohtuvälise menetlejale eelnevalt hoiatamata ja luba küsimata pani toime ebaseadusliku tegevuse. Kaebuses märgitud väide, et ülekuulamise käigus vaneminspektori M M on kirjutanud protokolli ja allkirjaga kinnitanud valetunnistuse, ei vasta tõele. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et 16.01.2023 kaebaja kohtuvälise menetleja J.Y juurde saabudes käitus ebaviisakalt ja üleolevalt, mistõttu viibis samas ruumis turvalisuse tagamiseks ka M. M Kaebaja keeldus väärteoprotokolli allkirjastamast, mille kohta olev kirje :“KEELDUN ALLKIRJASTAMISEST“ on nähtav väärteoprotokolli allservas väärteoprotokolli kättesaamise ja nime ridadel, seega tõdeb kohtuväline menetleja, et kaebaja ei teinud kohtumisel kohtuvälise menetlejaga koostööd. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud väärteomenetluses nr xxx kogutud tõenditega kogumis ning kaebajale määratud

§ 241

lg 1 järgi määratud 40 euro suurune rahatrahv on õiguspärane ja proportsionaalselt määratud vastavalt toime pandud süüteole ja

-s kehtivale seadusele. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna on tuvastatud kaebaja süüline käitumine, siis ei saa väärteomenetlust lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas vaidluses olev väärtegu on koosseisupärane ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta kohtuvälise menetleja otsus jõusse. Kohtu seisukoht Tutvunud Jaanus Sepa poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalusele isikule omistatakse väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses

§ 21

lg 4 p-s 2 sätestatud kohustuse eiramist, millega menetlusalune isik pani toime

§ 241

lg -s 1 ettenähtud süüteo, s.o sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorra või- viisi rikkumine.

§ 21

lg 4 p 2 kohaselt ei tohi sõidukit parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. Sellise keelu rikkumine on karistatav

§ 241lg 1 järgi rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Jaanus Sepale ette parkimist aadressil Sõpruse pst 212 juures teekattemärgise 931 (peatumise keeld) mõjupiirkonnas. 5

§ 6

lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 22.02.2011 kehtestanud määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 24 lg 1 kohaselt on teekattemärgis teekattele kantav joon, nool, kirje ja kujutis. Määruse § 25 lõike 16 sätestab, et märgis 931 „Peatumiskeelu joon“ tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile. Väärteomaterjalides asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabeliga nr 7 on tõendatud, et 08.08.2022 kell 12.04 aadressil Sõpruse pst 212 oli pargitud mootorsõiduk Suzuki reg. numbriga xxx. Nimetatud fototabeli fotodelt 1, 3, 4, 5, 7 nähtub asjaolu, et mootorsõiduk on pargitud teekattemärgise 931 (peatumiskeelu joon) mõjualas. Jaanus Sepp ei vaidlusta, et ta eelnimetatud kuupäeval parkis tema kasutuses oleva sõiduki Sõpruse pst 212 maja juures kollase joone juures sõidutee ja haljasala vahele jääval asfaltpurukattega platsil. Vaidlus on selles, et menetlusaluse isiku arvates oli tal õigus nimetatud kohas parkida, kuivõrd tema poolt pargitud sõiduk ei häirinud kedagi, ei puudutanud ühegi rattaga haljasala. Lisaks leiab, et tegemist on ühe segase otstarbe ja mõjualaga kollase joonega, mille joonistaja tõenäoliselt ise ei tajunudki, et lisaks soovitud mõjule (keelata asfaltkattega tänava poolel parkimine) keelab see parkimise ka selleks muidu igati sobilikul teepeenral. Seega on Jaanus Sepp kaebuses maakohtule möönnud, et formaalselt keelab kollane joon ka parkimise kruusakattega teepeenral. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lõikele 16 tähistab kollane joon kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Selles väärteomenetluses vaidlusalune kollane joon vastab teekattemärgise 931 standardile, ei ole varjatud ega kulunud. Viimati nimetatud asjaolud on tõendatud väärteoasjas oleva fototabeliga nr 7. Kollane joon on tõmmatud asfaltkattega sõidutee äärele.

§ 2p 78 sätestab sõidutee mõiste.

Seaduse kohaselt on sõidutee sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa.

§ 2p 81 kohaselt kuuluvad tee koosseisu ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad.

Kuivõrd kollane joon on tõmmatud sõidutee äärele ja tee koosseisu kuulub ka teepeenar, siis kohtu hinnangul teemärgise- kollase joone- mõjupiirkond ei lõpe asfaltkattega teega, vaid see mõjupiirkond on mõlemal pool kollast joont, sh asfaltpurukattega teepeenral. Selline keeld kehtib seni kuni ei ole tühistatud muu liikluskorraldusvahendiga. Kohus märgib, et õigusaktidest ei tulene menetlusaluse isiku subjektiivset õigust nõuda, et talle tagatakse mugav võimalus parkida oma sõidukit vastavalt enda tõlgendusele. Liikluse korraldamine on tee omaniku või teehoiu korraldamise eest vastutava isiku kohustus (

§ 6

lg 4) ning sõidukite peatamine ja parkimine on lubatud

§-des 20 ja 21 sätestatud tingimustel (mh ei ole parkimine lubatud, kui see on liikluskorraldusvahenditega keelatud (

§ 21lg 4 p 2).

Seni kuni ei ole liikluskorraldusvahendit eemaldatud, tuleb selle juhiseid täita. Vastuseks kaebuse esitaja etteheitele, et Tallinna linn on pikemat aega ignoreerinud kortermajade vahel olevat parkimisprobleemi, selgitab kohus, et süüteomenetluses puudub maakohtul pädevus anda hinnangut, kas liikluskorraldusvahendite paigaldamine oli vajalik ja seaduslik või mitte. Maakohus peab antud juhul lähtuma asjaolust, et Sõpruse pst 212 hoone ees olevale teele on maha märgitud peatumiskeelu teekattemärgistus, mistõttu tuleb kõigil liiklejatel sellisest liikluskorraldusest lähtuda ja seda ka järgida. Asjaolu, et pargitud sõiduk kaebuse esitaja hinnangul kedagi ei häirinud ega puudutanud ühegi rattaga haljasala, ei anna õigust nimetatud kohta sõidukit parkida sest märgis „Peatumiskeelu joon“ märgib kohta, kus peatamine ja parkimine on keelatud ja see ei ole seotud liikluse häirimise või haljasalale parkimise keeluga. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et jäänus Sepp pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks 6 süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaebuses maakohtule ja kohtuvälisele menetlejale on kaebuse esitaja leidnud, et sõidutee ja haljasala vahele jääv asfaltpurukattega plats on iga mõistliku liikleja tõlgenduse kohaselt „parkimiseks sobilik ala“. Tema sõiduk oli pargitud viisil, mis ühegi mõistliku inimese jaoks ei tekita mingit probleemi ning kollane joon formaalselt keelab nüüd parkimise ära ka kruusakattega teepeenral. Seega on Jaanus Sepp teadlikult eiranud kehtivat liikluskorraldust ning asunud seisukohale, et võib antud kohale parkida. VTMS § 31 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteo tunnuste ilmnemisel alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sama paragrahvi lõige 2 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse, aga mitte kohustuse jätta vähetähtsa väärteo puhul väärteomenetlus alustamata ning piirduda isiku suulise hoiatamisega. Antud juhul kirjalik hoiatusmenetlus läks üle väärteomenetluseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd liikluskorraldusvahendiga („Peatumiskeelu joon“) on keelatud parkimine ja puudub liikluskorraldusvahend, mis lubaks parkida Sõpruse pst 212 väärteoprotokollis fotodel olevas kohas, siis ei olnud seal parkimine lubatud. Seega on tõendamist leidnud, et Jaanus Sepp parkis 08.08.2022 kell 12.04 mootorsõidukit Suzuki reg. numbriga xxx märgise 931 (peatumine keelatud) mõjupiirkonnas ning pani sellega toime

§ 241lg -1 sätestatud väärteo.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Jaanus Sepa teos ei esine. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud väärteomenetluse lõpetamist mitmete menetlusvigade tõttu. Väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised on nimetatud VTMS §-s 150. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole toime pandud olulisi menetlusõiguse rikkumisi. Isegi kui M M on kirjutanud väärteoprotokolli, et „Keeldus ütluste andmisest“, millest tegelikult menetlusalune isik ei keeldunud, siis ei ole tegemist VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis annab aluse otsuse tühistamiseks. Kohus arutab asja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning selles osas on kohus juba oma seisukoha väljendanud. Kohtuvälisel menetlejal on kaalutlusotsustus otsuse tegemisel ning kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja ka otsust põhjendanud. Kui menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu, on tal õigus otsus edasi kaevata maakohtule (VTMS § 114 lg 1 p 2). Seda õigust on menetlusalune isik ka kasutanud. Kohus kordab juba otsuses eelpool nimetatut, et kohus vaatab asja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega asjaolu, et MUPO ametnikud on ignoreerinud menetlusaluse isiku argumente või ametnikud on eksinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhi varasemate väljaütlemiste vastu ei saa lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Karistus

§ 241lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

Jaanus Sepale määrati karistuseks maksimaalne rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et kohtuväline menetleja on küll viidanud KarS § 56 §-le, mis sätestab karistamise alused, aga ei ole põhjendanud maksimaalse karistuse määramist. Menetlusaluse isik peab ise määratud karistust ebaõiglaseks. Kohtuväline menetleja leiab kohtule esitatud seisukohas, et kaebajale

§ 241

lg 1 määratud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne vastavalt toimepandud süüteole ja Liiklusseadusele. 7 Kuigi on tuvastamist leidnud, et Jaanus Sepp on toime pannud

§ 241

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine selle teo toimepanemise eest, vaid tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimelt näeb VTMS § 30 lg 1 p 1 ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, sest ebaõige parkimisega ei ole ta tekitanud kellelegi kahju, ei häirinud ega seganud teiste sõidukite liiklust. Jaanus Sepa sõnul ei ole teda kunagi karistatud. Kuivõrd kohtule esitatud väärteotoimikus karistusregistrit ei olnud, kontrollis kohus iseseisvalt karistusregistri andmeid, et saada kinnitust menetlusaluse isiku väitele. Jaanus Sepal tõepoolest puuduvad karistused. Seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Arvestades, et Jaanus Sepa süü ei ole suur, süüdlase isikut ja avaliku menetlushuvi puudumist, esinevad kohtu hinnangul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 10.02.2023.a otsus väärteoasjas nr xxx Jaanus Sepa karistamises

§ 241

lg 1 järgi tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 8